Dәstýrdi teriske shygharu – adasushylyq
Býgin Almatydaghy Últtyq kitaphanada Qazaqstan Músylmandary Diny basqarmasynyng tóraghasy, bas mýftii Erjan qajy Malghajyúlynyng bastamasymen jaryq kórgen «Din men dәstýr» kitabynyng túsaukeser rәsimi ótti.
«Din men dәstýr» kitabynda ar-úyat, diny rәsimderge qúrmet, әdeptilik, sypayylyq, qarapayymdylyq, enbek etu, ata-anany qúrmetteu, kórshi aqysy, tuystyq baylanys, bauyrmaldyq, tileuqorlyq, ýlkenge qúrmet, kishige izet, t.b. últtyq qúndylyqtarymyzdyng dinmen sabaqtastyghy keninen týsindiril-gen. Maqal-mәtelder men naqyl sózderding hadistermen úqsastyghy, din men dәstýrding tyghyz baylanysy turaly kóptegen mәlimetter men dәlelder keltirilgen.
Kitap jastardy, jalpy oqyrmandardy din men dәstýrdi qúrmetteuge ýndeydi.
Tómende «Din men dәstýr» kitabynan ýzindi jariyalap otyrmyz.
Abai.kz
Dәstýrdi teriske shygharu – adasushylyq
Býgin Almatydaghy Últtyq kitaphanada Qazaqstan Músylmandary Diny basqarmasynyng tóraghasy, bas mýftii Erjan qajy Malghajyúlynyng bastamasymen jaryq kórgen «Din men dәstýr» kitabynyng túsaukeser rәsimi ótti.
«Din men dәstýr» kitabynda ar-úyat, diny rәsimderge qúrmet, әdeptilik, sypayylyq, qarapayymdylyq, enbek etu, ata-anany qúrmetteu, kórshi aqysy, tuystyq baylanys, bauyrmaldyq, tileuqorlyq, ýlkenge qúrmet, kishige izet, t.b. últtyq qúndylyqtarymyzdyng dinmen sabaqtastyghy keninen týsindiril-gen. Maqal-mәtelder men naqyl sózderding hadistermen úqsastyghy, din men dәstýrding tyghyz baylanysy turaly kóptegen mәlimetter men dәlelder keltirilgen.
Kitap jastardy, jalpy oqyrmandardy din men dәstýrdi qúrmetteuge ýndeydi.
Tómende «Din men dәstýr» kitabynan ýzindi jariyalap otyrmyz.
Abai.kz
Dәstýrdi teriske shygharu – adasushylyq
Músylman sharighatynda adamdardyng erkine qaldyrghan mubah yaky erikti ister bar. Mysaly, toylardy, meyramdardy ótkizu joldary, salt-joralghylary әrbir halyqta әrkelki. Olardyng bәrin sharighatqa say kelmeydi dep aitugha bolmaydy. Kerisinshe, olar әrbir músylman halqynyng ghúlamalarynyng kóz aldynda әri olardyng qúptauymen san ghasyrlardan beri atqarylyp kele jatqan ghúryptar. Sonday últtyq erekshelikterge, tildik erekshelikterge qarsy shyghu, olardy dәl arabtardikindey etuge tyrysu baryp túrghan nadandyq. Óitkeni adamzattyng últ-úlysqa bólinui atalmysh ayatta aitylghanday Jaratqannyng Óz jaratylysyna bekitip bergen myzghymas zany. Al jaratylystyq qaghidagha qarsy shyghu qasandyqqa shaldyqqan shala sauattylardyng isi.
Qazirgi qazaq qoghamyndaghy diny bilimge degen qúshtarlyq әsirese jastardyng arasynda basym. Ári meshitke kelushilerding negizgi bóligi de solar. Sonday-aq, naqtyly diny bilim alghandardyng kópshiligi jastar. Al jastar ghúmyrlyq tәjiriybesi az bolghandyqtan ózim bilemdikke salynyp, maksimalistik kónil-kýige boy aldyryp kóptegen qatelikterge úrynady. Jasyna jetpey sheyh atanugha qúlshynady. Qúran men hadisting negizgi múrattaryn týsinbey, qatelikterge jol beredi. Naqtyly ýkimderdi qamtityn muhkam dәrejesindegi ayattardy ysyryp qoyyp, qoghamda janalyq ashudy kózdegendey ekinshi dәrejeli úqsas úghymdy mutashabiyh dәrejesindegi ayattardy algha shygharyp, ghalymdar arasynda týrli kózqaras tudyrghan mәselelerdi kóterip, dau-damay tughyzyp jatady. Múnday kelensizdikterding basty sebebi diny bilimge ie bolghandardyng shala sauattylyghy nemese albyrttyq kónil-kýileri. Naq sondaylardyng arasynda óz últynyng talay ghasyrlardan beri qalyptasqan qúndylyqtaryn, mәdeny múralaryn, tipti, tarihy men qazirgi bolmysyn joqqa shygharatyndar da tabylady. Eger olar sharighat sharttaryn tereng týsinse, onday adasushylyqqa barmas edi.
Sonymen qatar din salasynda tәjiriybeli, bilimdi dep esepteletin keybir dindarlardyng ózi dinge bolysudyng jóni osy eken dep, qazaqsha birdene jazghanda arab, týrik sózderin qaz-qalpynda jazady. Mysaly, qazaqtar Jýsip, Jaqiya, Jýnis deuge ýirengen әu basta bar esimderdi arab tilindegi qalpynda Yusuf, Yahiya, Yunus dep beredi. Osynday qylyqtary arqyly olar eki týrli qatelikke boy aldyrady. Birinshisi – din múratyn jansaq týsinu. Islam dini últtyq erekshelikterdi joIgha, әrbir tilding tabighy zandylyqtaryn mansúq etuge mýlde shaqyrghan emes әri shaqyrmaydy da. Kerisinshe, әrbir elding ózine tәn jaghymdy әdet-ghúryptary men qalyptasqan zandylyqtarynyng saqtaluyna erekshe mәn beredi. Olardyng ekinshi qateligi óz halqynyng tarihy men dilinen, tili men ruhany әleminen beyhabar boluy. Sondyqtan últymyzdyng genetikalyq jadynda ghasyrlardan beri saqtalyp kele jatqan ózindik bolmysyn, dәstýri men mәdeniyetining tamyryna balta shabady. Qazaq tiline arab ne týrik tilining zandylyqtaryn әkep tyqpalap, taza qaynarynyng túnyghyn laylaydy. Sóitip, qazaq tilining emlesi men grammatikasyna «erekshe janalyq» engizgisi keledi. Ári solaryn ýlken abyroy, bilimpazdyq dep tanidy. Búdan asqan birbetkeylik joq. Dinning sharighatqa qayshy kelmeytin últtyq әdet-ghúrypty, tildik erekshelikterdi teriske shygharmaytynyna qaramastan, olardy mansúq etuge tyrysu naghyz mәngýrtting әreketi. Sondaylardyng qazaq aqyn-jyraularynyng diny taqyryptaghy ólenderin «óz emlelerine», «senimderine» say etip ónin ózgertip jazatyndaryna da kuә bolyp jýrmiz. Alla Taghala olargha tura jol, terenirek bilim nәsip etsin.
Sonymen qatar, qazirgi qazaq qoghamynda halqymyzdyng dәstýri men tarihyn, tildik ereksheligin mansúq etetin, ne jartylay moyyndamaytyn nigilistermen birge әdet-ghúrypty, qazaqshylyqty qorghaudyng jóni osy eken dep dindi tómendetip, últtyq dәstýrdi odan joghary qoyatyndar da bar. Olardyng kópshiligining tereng diny bilimi joq. Biraq osy taqyrypty talqylaugha asa qúshtar. Dәlelderining deni dәstýr men danalar sózderi. Sharighattan mardymdy maghlúmat bolmaghandyqtan әdet-ghúryp pen din arasyndaghy baylanysty terenirek týsindiruge qauqary joq. Nәtiyjesinde alghashqysyna basymdyq berip, ekinshisin tómendetedi. Múnday qasang pikirlerding ghúmyry qysqa. Sebebi, adamdardyng diny sauattylyghy artqan sayyn aitushygha degen talap ta kýsheymek.
