Qart pedagog, Óteyboydaqtanushy Árin Sarjanúlynyng súhbatyn Abai.kz aqparattyq portaly oqyrmandarynyng talqysyna úsynghandy jón sanadyq...

– Árin agha, «Shipagerlik bayannyn» anyq-qanyghyn aitynyzshy?

– «Shipagerlik bayan» XV ghasyrda qaraýzgen shipager ghalym, jihankez Óteyboydaq Tileuqabylúlynyng (1390-1474 j.) 70 jyl boyy tekserip-zerttegen enbegi. Ol elden jinau, tikeley qoldanylmaly tәjiriybe jasau arqyly «aldymen ózim iship, ózim jep, shipa em darym zәruattarynan talay ulandym. Aqyry kóptegen darym zәruattarynyng ishinde, әkem aitqanday olpy-solpy jadaghay emes, ne qily keremetterding barlyghyn ayandadym» degenindey, naqty tәjiriybe negizinde oy eleginen ótkizip tújyrymdaghan, úlytymyz tarihynda siyrek kezdesetin, úly medisinalyq enbek әri ghylymnama. Búl kitaptyng shipagerlik jaghynan emes, halqymyzdyng til, mәdeniyet, tariyh, filosofiya, psihologiya, astronomiya, fizika, etnografiya, meteorologiya, әskery ghylym, etika, estetika taghy basqa jaqtardan da qyruar bilim, mәlimet beredi. Men osy arada «Óteyboydaq babamyzdyng fizika ghylymyna qosqan ýlesin maqtanyshpen aita ketken bolar edim. Ol «Núr ghylymyn», «Kýndeme, týndeme, mindeme» núrlaryna bólgen. Sol syqyldy әlemdik tartylys zanynyng negizgi beynelenuin «Álemdik sayys zany» dep jariyalaghan. Múnda jershary betindegi aluan týrli sayystar «altylyq orta sayysy» dep týsindirgen. Mәselen, «qaranghy men jaryq, ystyq pen suyq, kenestik pen túraq sayystarynyng eng keskin sayysy eki saghat shamasynda jalghasady» delingen.

– Ghúlama ghalym Óteyboydaq Tileuqabylúly «Shipagerlik bayanyn» ómirining songhy kezinde Han ordasynda jazuynyng syry nede dep oilaysyz?

– Múnda túrghan pәlendey qúpiya syr joq. Ózining aituyna qaraghanda sol kezdegi qoghamdyq orta men din búl kitapty ashyq jazugha, tipti zertteu jýrgizuge jol bermedi. Birauyz sózben aitqanda dinmen shyghysa almady. Óteyboydaq babamyz birde: «Aqyl-parasat iyesi adamzatty pendeshilik túlghalyq jaralystyq bitisin Qúday ózi tike mengere me? Álde jaratqan pende mýshesining biri mengere me? Alla tike mengererlik bolsa, nelikten perishte Kaliman, Katiman eki iyqta kýnә-kýnәsyzdyqty shijalamaghyshtap túrghylyghy shart. Alla osy jaghyn qalay jaratqan? Ádette eldi qoyyp, bir top qazda da bir basshy bar. Sonda adam bitisinde basshy joq desek, pendelik aqyl-parasat, qimyl-qareket qalay, qaydan shyghyp jatyr? Sheshen til, shejireli nil, әrbir pende ózin qalay mengerip alyp jýr? Bәri de Alla isi. Biraq, jalghyz Alla adamzatty jәne 18 myng ghalam bәri-bәrine qalay jetispek? Búl mýmkin de shyghar. Óitkeni Alla qúdireti kýshti. Alayda, Allanyng adamzatty jaratudaghy kýshtiligi derbes pendelik tolghamdy, toljandy (jan baghu), qimyl-qarekettenbekti, sóilemekti, úgha almaqty, jaqsy-jamandy seze almaqty, keler-keterdi bile almaqty, qoyshy әiteuir bәri qolynan keletin ghyp jaratqany haq. Osylay bolsa túrghylyq pendelik túlghalyq bitisinde qay mýshe biylik jýrgizui sharttyghy izdengilik tolghamdyq bolyp otyrghylyq. Bireu bir isti oidaghyday istey almasa, «my jo» deulik sóilemelikshyqpaq. Búghan dәlelim desek, mýshe miaq mengermek. Shoshysaq jýregimiz qaghady da shoshynudy bilgizedi jәne qaharqaq tútas túlghalyq bitispen jalghasym tapqandyghy aiqyndyq. Sayyp kelgende, osy eki mýshening biri tútas túlghagha biylik jýrgizbegi shart. Oilam, sezim, miaqta ma?» degen súraqqa jauap izdep jýrip auylyna barghanda oghan qoy soydy búiyrady. Qoydy oimay túryp miyn, jýregin tekseremin dep júdyryqtay taspen bir qoydyng basyna perip qalyp, ekinshi qoydyng tósin jaryp, jýregin júlyp alyp óltirgeni ýshin, «kәpir» degen atpen ólimge búiyrylghanda ótirik «naqúrys» bolyp qútylady. Ol turaly Óteken: «– Kәpir neme, – dep ayamay úryp, yanattaghanyna ókpelep ashulanghannyn, zarlanghannyng ornyna olardyng oy týbinde týiirdey týk joqtyghyna kýldim-ay kep… Jarty kýn kýldim. Sodan song olar meni «Naghyz naqúrys» eken dedi de baylaudan bosatyp, – sabaudy toqtatyndar! Jyndymen jyndy bolatyn  emes, oqu soqqan ghoy búny, – dep qoya berdi» dep jazady. Sodan bastap Óteyboydaq babamyz býkil qazaq dalasyn kezip, zertteumen ainalysyp ketedi. Talay ret soghys maydandaryna baryp shalajansar bolghan jauyngerlerge jarghyshaq (ota jasau) jasap emdeydi. Keyde ru-taypalardyng elge belgili adamdarynemdep jazyp jýrip, Aq orda hany Jәnibekting nazaryna ilinedi. Han jarlyghymen ordadan onasha silasyrdan jayly oryn berilgen song Óteyboydaq 78 jasynan bastap jaza bastaydy.

– Aq orda hany Jәnibek ózi tapsyrys berip jazdyrsa da búl úly enbekting 600 jyl qúpiya saqtalyp kelgeni ókinishti-aq! Búghan da din sebepker bolghany ma?

– Ásili Jәnibek han Óteyboydaqqa tapsyrys bergende Ótey babamyz búl mindetten bas tartady. Sonda Jәnibek han: «Shipagerlik bayan» saray sandyghynda saqtalady» dep sert bergenen keyin baryp jazugha kirisken bolatyn. Óteyboydaq 1474 jyly 85 jasynda «Shipagerlik bayandy» jazyp bolyp alghashqy núsqasyn Hangha endi tapsyramyn dep jýrgende, jaudyng ordagha jasaghan tútqiyl shabuylynan Jәnibek han qaza tauyp, shipager ghalym Aq ordadan qashyl shyghyp, tughan mekenine kelip taban tireydi. Búl turaly Óteyboydaq:

«Oy dýniye-ay!

Iske aspady, armanym qaran qaldy,

Shyng basyna shygharda arandaldy.

Óteyboydaq qoyypty atymdy әkem,

Jaman at, jaman yrym mazamdy aldy.

Qalmady úrpaq Óteyboydaq ayandaldy,

Meni óshirmes «Shipagerlik bayan» qaldy.

Qaghazben jalghasqan ayan qaldy,

Bú da mening úrpaghym jón bilgenge,

Qaghazben jalghasqan ayan qaldy».

Qúlazyghan ishki kónil kýiin osylay beynelegen Óteken: «Syr saqtau altyn sandyghym endi ashylmaq emes. Oghan bilim toltyruymnyng sharty tura jolyn tapqan, el qamyn jegen, mendey bir ghylym jolyn qughan Albannyng andalyq bir ghana úrpaghyna tәn ekendigin tanyp, qanyp, bilip jettim… Endi ony kindiktes inim Topaygha tapsyramyn… Bayany Topaydan songhylyqqa jalghaspaq» dep tújyrymdaydy.

Búl kitap 293 jyldan keyin baryp Shalkóde de Búrshaq by jaghynan kóshirilgen besinshi retki kóshirme núsqasynan 186 jyldan song yaghny 1952 jyly Qytaydyng Tekes audany, Shilyózek auylynda Týmenbay Ystanbayúly jaghynan altynshy ret qazirgi qazaq tiline jaqyndastyryp audarylyp, Tekesting Seki tasyna kómilgen núsqasynan 1992 jyly Núrtay Týmenbayúly arqyly bizding qolymyzgha jetip otyr.

– «Shipagerlik bayannyn» ara-arasynda joghalghan better bar eken. Múny qalay týsinuge bolady?

– Búl kitaptan eshqanday bet joghalghan da, órtelgen de emes. Ángime kitapty baspagha úsynushy da bolyp otyr. Birinshi sebep, ókimetting beremin degen aqshasy qolyna tiymey qaluy bolsa, ekinshi sebep, basqalar bilip qalady degen jerlerin әdeyi alyp qalghan. Ýshinshiden jazuy óshkindep tanu qiyn bolghan jerleri kóshirilmegen.

– «Shipagerlik bayandaghy» emdik qasiyeti bar dәriler qansha?

– Ghúlama ghalymnyng «Shipagerlik bayannan» shipagerlik qasiyeti bar emdik dәriler shúbyrtqysynyng ózi 1108 týrden (onyng 60 neshe týri metall-metalloyd, 728 týri ósimdik, 318 týri jan-januar) asady. Osy arada aita keteyin, sheshek suyn tapqyrlap, el arasyna 6 týrli júqpaly auru taraghanda «sheshek suyn» egu arqyly em jýrgizgen osy Óteyboydaq babamyz bolatyn. Al, sheshek suy ekpesin europalyqtar 1772 jyldary barlyqqa keltirgen. Arjaghyn óziniz oilay beriniz.

– Songhy kezderde «Shipagerlik bayangha» kýmәnmen qaraytyndar bar. Búghan ghalym retinde qanday jauap beregen bolar ediniz?

– Ol sózinning jany bar. Mening bayqauymsha búghan ýsh týrli sebep bar. Birinshiden, búl kitap tosyn jaryqqa shyqqan son, adamdar birden dúrys qabyldamay otyr. Ekinshiden, kóp júr búl kitappen tolyq tanysa qoyghan joq. Ýshinshiden, búl kitap eski qazaq tilinde jazylghandyqtan oqyp-týsinu auyrlau. Jalpy «Shipagerlik bayangha» ýgit-nasihat jәne zertteu jetispey túr. Tanysyp shyqqan qazaq ziyalylar arasynda «Shipagerlik bayan» qoldan jasalghan kitap» deushiler de joq emes. Al, keybireuler beti-jýzi qyzarmay «Ibn Sinadan kóshirdi» dep aityp jýr. Eger osylay deushiler salystyryp kórsin. Dәrigen Ibn Sina (980-1037 j.) on jasynda «Qúrandy» jattap alghan. Onyng «Emshilik erejesi», «Shóp dәrileri», «Auru jәne ony emdeu» qatarly 20-dan artyq kitaby bar. Aldy  161 ret qayta basylghan dýniyege әigili san-sanaly ghylym iyesi. Biraq, Ibn Sinany Óteyboydaqty salystyru tipti qiyn. Mysaly Ibn Sina kýn núrynan paydanandy desek Ótey babamyz kýn núrynan paydalanudyng syrtynda «kýn núry adam minezin belgileydi, kýn әreket ózgerisi 12 jyl, adam minezi de 12 týrli» deydi. Ótey býrkengilik quat ghylymyn ortagha qoyyp qyzylsha, sheshek auruyn qaranghy núrda jel tiygizbey býrkep qoyyp emdeu tәsilin istetti. Ekeuining auru sipattaryn (harekterin) airuy da úqsamaydy. Ótey bababyz auru sipatyn birinshi qadamda tórtke aiyrdy. Ekinshi qadamdaghy tekseruinde tórtti ekige kóbeytip segizge, ýshinshi qadamda segizdi ekige kóbeytip on altygha aiyrady. Sonda auru sipatyn 28-ge bóledi. Al aurudyng salmaghyn 12 dep mólsherlep, birtýrli auruda 336 týrli sipattyq týri bolghandyqtan shipashaq (resept) bir adamgha ghana jazylady. «Biraq shipashaq keyingige múra bolyp qaldyrylmaydy» dedi. Al Ibn Sinada onyng biri joq. Ózi de jaqsy emdey almay 57 jasynda qaytys bolghan. Kerek deseng «Shipagerlik bayan» jazylghan kezde dýniyede onyng aldyna týsetin ghalym bolghan da emes. Al, Óteyboydaqtyng keybir kózqarastaryn qazirgi ghylymmen salystyratyn bolsaq asyp týsedi. Mysaly biz jaghyrapiyalyq orta tórteu dep jýrmiz. Ol – aua, su, topyraq jәne azyqtyq zattar. Al, Óteyboydaq bolsa búlardan syrt kenestik, túraq, ystyq suyq jәne qaranghy-jaryq dep 6 ortagha bóledi. Qazirgi kitaptarda «orta ghylymy» tolyq bólinip bir jýiege týsken joq. Biraq, 600 jyl búryn múny Óteyboydaq jýiege týsirip ketken. Qazir biz ekologiya Ótey babamyz «orta ghylymy» dep atap, ortada 22 tayanysh bolmasa adamzattyng ómir sýrui mýmkin emes, adamzat sol ortanyng tuyndysy» degen.

Sizge bir qyzyqty aitayyn. Qytayda orta mektepke arnap HI taraulyq «Jaghyrapiya» oqulyghy qúrastyryldy. Búl kitaptyng әr tarauyna 3-4 ghalym jәne jýzdegen mamandar tartylyp jazylghan. Osy eki kitapqa engen mazmún Óteyboydaqtyng «Ózge túghyr» degen bir tarauynda aitylghan. Sondyqtan Óteyboydaqtyng bilimi sheksiz. Onyng bayybyna barmay jatyp baybalam saludyng esh negizi joq dep esepteymin.

Qytay ýkimeti «Shipagerlik bayannyn» qúndylyghyn baghalap «Memlekettik birinshi kitap» degen syilyq berdi. Qytay moyyndaghan kitapty ózimizding qazaq tolyq moyyndamay otyrghany mening qarnymdy ashyrady. Osy rayymyzdan qaytpasaq «Menen úrpaq qalmasa da kýnderding kýninde meni dýniyege әigileytin «Shipagerlik bayanym» artyma qalmaq. Búl – songhylyqtar qadirin ústana bilse qanghysyz búlaq, qadirin bilmese, otbasy ayaqpen tozatyn tulaq» dep aitqan Ótey babamyzdyng songhy sózi keletini haq. Biraq kitapqa kýmәnmen qaraytyndardyng beti aulaq bolsa eken dep tileymin!

– Árin agha, «Shipagerlik bayan» turaly әngime bir súhbatpen bitpeytini anyq. Sondyqtan óziniz zerttep jasaghan kitaptar jayly aita ketseniz?

– Men, «Shipagerlik bayangha» shyn berilip, zertteu jasap jýrgen Qytaydaghy qazaqtyng birimin. Qazir búl turaly 6 bólimdi zertteu kitabym jazylyp boldy. Búl enbekterimning týiini Óteyboydaq baba ghylymyn zertteu, tanu, taldau, týsindiru. Búl kitaptar óz ishine Óteyboydaqtyng «Adam mýrdesin borshalau» (anatomiya) ghylymy, «Álemdik sayys pen tartylys», «18 myng ghalam», «Ózegi toghyrlar men raylar», «Adamnyng 72 týrli tamyr anghaq soghu men  naqtamalar (diagnoz)», «Shipager gylymynyng ýsh shyny men alty belesi turaly», «Quattar (immuniytet) turaly» jәne «Sólder (gormondar) qatarly ondaghan ghylymy kózqarastary jýieli taldandy jәne zertteldi.

Óteyboydaqtyng «Mýrde borshalau ghylymy» degen birinshi kitaby 2002 jyly qarashada Shynjang Auylsharuashylyq akademiyasy baspahanasynda basylyp shyqty, taralymy 2000 dana. «Al Óteyboydaqtyng «Orta turaly ghylym» degen ekinshi kitaby shyghu aldynda túr.

–  Kitaptarynyzdy Qazaqstanda bastyru oiynyzda bar ma?

–  Áriyne, bar. Biraq bastyru jaghy qiyn bolyp túr. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng birinshi orynbasary Qaldarbek Naymanbaev myrzagha aityp edim, ol kisi: «Bizge aitqanyng dúrys qoy, Biraq, qoldaushylar joq bolyp túr ghoy», –  dedi.

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz