Júma, 22 Qarasha 2024
Alasapyran 1568 2 pikir 24 Qyrkýiek, 2024 saghat 13:12

Ukrainanyng «jenis jospary» qanday?

Kollaj: Mezgil.kz

Batystyq basylymdar Ukraina preziydenti Zelenskiyding «jenis jospary» jayly taldaularyn jariyalay baptapty. Biz de býgin osy taqyrypqa az-kem toqtalghandy jón sanadyq, - dep jazady Mezgil.kz aqparattyq portaly

UKRAINANYNG JENIS JOSPARY QANDAY?

«Ukraina preziydenti Vladimir Zelenskiy Amerika kóshbasshysy Jo Baydenge úsynatyn «jenis josparynda» tórt negizgi tarmaq bar», - dep jazady «The Times». Basylym ataghan tórt tarmaq qanday tarmaqtar? Onda ne jazylghan, qaranyz:

Áuelgisi – Batys tarapynan Ukrainagha qauipsizdik kepildikterin beru;

Onan son – NATO-gha kiru kezinde ózara qorghanys turaly paktige balama әzirleu;

Ýshinshi tarmaq – Kursk oblysyndaghy Ukraina operasiyasyn odan ary jalghastyru, zamanauy qaru-jaraqpen qamtamasyz etu mәselesin birjaqty etu;

Jәne songhysy – Ukrainagha halyqaralyq qarjylyq kómek beru mәselesin sheshu.

Nazar audararlyq mәsele: Búl josparda soghys qimyldaryn uaqytsha toqtatu nemese oq atudy toqtatu turaly mýlde jazylmaghan. Qújatta ony jýzege asyru merzimi de belgilengen. Endigi mәsele Baydenning Ukraina preziydenti әzirlegen úsynysty qolday ma, joq pa, soghan baylanysty. Al preziydent Zelenskiy Baydennen «Tramptyng yqpalyna úshyramaytyn» qauipsizdik kepildigin súramaq!

Búghan deyin Zelenskiy ózi úsynghan «jenis jospary» bes negizgi tarmaqtan túratynyn aitqan bolatyn. «Biz egjey-tegjeyli әzirlegen «jenis jospary» bes tarmaqtan túrady. Tórteui - bizge dәp býgin qajet, bireui - soghystan keyin kerek», - dep aitqan edi preziydent Zelenskiy.

«The Times» sarapshylary: «Osy úsynylghan beybitshilik josparynyng Qauipsizdik kepildikteri turaly tarmaghy odaqtastar arasynda kelispeushilik tudyruy mýmkin. Jәne búl kelispeushilik Ukrainanyng NATO-gha qosylu prosessin tejeytin bolady», - dep jazady.

ÁLEMDI ELENDETKEN «STORM SHADOW»

Sarapshylar Bayden men Zelenskiyding jolyghuyna erekshe nazar audaryp otyr. Sebebi, AQSh preziydenti osy kezdesude Resey aumaghyndaghy әskery nysandardy atqylau ýshin alys qashyqtyqty kózdeytin qarulargha rúqsat beru turaly sóz bola ma deydi. Sonyng ishinde, Úlybritaniyada jasap shygharylghan, biraq qaru qúramynda amerikalyq óndiristing komponentteri bar «Storm Shadow» zymyrandaryn qoldanugha qoyylghan shekteulerdi alyp tastau mәselesi әlemdik sayasy alanda qyzu talqy boluda.

Sarapshylar búghan deyin London men Vashington Ukrainagha «Storm Shadow» zymyrandarymen Resey aumaghyna alys qashyqtyqtan soqqy beruge jasyryn týrde rúqsat bere alatynyn boljap aitqan bolatyn. Búl sheshim alghash iske asyrylghangha deyin qúpiya saqtaluy mýmkin.

Búghan deyin «Bloomberg» agenttigi Kiyevting batystyq odaqtastarynyng arasynda kelissózder jónindegi ústanym boyynsha alshaqtyq tuyndaghanyn habarlaghan edi. Naqtylay aitsaq, bireuleri Mәskeu tarapynan Reseyge alystan atylatyn qarumen soqqy jasaugha salynghan shekteulerdi alyp tastaghan jaghdayda soghys órtining órship ketuinen qorqyp, bәrin búrynghysynsha qaluyn «jaqtaydy», basqalary bolsa, óz kezeginde kelissózderge merziminen búryn kirisuge qarsy shyghyp, Kiyevke әskery kómekting úlghangyn qoldaydy.

SOGhYSTYNG TAGhDYRY OSY KÝZDE ShEShILEDI!

Taqyrypqa túzdyq: Osynyng aldynda preziyden Zelenskiy: «Soghystyng taghdyry osy kýzde sheliledi!», - dep mәlimdegen edi.

Preziydentting aituynsha, Ukraina AQSh-qa jenis josparyn úsynady. Ony aldymen preziydent Bayden kóredi, sodan keyin ol AQSh Kongresindegi eki partiyagha da, preziydenttikke ýmitkerlerge de kórsetiledi. Sonday-aq jospar seriktes elderding barlyq basshylaryna úsynylady.

Al Resey taraby resmy týrde «beybitshilik sammiytine» qatysudan bas tartyp, eki kezek mәlimdeme jasady. Áueli Resey Syrtqy ister ministri Sergey Lavrov sóilep: «Resey eshqanday da «beybitshilik sammiytine» qatyspaydy», - dep sóilese, artynsha RF SIM ókili Mariya Zaharova da osy mәlimdemeni quattap sóiledi.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1443
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5198