Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4056 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2009 saghat 08:44

AR TÝZEYTIN BIR GhYLYM TABYLMASA

Shәkәrimning tanymdyq әlemine Abay múrasy arqyly kiru - útymdy bolaryna airyqsha den qoi kerek, óitkeni búl jol jantanu ilimin tanyp bilude adastyrmas temirqazyghymyz.

Eki oy alyby óz tuyndylarynda qazaqtyng qoghamdyq oy sanasyndaghy sheshushi әri kýrdeli filosofiyalyq taqyrypty kóterip, onyng ózegine ainalghan jantanu ilimin tanyp bilu jolynda tolassyz izdeniske týsken.

Aldymen, Abay óz poeziyasynda 1889 jyldan ómirining sonyna deyin týp iyeni tanyp bilu jolynda jýrek kulitin kótere jyrlau arqyly tolyq adam ilimining negizin salugha batyl qadam jasaugha úmtyldy. Búl úmtylysty Shәkәrim dәstýrli jalghastyra damytu arqyly XIX ghasyr ayaghy men XX ghasyr basyndaghy әdebiyette filosofiyalyq lirikany klassikalyq biyik dengeyge kótere bildi.

Ústazy hakim Abay men shәkirti Shәkәrim týp iyeni (haqiqatty) tanyp biluge jantanu ilimi arqyly baru jolyn ústandy. Ásirese, búl óte kýrdeli, sheshui qiyn, salmaghy zil batpan mәseleni Shәkәrim XX ghasyrdyng basyndaghy qazaq әdebiyetining oyanu dәuirinde mýlde terendey zerttep, sony tanym, tyng oilar jelisin tartty. Ári ony filosofiyalyq lirika tabighatyna say molynan qamtyp, zerlep, zerttep tereng mәn bere qarady.

Shәkәrimning tanymdyq әlemine Abay múrasy arqyly kiru - útymdy bolaryna airyqsha den qoi kerek, óitkeni búl jol jantanu ilimin tanyp bilude adastyrmas temirqazyghymyz.

Eki oy alyby óz tuyndylarynda qazaqtyng qoghamdyq oy sanasyndaghy sheshushi әri kýrdeli filosofiyalyq taqyrypty kóterip, onyng ózegine ainalghan jantanu ilimin tanyp bilu jolynda tolassyz izdeniske týsken.

Aldymen, Abay óz poeziyasynda 1889 jyldan ómirining sonyna deyin týp iyeni tanyp bilu jolynda jýrek kulitin kótere jyrlau arqyly tolyq adam ilimining negizin salugha batyl qadam jasaugha úmtyldy. Búl úmtylysty Shәkәrim dәstýrli jalghastyra damytu arqyly XIX ghasyr ayaghy men XX ghasyr basyndaghy әdebiyette filosofiyalyq lirikany klassikalyq biyik dengeyge kótere bildi.

Ústazy hakim Abay men shәkirti Shәkәrim týp iyeni (haqiqatty) tanyp biluge jantanu ilimi arqyly baru jolyn ústandy. Ásirese, búl óte kýrdeli, sheshui qiyn, salmaghy zil batpan mәseleni Shәkәrim XX ghasyrdyng basyndaghy qazaq әdebiyetining oyanu dәuirinde mýlde terendey zerttep, sony tanym, tyng oilar jelisin tartty. Ári ony filosofiyalyq lirika tabighatyna say molynan qamtyp, zerlep, zerttep tereng mәn bere qarady.

Qazirgi filosoftar men psiholog ghalymdar psihologiya ghylymyn jantanu dep atap, bógde baghyt alyp adasuda. Óitkeni, shyndyghyna kelsek, mysaly logika ghylymy oilaudyng zandylyqtary turaly ghylym bolsa, psihologiya adamdaghy psiy­hikalyq qúbylystardy tanyp biluding ghylymy emes pe?!

Al jandy tanyp bilu gharyshtan keletin, yaghny jannyng tylsym qúbylys boluy sebepti, ol jantanu ilimine jatady. Abay men Shәkәrimning zertteu, izdenu ny­sanasyna alyp otyrghany da osy gharysh, yaghny týp iyeden keletin jandy tanu ilimi. Psihologiya men búl aitylyp otyrghan týp bolmysy gharyshtan keletin shyn mәnindegi jantanu ilimining arasynda jer men kóktey aiyrma bar. Osy sebepti Shәkәrim: "Jannyng bastan baryn bayqamapty, psiholog ghylymyn shashqan adam", - dep mәselening tórkinin dәl basyp, psiholog ghalymdardyng adasu sebebin eskertip otyr.

Anyghyna kelsek, Abay men Shәkәrimdegi filosofiyalyq lirikanyng ózekti taqyrybyna ainalyp otyrghan asa kýrdeli de úghynuy qiyn gharyshtyq tanymdaghy jantanu ilimi turaly mәsele taza aqyl quatymen tanyp jyrlanghan ózindik qaytalanbas tereng syry bar tylsym qúbylysqa ainaldy.

XIX ghasyrdyng sony men XX ghasyrdyng basynda aghayyndy oy alyby Abay men Shәkәrimning gharyshtyq tylsym syrgha toly jantanu ilimin filosofiyalyq lirika janrynyng ózekti taqyrybyna ainaldyryp, sony oi, tyng tanymmen jyrlau dengeyine sol tústaghy batys pen shyghys aqyndarynyng qoly jete bermeui de kóp nәrsening syryn anghartsa kerek-ti. Qazaq poeziyasyndaghy filosofiyalyq lirikanyng sapalyq dengeyi men iydeyalyq órisining sharyqtau shegin tanytatyn osy biregey ruhany qúbylystyng tetigi jantanu ilimimen úshtasuynda jatsa kerek-ti.

Mening payymdauymsha, Shәkәrimning tirshilik pen jannyng payda boluy jayyndaghy tanymynda qos satyly úghymnyng qatarlasyp jatuy bayqalady:

a) Kýn planetasy men jer planetasy arasynda, yaghny Kýn-ata, Jer-ana sipatyndaghy qarym-qatynasynan әueli ósimdik әlemi payda bolghangha úqsaydy. Ósimdikten jan-januar әlemi payda bolghan da, odan adamzat jaralghan degen tanymdy úsynady. Búl tanym negizi Shәkәrim óleninde bylay suretteledi:

Bas qozghalys qoy jannyng atasy...
Sol jannan talay jan ósken,
Janyna qaray tәn ósken.
Ósimdik jany nashar bop,
Olardan jәndik jәne ósken,
Jәndikten adam jaralghan.

Búlardyng bәri kýnning jerge týsken jyly núrynan jaraluy sebepti, búl qúbylysty jaralystyng tómengi satysy dep qaraymyz.

ә) Al endi kýn jýiesindegi jer planetasynda tirshilik ataulygha jan qaydan keldi degen úly súraqqa Shәkәrim: "Bas qozghalys qoy - jannyng atasy" dep kórsetedi de, býkil әlemdik joghary qabattaghy qúbylystyng mәn maghynasyna oy jýgirtip:

Janymyz kýnnen kelgen  núrdan,
Tәnimiz topyraq pen sudan  jaralghan,
- dep oy qorytyp alyp, "Jaryq núrdan jaralghan kýn joghalmas", - dep kýnning ózin jaratqan kýsh quaty joghary әlem qabatynda jatqan týp ie qúdiretin menzeydi.

Jaralys basy qozghalys,
Qozghaugha kerek qolghabys.
Jan de meyli bir mәn de,
Sol quatpen bol tanys.
Álemdi sol mәn jaratqan,

- dep jaralystyng joghary satysyna qaray silteydi. Týp iyeni "jan", "mәn" degen balama sózben beredi de, býkil gharyshtyq әlemdi sol "mәn" ("jan") jaratqan dep oy týiedi. Múny әlemning joghary qabatynda bolyp jatqan sheshushi qúbylys retinde qaraydy. Osy oy qorytyndysyna kelgen Shәkәrim:

Shyndy bilmek oilasang sen
Aldymen jandy bil, -

dep jangha mәn beru arqyly týp iyeni taza aqylmen tanyp bilu kerektigin dep eskertedi. Shәkәrimning jantanu iliminde jangha airyqsha mәn bere qarauynda mәselening sheshiler týiini jatqany bayqalady. Onyng filosofiyalyq lirikasynda jantanu ilimining erekshe nazar audara jyrlauyna oy kózimen qaray almay kelemiz.

Shәkәrimning "Joghala ma jan ólgen son?" degen súraqqa jauap berui ústazy Abay pikirimen sabaqtasyp jatuynda da mәn bar.

Abay:

Óldi deuge bola ma  aityndarshy,
Ólmeytúghyn artynda sóz qaldyrghan, - dep oy tolghasa,

Shәkәrim:

Ghibrat qylar artyna iz  qaldyrsan,
Shyn baqyt, osyny úq mәngilik ólmeysin,
- deydi. Biz búl jerde qos alyptyng ruhany tamyr soghuy bir yrghaqpen ýilesim tauyp jatqanyn bayqaymyz.

Eki oy alybynyng adamshylyq nemese ishtey ruhany jaghynan tolysyp jan tazalyghymen tazaru, tolyghu jolyndaghy jantanu ilimining negizin saluy - bizderdi irgeli ghylymy izdenister jasaugha mindetteydi.

Shәkәrim qoyghan súraqtyng biri - "Ne qylghan jón?" mәselesi adamzat balasynyng myna jalghan fәny ótkinshi dýniyede "boqtyng qaby" bolyp toghyshar qalypta qalu ma, әlde ruhany qazyna kózin izdenip, Abay negizin salghan tolyq adam ilimining tertesin ústap, adam boludyng jolyna birjolata týsui me degen súraqtargha jauap izdeydi. Eki oy alybynyng maqsaty - tilge kónse qazaghyn hәm jalpy adamzat balasyn osy jolgha salu, izgilikke bastau. Óitkeni, býgingi kýngi adamzattyng aldyna eng ózekti mәsele retinde Shәkәrimnin:

Ar týzeytin bir ghylym  tabylmasa,
Zúlymdyqty jalghanda әdil  jenbes, -

degen moralidyq tezist qoyylyp otyrghanyn moyyndauymyz kerek. Áriyne, ol ar týzetetin ghylym - Abay negizin qalaghan tolyq adam ilimi. Osy ilim tolyq zerttelip, ghylymy túrghydan jýielenip jolgha qoyylsa, qogham ýshin tendesi joq ruhany qazyna kózine ainalary haq.

Tolyq adam ilimi Jýsip Balasaghúniyding jәuәnmәrtilik ilimi men Yasauiydegi hal iliminen (kemel adam) nәr alyp, XX ghasyr sonynda Abay arqyly dýniyege keldi. Ghajap zor ruhany qúbylysqa ainaldy. Basy XI ghasyrdaghy jәuenmәrtlik iliminen bastau alyp, XX ghasyr sonynda Abay negizin salghan tolyq adam ilimining mәn-maghynasy ashylyp, ghylymy túrghydan jýielense, býgingi toghysharlyq pighylgha toytarys berer ruhany quat kýshine ainalar edi. Ári týrki halyqtarynyng ortaq moralidyq kodeksining irgetasyna da negiz bolyp qalanary anyq nәrse. Yaghni, Shәkә­rim armandaghan "Ar ghylymy oqylsa", adamzat balasy adamshylyq jolyna baghyt almaq. Óitkeni, Shәkәrim armandaghanday:

Haqiqatty jyrlaghan keleshekte
Merzim bolyp shyghuy ghajap emes, -

deytin zaman keldi dep bilemiz. Býgingi qazaq qoghamynyng damu qarqyny osy úly armannyng jýzege asuynyng kepili retinde arqau bolyp órilui bizdi kýtip túrghanday.

 

Mekemtas MYRZAHMETÚLY

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019