«Qúl jasau tehnologiyasy»

(Qúl iylenushi qúrylystyng ómirshendigi)

«Qúl jasau tehnologiyasy»

(Qúl iylenushi qúrylystyng ómirshendigi)

         Mening mekteptegi múghalimderim myqty boldy. Ásirese, tarih sabaghy qyzyqty ótetin edi. Ejelgi dýnie tarihynyng qúl iylenushi qúrylys turaly sabaqtarynyng birinde ústazym Rahmetov Hayretdin aghay aitqan myna sózder jadymda jaqsy saqtalyp qaldy. Júmys jasaugha kóngen (ony qalay syndyratyny óz aldyna bir bólek әngime) qúldy, mysaly, jýzim plantasiyasyna alyp barady. Sol alghashqy kýni bir top baqylaushy әlgi qúldy ala tannan qara keshke deyin tayaqtyng astyna ala jýrip, tynym tapqyzbastan júmys istetedi.  Sóitip, onyng mýmkindik shegin anyqtaydy. Mysaly, eger qúl sol alghashqy kýni 1 tonna jýzim jinaghan bolsa, onyng kýndelikti normasy 700-800 kg bolyp bekitiledi. Sebebi, qúl iylenushi, sol zamannyng kәsipkeri retinde, qúlgha onyng mýmkindigi sheginde kýnine myng kg jýzim jinata berse bir aigha jeter-jetpes uaqytta onyng zoryghyp óletinen biledi. Al bar-joghy bir ay júmys ol qúldy satyp alugha, juasytugha, juyndysyna ketken qarjy-kýshti aqtap ýlgermeydi. Sondyqtan da qúlgha, oghan ketken qarajat-kýshti aqtap jәne belgili bir merzim ishinde belgili bir payda-tabys týsiretindey, salmaq (norma) salynady.  Ángime qylyp otyrghan búl mezgil, әdette, eki jyldyng ar jaq ber jaghyn qúraydy. Bireuler «nege qúlgha mýmkindigining seksen payyzy sheginde eki jyl júmys istetkenshe mýmkindigining elu payyz sheginde on-on bes jyl qyzyghyn nege kórmeske?» deui mýmkin. Mәsele mynada, ol zamannyng qúl iylenushisi tek qana kәdimgidey kәsipker, ekonomist ghana emes emes sayasatker, әleumettanushy da. Ol eger qúlgha elu payyz mýmkindiginde júmys istetse, búl qúlda bos uaqyt qalatynyn biledi. Al bos uaqyty men sarqylyp bitpegen quaty bar qúl – qojayyn ýshin asa ýlken yqtimal qauip. Ábden saghy synghan qúl bolmasa, oilanugha uaqyt pen kýsh taba alghan tirshilik iyesi joq degende qashugha, qoldan kelse kek alyp, ózining de sol jerding de qojayyny ózi bolugha tyrysady. Sondyqtan, tek ekonomikalyq paydany ghana oilaymyn dep qúl iylenushi óz ómirine qauip tóndire almaydy. Júmystan keyin tamaghyn ishe sala úiqygha qúlaytyn iydeal qúldyng júmysynyng iydeal yrghaq/salmaghy, týngi úiqysy, ishken-jegeni  oghan erteng júmysyn jalghastyrugha ghana jetkilikti qabylet beretin boluy tiyis. Ádette, qúl iylenushiler erekshe bir qabyletteri bar, ne shyn berilgen qúl bolmasa eki-ýsh jyldan song resursyn tolyq sarqyp bolmaghan qúldardyng ózinen de ne óltirip, ne barynsha alys jaqqa satyp qútylatyn bolghan.  Sebebi, eki-ýsh jyl ishinde ol til ýirenip, ainalasyn zerttep, boy ýiretip aluy mýmkin. Al anau-mynaudan habary bar, til biletin qúldyng berer paydasynan tiygizer qaupi basym týse bastaydy.

         Qúl jasau men ony júmsau tehnologiyasy ghasyrlar boyy qalyptasyp, shyndalghanymen mәngilik túra almady. Onyng ornyn qoghamdyq qarym-qatynastyng ózge formasiyalary basty.  Ol dәuirdi kelmeske ketti deyin desen, onyng biraz elementterin óz zamanymyzdan kórip oilanyp qalasyn. Eger bir elding azamattarynyng belsendi uaqytynyng jartysynan artyghy nan tabugha ketetin bolsa onda búl qoghamda qúldyq qauymnyng belgili bir dәrejede kórinis tapqany bolyp sanalady dep oilaymyn. Sebebi, onday adam erikti ne eriksiz týrde qúl bolyp tabylady. Erikti týrde qúlqynnyng qúly bolghandargha obal joq әriyne, biraq búnday erikti qúldardyng etek jayyp, qoghamnyng kәdimgidey bir elenetin tobyna ainaluy ol qoghamnyn, bәribir, qúl iylenushi qogham ekendigin kórsetedi. Sebebi, deni dúrys qoghamda búnday ahual qalyptaspauy kerek edi. Al belgili bir dәrejede qúlgha ainaldyrylghandardyng standart rejiymi: júmys (әdette, eki nemese odan da kóp jerde júmys jasau), úiqy jәne sauyq degen qúramdas bólikterden túrady. Ángime, negizinen, ýshinshi fenomen turaly bolmaq. Biraq, degenmen, júmys turaly az-kem sóz aita keteyin. Qazirgi qoghamda eki nemese odan da kóp jerde júmys jasaytyn adamdardyn  ýles salmaghy artyp keledi. Búnday jandar jayly «ýy kórmeydi» dese de bolady, olardy belsendi ómirining 70-90 payyzy júmysta ótedi. Ádette, búnday júmysbastylyq belgili kәsip ókilderine (mysaly, kýzetshi) tәn bolghanymen basy artyq saghat pen kezekshilik izdep týrli mekemelerding arasynda (ne ishinde) sharq úrghan múghalimder, medisinalyq qyzmetkerlerdi, júmysynan shyghyp taksist bolyp qyzmet etetinderding qarasy edәuir. Búlardyng bәrine ortaq derlik bir qasiyet - kóp júmystarynyng bәrinde salystyrmaly týrde az tólenetindigi jәne әrqaysynyng moyynda ótelmegen nesiyening boluy. Sóitip, qúl iylenushi dәuirding qúly men qazirgi zamannyng osy әngime bolyp otyrghan ortan qol mýshesi belsendi uaqytynyng 80-90 payyzyn amalsyzdan júmysqa arnaydy.

         Búdan shyghatyn taghy bir qortyndy: kez kelgen dәuirding qúlynyng belsendi uaqytynyng 10-20 payyzy bәribir júmystan bos qalady. Tipti, ejelgi dәuirding ózinde  búl payyzdy barynsha barynsha syghymdap, azaytqanymen ony mýlde joq qyla (qazir paydaly әser koefisiyentin 100 payyzgha jetkize almaghany siyaqty) almaghan. Amal joq, qúl iylenushilerge búl bos uaqytty әrtýrli nәrselermen (әiel, qúmar oiyndary, araq-sharap) toltyrugha tura kelgen. Artynan búl nәrseler sauyq degen ortaq úghymgha biriktirilgen. Shyn mәninde, qúl iylenushining odaqtasy bolyp tabylatyn búl sauyq qúldyq dәuirding ghúmyry úzaq boluyna kóp enbek sinirgen. Men búl jerde sauyq degen úghymdy onyng paydasy joq uaqyt óltiru maghynasynda qoldanyp otyrmyn. Qúl iylenushi qúlaq kesti qúlynyng mәdeniyet, saulyq t.s.s. dengeyin kóterip ne qylsyn. Ol qúldyng bos uaqytyn barynsha arzan dýniyelermen (arzan kýlki, arzan da aldamshy lәzzattarmen) toltyrugha tyrysqan.

Al qazir solay emes dep aita alamyz ba? Qazirgi qoghamnyng ortasha arifmetikalyq mýshesining bos uaqyty nemen toltyryluda. Sol qúl iylenushilik qúrylym kezindegi arzan sauyqpen emes pe? Búl jerde «arzan» degen sóz sauyqtyng qúnyna emes onyng bererine baylanysty qoldanylyp otyr. Qazirgi sauyq industriyasy  nәpsining qalauyn óteuge kelgende aldyna jan salmaydy, stahanovshylardyng ózi tap búlay júmys jasamaghan shyghar.  

         Qúl iylenushlik qúrylysty kóru qanday da bolmasyn bir adamnan kóru qate. Búl - kópting isi. Biraq, sonday-aq, qúl iylenushilik qogham ýshin jauapkershilikti ol qoghamnyng barlyq mýshelerine tep-teng qylyp taghy bóle almaysyn. Keybir jeke adamnyng qúldyq qogham ýshin qosqan ýlesi ózge ondaghan myng jәne odan da kóp adamdardyng birikken ýlesinen kóp bolyp shyghuy da ghajap emes. Qúl iylenushi qúrylys ýshin jauapkershilikke kelgende bir qaraghanda bir-birine qarama-qayshy bolyp kórinetin eki týrli pikir bar. Birinshisi- bәrine adamnyng ózi kinәli. Ekinshisi – bәrine qogham kinәli. Mynanday mysal keltireyin: qystyng kýni bir adam syrtta jýr eken delik. Onyng tonyp qalmauy, bir jaghynan adamnyng ózine baylanysty. Eger onyng kiyimi jyly, qarny toq bolyp, qimyldap túrsa ol anau-mynau salqyngha birazgha deyin boy aldyrmaydy. Alayda, qorshaghan ortanyng temperaturasy asa suyq ta yghaldy, jeli ótkir de kýshti bolsa kiyimi qansha jyly bolyp, qanshalyqty sekendegenimen adam balasy úzaqqa tótep bere ala ma? Sondyqtan, meninshe búl taqyryp boyynsha jauapkershilik dengeyi men ýlesi ishki (túlgha) jәne syrtqy faktorlardyng (qogham) qarym-qatynas praporsiyasyna tәueldi dep oilaymyn. Boyynda qúldyq qasiyettterding bolghany ýshin pendening moynynan jauapkershilikti esh alyp tastamamastan, onyng qoghamnyng bir mýshesi, elementi ekenin de eskeruimiz qajet. Men búl jerde «túlgha» demey «pende» degen termindi әdeyi qoldanyp otyrmyn. Sebebi, «qúl» men «túlgha» degen bir-birine antogonist kategoriyalar.

         Negizi, dúrys maghynasyndaghy din adamdy qúldanugha qarsy túratyn asa әleuetti kýshterding biri bolugha tiyis-ti. Sebebi, dinge sәikes adam tek – Qúdaydyng ghana qúly. Sondyqtan, adamdy qúl jasaugha úmtylghan kýshting bәrine din ýzildi-kesildi qarsy shyghugha kerek edi, alayda, ókinishke oray, kóbinese, din men onyng kәsiby qyzmetkerleri ýstem taptyng odaqtasy boludan tanbady. Adamdardyng dinge degen seniminen aiyryluynyng sebepterining biri osy boluy da mýmkin. Tek adamnyng ruhyna ghana odaqtas boluy tiyis dinning adamzatty qúlgha ainaldyrushylardyng qúralyna jiyi-jii ainala berui ókinishti jaghday.

         Qúl iylenushilik órkeniyetting mәngilik bola almaghanynyng sebebi turaly pikirler kóp-aq. Mening oiymsha búl jýieni qúlatqan qúl iylenushilerding menedjerlik qabyletining kemdigi de emes, qúldardyng kóterilisi de emes (ol kóterilisterding ishinde jeniske jetken bireui de joq), varvarlar shapqynshylyghy da emes. Tipti búl faktorlardyng azdy-kópti әseri boldy dep sanaghannyng ózinde, eng basty sebep – sharuashylyq jýrgizuding búl tәsili tiyimsiz bolyp shyqqanynda dep sanaymyn. Qoryqqanynan jasaghan enbek eshqashan jasampaz bola almaydy, sondyqtan onyng ornyn az da bolsa aqysyna qyzyghyp jasaghan, sondyqtan bereri kóp jaldamaly enbek basty. Bar bolghany sol ghana. Órkeniyetti elder onyng tiyimsiz ekenin bilip, birtindep búl formasiyadan bas tartty. Al qúl iylenushilik búryn-sondy tarihynda mýlde bolmaghan, yaghny odan sayyn órkeniyetti elderding aumaghynda HHI ghasyrda búl formasiyanyng qaytadan bas kóterui – mýldem aqylgha syimaytyn fenomen.

         Qazir qúl iylenushilik qúbylys týp-tamyrymen joyylyp ketpegeni bylay túrsyn, ol kóp ghasyrlardan song әrtýrli beynede, tipti búrynghysynan da soraqy formalarda  kórinis taba aldy. Sonymen, qazirgi azamatardyng birazy, túp-tura maghynasyndaghy kýnkóris ýshin, barlyq kýshin sarqa derlik qúl sekildi júmys jasaugha mәjbir, olardyng qalghan-qútqan bos uaqyty sauyq industriyasynyng ónimderimen toltyrylady. Búl jerde ol ónimderding nobayy sheteldik ekenin atap ótkim keledi. Sonday-aq, aqparat kenistigining de bizge dos pighyldy dep ataugha kelmeytin jatjúrtyki ekeni de ensemizdi odan sayyn eze týsedi. Jep otyrghan tamaghynyng joq degende jetpis payyzy tabighy dep ataugha kelmeydi; tap-taza ziyan alkogoli, tabak, t.s.s esirtkilerdi bylay qoyghanda, jasandy jolmen óndirilip, jasandy jolmen ghúmyry úzartylghan, baqa-shayan/qúrt-qúmyrsqanyng geni qosylghan GMO ónimder qúl jasau isine ózining ýlesin qosaryn sózsiz. Ruhany da, nәpsәny ishken-jegenimiz úqsamasa azat adam bolugha degen mýmkindigimizding azayatyny aitpay-aq ta týsinikti. Men qara aspandy tóndirip, qazirgi zamannyng Asan Qayghysy degen ataqqa úmtylyp otyrghanym joq. Bar bolghany, bir mezgil «men ne jep jatyrmyn?!», «men ne dep jatyrmyn?!» dep óz-ózimizge ýnilip, sol «ishken-jegenimiz qúl boludan alystata ma, әlde jaqyndata ma» dep oilanugha shaqyru ghana.  (Kýn kóruge degen úmtylys tabighy zandylyq qoy, tek sol «kýn» dep jýrgenimiz, shynymenen kýn be sony da oilanyp qoysa deymin)

        Qúl bolghym kelmeydi!...

Núrlan Sәdir

Abai.kz