Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Biylik 721 3 pikir 7 Qazan, 2024 saghat 15:08

Erlan Qoshanov: Halyq óz tandauyn jasady

Foto: Kazinform

AES salu jónindegi referendum ayaqtalyp, dauys beru qorytyndysy shyqty. Mәjilis tóraghasy Erlan Qoshanov Facebook-tegi jazbasynda keshe ótken respublikalyq referendum demokratiyanyng is jýzindegi kórinisi ekenin, sayasy mәdeniyet osylay qalyptasatynyn jazdy.

«Býgin Ortalyq referendum komissiyasy dauys beruding aldyn ala qorytyndysyn jariyalady. Soghan sәikes, saylaushylardyng 71,12%-y AES qúrylysyn qoldady. Exit poll qorytyndysy da osyghan jaqyn nәtiyje kórsetti.

Jana sayasy jaghdayda Tәuelsizdigimizding 33 jyldyq tarihyndaghy ýsh referendumnyng ekeui Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamasymen ótti. Sóz joq, jana sayasy mәdeniyet dәl osylay qalyptasady. Ár azamat qogham ýshin manyzdy mәselelerdi sheshu isine tikeley aralasyp, el taghdyryna ózining qatysty ekenin sezinedi. Búl – demokratiyanyng is jýzindegi kórinisi.

Deputattar ýnemi ónirlerdi aralap jýr. Biz qoghamdyq sana ózgerip, jana sayasy mәdeniyet qalyptasyp kele jatqanyn kórip otyrmyz. Túrghyndar kez kelgen taqyryp boyynsha óz ústanymyn ashyq aityp, ony barlyq dengeyde batyl qorghauda. Búl – Preziydentting Ádiletti Qazaqstandy qúrugha baghyttalghan sayasy reformalar baghdarynyng basty nәtiyjesi.

Referendum qorytyndysy – qoghamdaghy kónil-kýiding naqty kórinisi. Halyqtyq shtab barlyq ónirge baryp, myndaghan kezdesu ótkizdi. Sonyng barysynda jalpy qogham el bolashaghy ýshin AES saludyng manyzyn týsinip otyrghanyna kóz jetkizdi. Kәsipkerler, sharualar, kenshiler, júmysshylar, jastar, múghalimder, dәrigerler jәne basqalar da ekonomikasy damyghan elde ómir sýrgisi keledi. Olardyng barlyghy múnyng kilti energetikalyq tәuelsizdik ekenin jәne búl ýshin AES salu qajet ekenin jaqsy týsinedi.

Beybit atom – innovasiyalyq túrghyda senimdi, qauipsiz, ekologiyalyq taza energiya kózi. Búl – ghylymda, tehnikada, óndiriste, auyl sharuashylyghynda jәne ózge de kóptegen salada kókjiyegimizdi keneytetin әlemdik trend.

Osylaysha, halyq óz tandauyn jasady. Barsha qazaqstandyqty elimizding jana tarihynda erekshe oryn alatyn osy aituly oqighamen shyn jýrekten qúttyqtaymyn. Halyqtyq shtabtyng barlyq mýshelerine – sayasy partiyalardyn, qoghamdyq birlestikterdin, kәsipodaqtar men qauymdastyqtardyng ókilderine alghys aitqym keledi. Sizder azamattarymyzdyng iygiligi ýshin asa manyzdy ister atqardynyzdar!», - dep jazdy E. Qoshanov.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019