Júma, 22 Qarasha 2024
Áriptesting әngimesi 2146 3 pikir 4 Qazan, 2024 saghat 12:37

Ózbekte Álisher Qadyrov bar. Qazaqta kim bar?

Kollaj: Mezgil.kz

Qazir Ortalyq Aziya memleketteri KSRO kezindegi Shyghys Europa elderi siyaqty ishki sayasatyn óz betimen, al, syrtqy sayasatyn orystyng qabaghyna qarap jýrgizedi degen pikir әlemdik geosayasatta berik ornyqty. Búl turaly Mezgil.kz aqparattyq portaly jazdy

Biraq osy biylikterinin  syrtqy sayasatty orystyng qabaghyna qarap jýrgizushigine kónbeytin túlghalar tәjik, qyrghyz, ózbek pen qazaqtar arasynan shygha bastady.

Óitkeni, tәjik, qyrghyz, ózbek pen qazaqtardyng BAQ-ta ashyq aitylatyn, aiqyn jazylatyn dýniyeler Parlamentke kelgende ýni túnshyghyp jatatyny jasyryn emes. Biraq ózge elderdegi basyn qúmgha tyqqan týieqús tirlikke kónbeytin túlaghalar joq emes. Tipti olardyng óz ana tilderinde orystyng jana otarshyldyq sayasatyna qarsy shyqqandary Reseyding memleket tiline audarylyp, Ortalyq Aziya memleketterining Reseyge qarsy, orys әlemine qarys jýrgizilip otyrghan sayasaty dep baghalanyp, TMD kólemindegi orystildi júrtshylyqqa óni ainaldyrylyp týsindirilip jatyr.

1995 jyldan keyin Ortalyq Aziya memleketteri Parlamentterinde «Postkenestik demokratiya» túnshyghyp, Qyrghyzstannan basqa elderde bir partiyalyq ýstemdik ornady. Búny Batys sayasattanushylary orys barlauynyng «Reseyding mәngilik mýddesindegi» basty jetistigi dep tanyp, ózin KSRO múragerimin dep jariyalaghan Putindik rejim ómirge әkelgen «Shyghys Europa elderining Ortalyq Aziyalyq shtampy» degen ghylymy atau berilip, qoldanysqa endi.

Últtyq BAQ «Putin rejimindegi orys әleminin» bylyghy men shylyghyna qatysty ashyq aitylatyn, aiqyn jazylatyn dýniyeler Parlamentke kelgende ýni túnshyghyp jatatyn dәstýrdi búzushylyqtyng bastau kózinde túrghandar Ortalyq Aziya memleketterining osy jolghy saylanghan deputattary arasynan birte-birte shygha bastady. Qazaqta búlar Qazybek Isa, Ermúrat Bapiy, Berik Dýisembinov t.b. tarapynan kórinis tapsa, osy uaqytqa deyin orystyng iydeologiyalyq baqshasyna tas laqtyrmaghan ózbek parlamentinde Álisher Qadyrov tarpynan kórinis tapty.

Orysqa Reseyde qúmyrsqaday órip jýrgen migranttary arqyly tәueldi bolyp otyrghan ala taqiyalylar memlekettik sayasat túrghysynan ishten tynyp keledi. Osy ishten tynushylyqty Resey «Ózbekting Jirinovskiyi –  Álisher Qadyrov» dep atap ketken deputat búzdy. Klassik jazushymyz Beyimbet «Daudyng basy - Dayrabaydyng siyry» degendey, Ortalyq Aziyadaghy últ tilinde sóilep, ana tilinde oilaytyndargha qarsy tiyseri joq bolyp otyrghan imperiyalyq ambisiyadaghylargha Tashkent qalasyndaghy 188-shi mekteptegi múghalimining balany shapalaqpen bir tartqany «jerden jeti qoyan tapqanday», sayasy renktegi dau-damaygha úlasty. «Orys tildilerge qysym jasaluda» dep, qosaq arasynda Qazaqstanda ilinip ketti.

Ózbekstan Respublikasynyng Zang shygharu palatasynyng deputaty Álisher Qadyrov orystyng búl oibayyna: «Resey bizding ishki isterimizge shataspay túryp, óz isterimen ainalyssa dúrys bolar edi», - dep qatu jauap qatty. «Ózbekstan azamatynyng balasyna qatysty Ózbekstan Respublikasynyng mektebinde balanyng qúqyghy búzylghan jәne Ózbekstan halqynyng atynan qabyldanghan zandar negizinde qaralatyn bolady!», - dedi Qadyrov ózining mәlimdemesinde.

Qazaq Reseydegi otarshylyq ruhymen ulanghan itarshylardyng búnday tirligin «sharadaghy airannan dauyl tughyzu» dep ataydy.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322