Dýisenbi, 4 Qarasha 2024
Aqmyltyq 1193 2 pikir 3 Qazan, 2024 saghat 16:21

Orta Aziya elderi jәne «Bir beldeu, bir jol» bastamasy

Suret kazpravda.kz saytynan alyndy.

«Jibek joly» Qytaydyng ejelgi Astanasy Chanannan (qazirgi Si-ani) bastalyp, QHR-nyng Shynjang jәne Orta Aziya elderi arqyly Tayau Shyghysqa, odan ary Batys Europa elderine jalghasatyn keruen joly.

Búl ataudy alghash ghylymy ainalysqa týsirgen 19 ghasyrdaghy  Germaniya ghalymdary F. fon Rihthofen ben A. Herman  edi. VI ghasyrdan bastap elimizding Syrdariya men Tәnirtau baghyttary boyynsha Qytay jibegi men shәiin artqan týie kerueni saparyn jalghastyryp otyrghan. Keyindep batys pen shyghysty jalghaytyn Qazaqstan men Orta Aziya elderin basyp ótetin jana baghyttar ashyla bastady.

Uaqyt óte kele «Jibek joly» tek sauda joly bolyp qana qoymay, batys pen shyghystyng arasyndaghy órkeniyet pen mәdeniyetting ózara almasuy, әser etui ýshin ýlken ról oinady. Baghzy zamandaghy Qytay, Ýndi, Mysyr, Grek-Riym, Vavilon, Orta Aziya órkeniyetteri bir-birimen toghysyp, kemeldene týsti. Kirikken órkeniyet әserinen jana dinder, jana aghymdar payda boldy. Adamzattyng jaratylysty tanudaghy týisigi,  tanymy, senimi dinge,  ghylymgha jol ashty. Budda, Hristian,  Islam qatarly dinder dýniyege keldi. Dindi maqsut etken adamzat baylyqtyng simvolyna ainalghan altyn-kýmis ekenin tanyp, sol ýshin jan alyp, jan beristi. Sonymen, alyp imperiyalar dýniyege keldi. XIII ghasyrdan bastap Múhit joly aghylghannan keyin qúrlyqtaghy «Jibek jolynyn» yqpaly birtindep әlsirey bastady.

Ótken ghasyrdyng songhy on jyldyghynda Kenes Odaghy ydyrap, Orta Aziya elderi tәuelsizdik alghan song syrtqy,  ishki sayasatta ózderine ynghayly, tәuelsiz, derbes baghyt ústana bastady. Sonymen, qazir 80 milionnan astam halqy , 3,882,000 sharshy shaqyrym territoriyasy bar әlemdegi uran qorynyng 20, múnaydyng 17,2, tabighy gazdyng 7 payyzyn ústaytyn, sonymen birge kómir óndiriude 10-shy, elektr energiyasyn óndiriude 19-shy orynda túratyn tuysqan elder býkil әlem elderining nazaryn audara bastady.

2014 jyly Qytay tóraghasy Sy Szini-Pini Astanagha memlekettik saparmen kelip  N. Nazarbaev uniyversiytetinde studenttermen kezdeskende túnghysh ret qúrlyqtaghy «Bir beldeu, bir jol» bastamasyn ortagha qoydy. Sol tarihy oqighagha da mine on jyl tolyp otyr. Osy barysta Aziya, Evropa jәne Afrikadaghy 150-den astam el taram-taram temir joldar jelisi, joghary qarqyndy kýre joldar jәne teniz-múqittar arqyly bir-birimen barys-kelis jasap, ekonomikasyn damytyp otyr.  Batys pen Shyghysty, Ontýstik pen Soltýstikti jalghastyryp Euraziya kindigine ornalasqan Qazaqstan Evropagha baratyn jer ýsti tasymal tranzittining 85 payyzyn óz aumaghynan ótkize alatyn mýmkindikke ie boldy. Songhy 15 jylda elimiz osy maqsatqa arnap 35 miliardtan astam qarajat bóldi. Sonyng arqasynda Liyaniugandaghy Qazaq-Qytay logistikalyq ortalyghy, «Qorghas» qúrghaq porty, Batys Qytay-Batys Evropa tranzittik magistrali,  Qytaydan Irangha baratyn temir jol dәlizi qatarly megejobalar iske qosyldy. Byltyr QR Preziydentining joldauynda kólik jәne su isteri syndy eki ministrlik qúrylatyn boldy. Aldaghy ýsh jylda elimizde 1300 shaqyrym jana temir jol salynady. Baqty-Ayakóz baghytyn tútastyratyn temir jol qúrlysy men Baqty, Qaljat qúrghaq jana porttary qúrlysy jospargha endi. Qazaqstan men Qytay Transkaspiy halyqaralyq kólik baghytyn damytu jónindegi ýkimetaralyq  kelisimge qol qoydy. Sonday-aq «Sifrlyq Jibek joly» jәne ziyatkerlik yqpaldastyqtyng jana modelin qúru túraly da uaghdastylyqqa qol jetkizildi.

Elimiz ben Qytay mәngilik strategiyalyq dostyqqa qol koyyp diplomatiyalyq qarym-qatynastyng otyz jyldyq altyn dәuirin bastan ótkizdi. Osy barysta eki elding arasyn eki múnay, eki gaz magistrali jalghap jatyr. Industriyalyq óndiristi damytugha arnalghan Qytaydyng elimizdegi 57 iri jobasy birtindep iske asyp jatyr. Byltyrdan bastap TMD kenistiginde Qazaq-Qytay arasynda túnghysh ret vizasyz barys-kelis kelisimi kýshine enip,  eki el azamattary men kәsipkerlerine ýlken mýmkindik,  qolaylylyq tughyzdy Internat saudasynyng jappay etek aluy Pochta salasynyng júmysyn jandandyra týsti. Elimizding «kaspi bank» Qytay naryghyna shyqty, sóitip kәsipkerlerding tapqan-tayanghanyn AQSh dollarynyng qyryq qúbylghan kursy jep qoyatyn qauipten qútyldy. Pandemiyanyng aldy-artynda Qytaydyng mashina jasau ónerkәsibi arzan bagha, sapaly ónimimen Qazaqstan jәne býkil TMD naryghyna óz әleuetin әigilese, qazaqtyng ún, susyn, sýt, et, tәtti tagham, bal, kýnbaghys mayy qatarly taza ekologiyalyq jasyl ónimderi Shynjang jәne Ishki Qytay naryghyna zor súranysqa ie boldy.

Qytay ekonomikasy QKP-nyng  1978 jyly 11 siezd 3 plenumynan keyin qabyldaghan ashyq esik sayasatynan beri ortasha jyldyq ósu qarqyny 8,9 %-gha jetip, El ekonomikasy 47 esege ósip әlemdegi eng ýlken óndiris oshaghyna ainaldy. Songhy on jylda Qytay әlemdik ekonomikalyq ósuge qosqan ýlesi 30%-dan asypty. Pandemiyadan keyinde jalpy ekonomikalyq ósim 5%-dy qúrap otyr. Bolashaqta eki el arasynda auylsharuashylyq, turizm,  gharysh, jer qoynauy baylyqtaryn óndeu, jasandy intellekt, kvanttyq kommunikasiya, bilim, medisina salasynda selbesip,  birlesip júmys isteu mýmkindikteri mol bolyp túr.

Eki jyldan beri Astananyng bastamasymen «OA-plus» formatyndaghy jana dialog payda bolyp alghashqy bas qosuyn elimizding bas qalasynda ótkizdi. Sodan beri osy formattaghy forum toghyz ret ótti. Sonyng biri «OA-QHR» Úly Jibek jolynyng bas beketi Siani qalasynda ótti. Mine, búl dili, dini, dәstýri toghysqan Orta Aziya elderining birge kýsh júmyldyru arqyly әlem aldyndaghy salmaghy arta týskenin aighaqtaydy әri bayyrghy «Jibek jolynyn» jana dәuirdegi manyzy men mәnin arttyra týsedi.

2024 jyly tamyzdyng 8 kýni Astanada ótken Orta Aziya elderining jetekshilerining bas qosuyndaghy QR Preziydenti Q.Toqaevtyng sózimen aitsaq: «Janghyrugha jәne ozyq bilimge úmtylumen qatar, dәstýrli qúndylyqtardy úmytpau joly - Ortalyq Aziyanyng damu baghdary. Sóitip, bizding aimaq janaryp jatqan halyqaralyq jýiening derbes әri yqpaldy mýshesine ainalyp keledi. Býgingi halyqaralyq geosayasy jәne geoekonomikalyq ózgeristerding Evroaziyadaghy ortalyghy retindegi rolimizdi nyghaytudy kózdep otyrmyz».

Ejelgi «Jibek jolyn» janghyrtu maqsatyndaghy Qytay elining «bir beldeu, bir jol» bastamasy muhittan alys ornalasqan tuysqan Orta Aziya elderining mýddesimen sabaqtasyp jatyr. Sondyqtan da batys pen shyghysty jalghap otyrghan tuysqan elder myna kýrdeli halyqaralyq jaghdayda ózara selbese otyryp, óz mýddelirining ýdesinen shygha biledi dep senemiz.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 831
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 1072
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 1016