Júma, 22 Qarasha 2024
Ekonomika 3542 0 pikir 17 Qazan, 2024 saghat 13:19

Ortalyq Aziya elderinde tútynushylyq senimi qanday?

Suret liter.kz saytynan alyndy.

inflyasiyalyq kónil-kýiding nasharlauyna baylanysty kelensiz dinamika

Freedom Finance Global Ortalyq Aziya elderi túrghyndarynyng tútynushylyq senimin, inflyasiyalyq jәne devalivasiyalyq kýtulerin on besinshi ay zerttep keledi: . 2024 jylghy qyrkýiekte tómendeu az bolghanymen, ýsh elde tútynushylyq senimdilikting azangymen teris dinamika bayqalady. Búdan basqa, osynday jaghday barlyq tórt elde ósken inflyasiyalyq kónil-kýy dinamikasynda da bayqaluda. Degenmen, aimaqtaghy devalivasiyalyq kýtuler búghan qatysty alandaushylyq kóbeygen Ózbekstannan basqa, tútastay alghanda búrynghy dengeylerde qaldy.

Qyrkýiek aiynda ónirding ýsh elinde birden tútynushylyq senim indeksi (CCI) qúlady. Qyrghyzstan alty ay qatarynan ósip, rekordtargha qol jetkizgennen keyin indeksting azdap tómendegenin kórsetti. Ózbekstanda qúldyrau birshama edәuir bolyp shyqty jәne tamyz aiyndaghy ilgerileudi tolyqtay joydy. Tәjikstanda da búl kórsetkish azdap tómendedi, biraq búl el aimaqta kóshbasshylyqty saqtap qaluda. Qazaqstan qyrkýiekte indeksting ong ailyq dinamikasy tirkelgen ónirdegi jalghyz el boldy.

Qazaqstan men Ózbekstanda sarapshylar halyq sanyna shamalas ay sayyn 3600, Qyrghyzstanda 1600 jәne Tәjikstanda 1200 saualnamadan jinaydy. Zertteuler әlemning kóptegen elderinde tútynushylyq senimdilik indeksterin alu ýshin paydalanylatyn jәne United Research Technologies Group kompaniyasy jergilikti mindetterge beyimdelgen әdisnamagha negizdeledi. Derekterdi jinau әdisi - telefon arqyly súrau. Pikirterim saualnamasy beyimdendirilgen: zertteu respondentterding ana tilinde jýrgiziledi.

Qazaqstan

Qyrkýiekte Qazaqstandaghy tútynushylyq senim indeksi tamyz aiyndaghy qúldyraudan keyin ishinara qalpyna kelgenin kórsetti jәne 101,9-dan 102,7 punktke deyin ósti. Kónil-kýiding jaqsaruy bes qosalqy indeksting ýsheui boyynsha boldy. Eng kóp úlghang bir jyldyng kókjiyegindegi ekonomikalyq ahualdyng ózgerui boljamy boyynsha boldy. Ótken jylghy qyrkýiekpen salystyrghanda CCI kóbinese jeke materialdyq jaghdaydaghy ózgeristerdi baghalaudyng aitarlyqtay jaqsaruynyng arqasynda 2,7 punktke ósti.

Ekonomika boyynsha optimizmning aitarlyqtay ósui

Aldaghy 12 aidyng kókjiyegindegi ekonomikalyq jaghdaydyng ózgerui boljamdarynyng qosalqy indeksi 7,1 punktke ósip, 131,3 punktke jetti, búl biylghy jyldyng ekinshi ýzdik nәtiyjesi bolyp tabylady. Ekonomikalyq ahual jaqsarady dep sanaytyndardyng ýlesi tamyzdaghy 49,3% -dan qyrkýiekte 53,1% -gha deyin ósti.

Jas bólinisinde ósu barlyq toptar boyynsha oryn aluda, biraq meylinshe kýshti jaqsaru 45-59 jastaghy adamdar arasynda tirkeldi. Búl toptaghy ong kózqarastaghy respondentterding ýlesi 45,8% -dan 51,7% -gha deyin ósti. Degenmen, búl barlyq jas toptary arasyndaghy eng az kórsetkish bolyp tabylady. Ýzdik nәtiyjeni 29 jasqa deyingi jastar kórsetudi jalghastyruda, olardyng arasynda osynday ýles 55,8% -gha jetti.

Ónirlik túrghydan alghanda ekonomikalyq ahual ózgeristerining boljamdary boyynsha jaghymdylyqtyng eng kóp úlghangy Atyrau, Manghystau jәne Jetisu oblystarynda bayqaluda, múndaghy ong jauaptardyng ýlesi tiyisinshe 17,5, 14 jәne 12,3 p.p. ósti. Nәtiyjesinde qyrkýiekting kóshbasshysy Manghystau oblysy boldy, onda aldaghy 12 aida ekonomikanyng jaqsaruyn boljaytyndardyng ýlesi 70,6% qúrady. Eng nashar jauap bergen Úlytau oblysy boldy, búl kórsetkish, kerisinshe, 1,2 p.p. tómendep, 40,2%-dy qúrady.

Iri satyp alular ýshin jaghday qolaylylyghy tómen boldy

2023 jylghy tamyzben salystyrghanda eng qatty qúlaghan aghymdaghy jaghdaylardyng qolaylylyq qosalqy indeksi boldy, ol 5,2 punktke tómendep, 71,3 punktke jetti. Búl songhy bes aidaghy eng tómen nәtiyje bolyp tabylady. Satyp alu jaghdaylary qolayly dep sanaytyn qazaqstandyqtardyng ýlesi 32,8-den 30,2% -gha deyin tómendedi.

Jas toptary arasynda 29 jasqa deyingi jastarda (ong jauaptardyng ýlesi 41,8-den 36,8% -gha deyin tómendedi) jәne 30-44 jastaghy respondentterde (ong jauaptardyng ýlesi 33,4-ten 28,6% -gha deyin tómendedi) optimizm dengeyining eng kóp tómendeui bayqalady. Búl rette basqa jas toptarynda dinamika teris bolghan joq. Iri satyp alular ýshin jaghdaylardyng qolaylylyghyn atap ótken 45-59 jastaghy respondentterding ýlesi ózgergen joq, al 60 jastan ýlken agha buynda, kerisinshe, kórsetkish 26,1% -gha deyin ósti. Biraq búl nәtiyje barlyq jastaghy eng nashar nәtiyje bolyp tabylady.

Ónirlik bóliniste Qyzylorda oblysy eng kóp regresti kórsetti, onda ong jauaptar ýlesi 45,9% -dan 20,4% -gha deyin tómendedi. Búl nәtiyje qyrkýiek aiynda barlyq ónirler arasynda eng nashar nәtiyje boldy. Sonday-aq ýlken ailyq qúldyrau Úlytau (-17,4 p.p.) jәne Atyrau oblystarynda (-10,1 p.p.) bayqalady. Ekinshi jaghynan, Qaraghandy oblysynyng respondentteri eng jaqsy jauap berdi, onda ong jauaptardyng ýlesi 34,8% -dan 34,6% -gha deyin shamaly azaydy.

Qazaqstandyqtardyng inflyasiyalyq baghalary men boljamdary ósti

Qazaqstan túrghyndarynyng inflyasiyalyq baghalary qyrkýiek aiynda tamyz aiynyng rekordtyq tómen kórsetkishterinen keyin birshama ósti. Ótken aida túrghyndardyng 39,7% (tamyzda - 37,6%) baghanyng kýshti ósuin bayqaghan. Al ótken jyldyng kókjiyeginde baghanyng eng kóp jyldam ósuin bayqaghandar ýlesi azdap tómendedi: tamyz aiyndaghy 51% -dan 50,8% -dyq rekordtyq minimumgha deyin.

Qazaqstandyqtardyng inflyasiyalyq boljamdary aitarlyqtay ósip, biylghy jyly eng joghary mәnge jetti. Bir aidyng kókjiyeginde baghanyng kýshti ósuin kýtetin adamdardyng ýlesi 18%-dan 19,9% -gha deyin ósti, kelesi 12 aidyng kókjiyeginde baghanyng ósuin kýtetinderding ýlesi tamyzdaghy 21,7% -dan 24,9% -gha deyin ósti.

QR Últtyq bankining inflyasiyalyq baghalau jәne kýtuler boyynsha osynday zertteui tamyz aiynyng kóp ailyq minimumdarynan keyin pessimizmning aitarlyqtay ósuin kórsetti. Osy zertteuding derekterine sәikes jyl ishinde baghanyng kýshti ósuin kýtetinderding ýlesi  20,9% -dan 24,3% -gha deyin artty. Al bir aidyng kókjiyeginde osyghan úqsas kórsetkish 14,7% -dan 19,5% -gha deyin kýrt artty. Inflyasiyalyq baghalar әr týrli uaqyt dengeylerinde әrtýrli baghyttaghy qozghalysty kórsetti. Eger baghanyng ósuin baghalau boyynsha songhy aida respondentter ýlesi 26% -dan 29% -gha deyin úlghaysa, ótken 12 aidaghy baghanyng jyldam ósuin kórsetetin ýlesi 43,4% -dan 42,7% -gha deyin tómendedi, búl 2020 jylghy sәuirden bastap ekinshi eng tómen mәn bolyp tabylady.

Jekelegen tauarlar men qyzmetterding ishinde respondentterding kópshiligin azyq-týlik ónimderine baghanyng aitarlyqtay ósui әli de alandatuda. Halyq ýshin aitarlyqtay qymbattaghan top-4 tauar on birinshi ay qatarynan ózgerissiz qalyp otyr. Oghan «Et jәne qús», «Sýt jәne sýt ónimderi», «Nan jәne nan-toqash ónimderi» jәne «Kókónister men jemister» sanattary kiredi. Degenmen, jogharyda atalghan barlyq ónimder baghasynyng kýshti ósuin bayqaghan adamdardyng ýlesi ortasha alghanda 4,4 p.p. tómendedi. Kókónis pen jemis-jiydek boyynsha kórsetkish 32,6% -dan 27,2% -gha deyin tómendedi, búl zertteuding barlyq uaqytyndaghy eng tómengi kórsetkish bolyp tabylady. Sonday-aq, sýt ónimderin tandaghan adamdardyng ýlesi aitarlyqtay tómendedi (4,9 p.p.), al kórsetkishting ózi 31% -gha jetti, búl rekordtyq minimumnan 0,2 p.p. joghary. Resmy statistikagha sәikes qyrkýiekte sýt ónimderining baghasy a/a 0,4%-gha, al et baghasy a/a 0,2%-gha ghana ósti. Jemis-jiydek pen kókónis baghasy mausymdyq týrde tamyzben salystyrghanda 3,6% -gha tómendedi.

Devalivasiyalyq kýtuler shamaly tómendedi

Qazaqstandyqtardyng devalivasiyalyq kýtuleri qyrkýiekte tengening azdap nyghangynan keyin azdap tómendegenin kórsetkenmen, qyrkýiekte joghary dengeyde qalyp otyr. Saualnama qorytyndysy boyynsha tengening әlsireuin bir jyldyng kókjiyeginde kýtip otyrghan qazaqstandyqtardyng ýlesi rekordtyq 58,7% -dan 57,5% -gha deyin tómendedi. Al bir aidyng kókjiyeginde 35,7-ten 35,2% -gha deyin azaydy. Ayta keteyik, ótken qyrkýiekpen salystyrghanda pessimisterding ýlesi birinshi mәsele boyynsha 1,1 p.p. ósip, ekinshi mәsele boyynsha 3,3 p.p. tómendedi.

Ózbekstan

Ózbekstandyqtardyng tútynushylyq senim indeksi 2024 jylghy qyrkýiekte qatarynan eki ay qalpyna kelgennen keyin tómendep, 130,9-dan 128,7 punktke deyin azaydy. Jeke alghanda tómendeu indeksti anyqtaytyn barlyq bes qosalqy indeks boyynsha boldy. Iri satyp alular ýshin qolayly jaghdaylardyng qosalqy indeksi taghy da tómendegenin kórsetti. 2023 jylghy qyrkýiekpen salystyrghanda ekonomikalyq ahual mәselesi boyynsha optimizmning tómendeui esebinen indeks 2,7 punktke tómendedi.

Iri satyp alu sharttary boyynsha optimizmning tómendeui

Iri satyp alular men shyghystar ýshin qolayly jaghday indeksi rekordtyq tamyzdan keyin 5,4 punktke tómendep, 86,9 punktke jetti. Ózbekstan túrghyndarynyng 40,1% jauaptyng ong núsqasyn tandady, al tamyz aiynda olardyng 41,8% boldy. Jaghymsyz jauaptardyng ýlesi aitarlyqtay - 3,9 p.p. ósti.

Jas toptary arasynda 60 jastan asqan adamdar baghanyng aitarlyqtay nasharlaghanyn kórsetude. Eger ótken aida osy toptyng ong jauaptarynyng ýlesi 42,6% -gha jetse, qyrkýiekte ol 35,5% -gha deyin tómendedi, búl barlyq jas toptary arasyndaghy eng tómen nәtiyje bolyp tabylady. Eng jaqsy nәtiyjeni әli de 29 jasqa deyingi jastar kórsetip otyr, onda 44,4% optimister jinaldy, búl tamyzgha qaraghanda 2,3 payyzgha tómen. Qalghan eki ortasha jas toptarynyng nәtiyjeleri úqsas bolyp shyqty - 38-40%.

Ónirlik bóliniste kórsetkishting aitarlyqtay nasharlauy Navoy oblysynda boldy. Onda jauaptardyng ong núsqalaryn tandaghan respondentterding ýlesi 50,7% -dan 36,4% -gha deyin azaydy. Qyrkýiekte eng tómen nәtiyjelerdi Tashkent oblysy kórsetti, onda ong jauaptardyng ýlesi 39,9-dan 31% -gha deyin tómendedi. Ekinshi jaghynan, Namangan, Ferghana, Horezm, Surhandariya oblystary men Qaraqalpaqstan Respublikasynda optimisterding ýlesi tamyzgha qaraghanda artty.

Songhy jyly ekonomikalyq ahual turaly pikirler nasharlady

Ótken jyly ekonomikalyq jaghdaydaghy ózgeristerding qosalqy indeksi aitarlyqtay tómendegenin kórsetti. Subindeks 2023 jylghy qyrkýiekpen salystyrghanda 8,4 punktke tómendep, 119,5 punktke jetti, búl 2024 jylghy mamyrda belgilengen rekordtan eki punktke joghary. Saualnamagha qatysqan ózbekstandyqtardyng 49% -y ótken jylghy ekonomikalyq ahual jaqsardy dep esepteydi, búl ótken jylghy kórsetkishten 8,1 p.p. az.

Jas toptary arasynda barlyq jas toptary arasynda aitarlyqtay teris dinamika bayqalady. Eng kóp ózgeris 45-59 jastaghy adamdarda tirkelgen, olardyng 50,1% -y ekonomikalyq ahual jaqsardy dep esepteydi. Alayda ótken jyly múnday respondentterding sany 60,7% bolghan. Ýzdik nәtiyjeni 60 jastaghy agha buyn kórsetip otyr, onda búl ýles 52,1% -gha jetti. Songhy oryndarda 29 jasqa deyingi jastar, olardyng ishinde qyrkýiekte kórsetkish 46,9% qúrady.

Ónirlik josparda ótken jylghy qyrkýiekpen salystyrghanda barynsha qatty tómendeu Namangan jәne Ándijan oblystarynda tirkeledi, onda ong jauaptardyng ýlesi tiyisinshe 16,8 jәne 16 tarmaqtargha tómendedi. Degenmen songhy jyly jaghday ózgergen joq, Tashkent búrynghysynsha tizim sonynda túr - ekonomikadaghy ong ózgeristerdi atap ótkender ýlesi 36,9% -gha jetedi. Eng jaqsy jyldyq dinamikany Qaraqalpaqstan Respublikasy kórsetti, onda da osy kórsetkish 0,8 p.p. ghana tómendedi. Degenmen, 59,5% ýles kórsetkishimen Horezm oblysy kóshbasshy bolyp tabylady.

Inflyasiyalyq kýtuler men baghalar sol qalpynda qaldy

Ózbekstan túrghyndarynyng inflyasiyalyq baghalary men kýtuleri tútastay alghanda qyrkýiekte shamaly ózgerip, edәuir joghary dengeyde qaldy. Mәselen, ótken jylda qyrkýiekte baghanyng kýshti ósuin túrghyndardyng tamyzdaghy 48,2%-ben salystyrghanda 51,4%-y sezgen. Biraq songhy aida olardyng ýlesi, kerisinshe, 31,9-dan 31,8%-gha deyin azdap tómendedi.

Inflyasiyalyq kýtuler tamyz aiymen salystyrghanda eki uaqyt kókjiyeshigje de sәl jaqsarghanyn kórsetti. Baghanyng kýshti ósuin kýtetinderding ýlesi kelesi aida 20% -dan 19,6% -gha deyin azaydy. Al bir jyldyng kókjiyeginde respondentterding 25,6% -y baghanyng aitarlyqtay jyldam ósuin kýtedi, búl tamyzdaghy kórsetkishten 1,5 p.p. tómen.

Resmy statistikagha sәikes tamyz aiynda baghanyng 1,23% -gha ósui tirkeldi. Degenmen, jyldyq inflyasiya 10,47% - dan 10,46% - gha deyin shamaly tómendedi. Búl rette et, kókónis jәne jemis-jiydek baghalarynyng kýrt ósui jalghasuda. Mәselen, qyrkýiekte et 2,8-3,1% (tamyzda + 4,9-5,3%) qymbattady jәne búl respondentterding kónil-kýiine teris әser etuin jalghastyruda. Sonday-aq, zertteuding býkil kezeninde tauarlar men qyzmetterding aitarlyqtay ósken baghasy boyynsha súraqta et pen qús eti boyynsha eng joghary kórsetkish qayta tirkeldi. Búl ataudy respondentterding 61,9%-y kórsetse, tamyzda ondaylardyng sany 57,8%-y bolghan. Birqatar kókónis pen jemis-jiydek baghasynyng mausymdyq ósui ayasynda kókónis pen jemis-jiydekti kórsetkenderding ýlesi (+ 3,2 p.p.) a/a 10-16% úlghaydy. TKSh qyzmetterining qúny qyrkýiek aiynda a/a 0,5% -gha ghana ósti jәne búl núsqany belgilegender ýlesi 31,9% -dan 28,5% -gha deyin tómendedi. Alayda propan baghasynyng 15,7% - gha jeke kýrt ósui respondentterding kónil-kýiine asa әser etken joq.

Devalivasiyalyq kýtulerding kýrt ósui

Qyrkýiek aiynda Ózbekstan túrghyndarynyng devalivasiyalyq kýtuleri tórt ay qatarynan tómendegennen keyin kýrt artty. Qyrkýiek aiynda ózbek somy qatarynan eki aida 0,6% әlsirep ketti. Aldaghy 12 aida dollargha qatysty últtyq valutanyng әlsireuin kýtetinderding ýlesi tamyzdaghy 49,1% -dan qyrkýiekte 59,4% -gha deyin kóterildi. Al bir aidyng kókjiyeginde pessimisterding ýlesi 32,2-ten 41,2% -gha deyin artty. Alayda 2023 jylghy qyrkýiekpen salystyrghanda ol tiyisinshe 3,9 jәne 7,9 p.p. tómendedi.

Qyrghyzstan

Qyrghyzstanda tútynushylyq senim indeksi qatarynan alty ailyq ósimnen keyin qyrkýiekte azdap tómendegenin kórsetti. Bir aida CCI indeksi 1,3 punktke tómendep, 140,7 punktke jetti. Búl joly indeksting kompozittik dengeyin anyqtaytyn bes qosalqy indeksting tórteui tómendedi. Al eng ýlken qúldyrau iri satyp alular ýshin qolayly jaghdaylar mәselesinde tirkeledi. 2023 jylghy qyrkýiekpen salystyrghanda indeksting ósui 12,9 punktti qúrady.

Iri satyp alular ýshin qolayly jaghdaylardy baghalaudaghy kishigirim tómendeu

Iri satyp alular ýshin aghymdaghy jaghdaylardyng qolaylylyq qosalqy indeksi tamyz aiymen salystyrghanda 3,5 punktke tómendep, 107,6 punktke jetti, búl búrynghysynsha Ortalyq Aziyadaghy eng joghary mәn bolyp tabylady. Iri shyghyndar ýshin qolayly jaghdaylardy kórsetetin adamdardyng ýlesi tamyzdaghy 45,2% -dan qyrkýiekte 43,5% -gha deyin tómendedi.

Barlyq jas toptarynda pessimizmning jogharylauy bayqaldy, biraq ol 45-59 jas aralyghyndaghy respondentter arasynda kýshti boldy. Onda ong jauaptardy tandaghandardyng ýlesi 43,8% -dan 40,1% -gha deyin tómendedi. Al eng tómengi kórsetkish agha buynda 60 jastan bastap tirkeledi, olardyng úqsas kórsetkishi 40,5% -dan 37,2% -gha deyin tómendedi. Eng ýzdik nәtiyjeni 48,2% kórsetkishpen 29 jasqa deyingi jastar kórsetedi.

Sonymen qatar, nasharlau Talas, Naryn jәne Batken oblystarynan basqa barlyq ónirlerde tirkeledi. Eng kýshti qúldyrau Shu oblysynda bayqalady, onda ónirdi songhy oryngha yghystyrghan ong jauaptar ýlesining tómendeui 10,9 payyzdyq punktti qúrady. Ekinshi jaqtan, Talas jәne Naryn oblystarynda kýrt jaqsaru bayqalady, onda iri satyp alular ýshin qolayly jaghdaydy atap ótushilerding ýlesi tiyisinshe 29 jәne 19 p.p. ósti. Nәtiyjesinde Naryn oblysy qyrkýiekte 57,1% nәtiyjemen kóshbasshy boldy.

Ekonomikalyq ahualdy baghalau bir jylda qatty jaqsardy

Songhy 12 aidaghy ekonomikalyq jaghdaydaghy ózgeristerdi baghalau qosalqy indeksi 2023 jylghy qyrkýiekpen salystyrghanda aitarlyqtay ósim kórsetti. Bir jyl ishinde subindeks 26,1 punktke ósip, rekordtyq kórsetkishke jaqyn 154 punktke jetti. Túrghyndardyng 71,7 %-y ekonomikalyq jaghdaydyng jaqsarghanyn kórsetse, ótken jyly búl kórsetkish 54,4%-gha ghana jetken.

Jas bólinisinde barlyq spektr boyynsha aitarlyqtay ósu bayqalady, biraq eng ýlken jaqsarudy 60 jastan joghary agha buyn kórsetti. Eger 2023 jyly olardyng arasyndaghy ong jauaptardyng ýlesi 50,9%-gha jetse, aghymdaghy jyldyng qyrkýiek aiynda ol 72,8%-gha ósti. Búl rette 45-59 jas aralyghyndaghy respondentter eng jaqsy jauap berdi, olardyng arasynda búl kórsetkish 74,3%-gha deyin ósti (+19,4 p.p.). Biz sonday-aq basqa eki jas tobynda optimister ýlesining 14,9–16,3 p.p. jyl sayynghy kýshti ósuin atap ótemiz.

Ónirlik bóliniste sonday-aq ekonomikalyq ahualdyng ózgeristerin baghalaudy jaqsartuda tolyq birigu bayqalady. Songhy 12 aida eng kóp ósimdi kórsetken qyrkýiek kóshbasshysy Batken oblysy boldy, onda ong jauaptardyng ýlesi 65,5% -dan 88,2% -gha deyin ósti. Sonday-aq, Bishkek pen Jalal-Abad oblysyndaghy ýlester 19-20 p.p. ósti. Ekonomikadaghy ong ózgeristerdi 57,7% -y ghana atap ótken Shu oblysynyng respondentteri basqalargha qaraghanda nashar jauap berdi.

Inflyasiyalyq baghalar men boljamdar shamaly ósti

Qyrkýiekte qyrghyzstandyqtardyng inflyasiyalyq baghalary biylghy jyldyng nauryz aiynan beri alghash ret aitarlyqtay ósim kórsetti. Eger tamyz aiynda saualnamagha qatysqandardyng 26,2% -y ótken aida baghanyng kýshti ósuin sezinse, qyrkýiek aiynda 30,8% jinady. Ótken 12 aida baghanyng ósuin baghalau da osyghan úqsas qarqynmen ósti. Qyrkýiekte qyrghyzstandyqtardyng 50,7% -y bagha ósuining jyldamdaghanyn atap ótse, tamyzda búl kórsetkish 46,6% -dy qúraghan edi. Onyng ýstine jyldyq inflyasiya boyynsha resmy derekter onyng qyrkýiekte 3,8% - dan 4,9% - gha deyin kýrt ósuin kórsetedi, búl sәuirden bastap eng joghary kórsetkish bolyp tabylady.

Qyrghyzstandyqtardyng inflyasiyalyq boljamdary inflyasiyalyq baghalau siyaqty aitarlyqtay ósken joq, biraq biylghy jyldyng eng joghary dengeyinde qaldy. Kelesi 12 aida baghanyng eng jyldam ósuin kýtetin respondentterding ýlesi 12,4% - dan 12,9% - gha deyin ósti. Bagha kelesi aida óte qatty ósedi dep sanaytyndardyng ýlesi de 7,7% -dan 8,7% -gha deyin ósti.

Túrghyndar baghanyng aitarlyqtay qymbattaghanyn bayqaghan jekelegen tauarlar men qyzmetterding ishinde ónirding basqa elderinde de et pen qústy atap ótemiz. Búl ónim 12 ay boyy birinshi satyda túrghan úndy kóshbasshylyqtan senimdi týrde yghystyrdy. Búl ónimdi tandaghan respondentterding ýlesi 35-ten rekordtyq 51,6%-gha deyin ósti. Sonday-aq, jalpy alghanda eng joghary bagha ósimi bayqalghan 5 tauarlardyng tizimi 13 ay qatarynan ózgermedi. Qyrkýiekte et pen qústan basqa respondentterding 39,5%-y úndy, 37,4%-y ósimdik mayyn, 29,9%-y kókónister men jemisterdi jәne 26,8%-y túz ben qantty atap ótken. Atalghan ónimderding ishinde kókónister men jemister boyynsha ghana alandaushylyq artqany bayqalady. Resmy statistikagha sәikes qyrkýiekte et baghasynyng 5,3% -gha kýrt ósuin atap óteyik, búl 2007 jylghy mamyrdan beri bolmaghan. Sonday-aq kókónis baghasy aitarlyqtay - a/a 2,9%-gha ósti, alayda jemister ótken aigha qaraghanda arzandauyn jalghastyrdy (-4,7%). Maylardyng baghasy a/a 1,8% -gha ósti. Songhy ret bagha osynday retpen 2022 jyldyng sәuir aiynda qarqyndy ósken.

Devalivasiyalyq boljamdar jana rekordqa deyin tómendeude

Qyrkýiekte qyrghyz somy tamyz aiynda azdap әlsiregennen keyin 0,8% -gha nyghaydy. Nәtiyjesinde qyrghyzstandyqtardyng devalivasiyalyq kýtuleri tamyz aiymen salystyrghanda azdap tómendep, zertteu uaqytynda jana absoluttik minimumdargha jetti. Eger tamyzda aiynda túrghyndardyng 23,2% -y últtyq valutanyng bir jyldan keyin әlsireuin kýtse, qyrkýiek aiynda olardyng ýlesi 23,1% -gha deyin tómendedi. Biraq bir ailyq kókjiyekte dollardyng ósui mәselesinde pessimister ýlesi aitarlyqtay tómendedi: 17,5-ten 14,4%-gha deyin.

Tәjikstan

Tәjikstandaghy tútynushylyq senim indeksi qyrkýiekte 151,4-ten 149,6 punktke deyin tómendedi, búl ekinshi aidyng qatarynan qúldyrauyn bildiredi. Búl joly bes qosalqy indeksting tórteui tómendegenin kórsetti, al eng kóp qúldyrau jeke materialdyq jaghdaydyng boljamy boyynsha boldy. Ótken jylghy qyrkýiekpen salystyrghanda CCI indeksi ekonomikalyq jaghdaydaghy ózgeristerdi baghalaudy jaqsartu jәne iri satyp alular ýshin qolaylylyq esebinen 6,3 punktke ósti.

Jeke materialdyq jaghdaydyng boljamy nasharlady

Túrghyndardyng jeke materialdyq jaghdayynyng kýtiletin ózgeristerine qatysty boljamdary tamyz aiymen salystyrghanda aitarlyqtay tómendegenin kórsetti. Atalghan qosalqy indeks 164,2 punktten 160,6 punktke deyin tómendedi, búl biylghy ekinshi eng tómen nәtiyje boldy. Qyrkýiek aiynda ontayly kózqarastaghy tәjikstandyqtardyng ýlesi tamyzdaghy 75,3%-ben salystyrghanda 72,7% qúrady.

Jasy boyynsha optimister sanynyng tómendeui 60 jastan asqan agha buyndy qospaghanda, barlyq jas toptarynda bayqalady. Búl topta jeke qarjylyq jaghdayynyng jaqsaruyn kýtetinderding ýlesi 68,7-den 75,2%-gha deyin ósti. Soghan qaramastan, eng jaqsy nәtiyje әli de 29 jasqa deyingi jastar arasynda tirkelip, olardyng ýlesi 79%-gha jetedi. Ekinshi jaghynan, 45-59 jastaghy respondentter arasynda ong jauaptar ýlesi 4,7 p.p. tómendep, búl qyrkýiektegi eng ýlken qúldyrau qarqyny boldy. Al 67,5% absoluttik nәtiyje eng az bolyp shyqty.

Tauly-Badahshan avtonomiyalyq oblysynan basqa barlyq ónirlerde 12 ay kókjiyekte jeke materialdyq jaghdayynyng jaqsaruyn kýtetin túrghyndar ýlesining tómendeui tirkeledi. Jogharyda atalghan ónir tamyz aiynda 65,4% -gha qaraghanda 72,9% ong jauaptar ýlesin kórsetti. Eng joghary kórsetkish 78,4% Sogdiya oblysynda bayqalady. Sonymen qatar, dәl sol jerde bir aidaghy kórsetkishting eng kóp tómendeui boldy. Basqalardan da nashar jauaptargha Dushanbe túrghyndary jauap berude, onda ong jauaptardyng ýlesi 66,3% -gha jetti.

Songhy jyly iri satyp alular ýshin jaghday qatty jaqsardy

Aghymdaghy jaghdaylardyng iri satyp alular men shyghyndar ýshin qolayly ekendigine qatysty qosalqy indeks qyrkýiekte ótken jyldyng qyrkýiek aiymen salystyrghanda 14,6 punktke ósip, 95,1 punktke jetti. Búl kórsetkish biylghy shildedegi rekordtan keyingi ekinshi joghary kórsetkish. Respondentterding 45,6% ong jauap berdi, al ótken jyly olar 39,7% boldy.

Jas toptary bólinisinde agha buyn arasynda 60 jastan bastap aitarlyqtay kóp ósu bayqalady. Eger 2023 jyly olardyng arasynda optimister ýlesi 39,2% -gha jetse, biyl ol 49,9% -dy qúrady, búl barlyq jas toptary arasyndaghy ýzdik nәtiyje bolyp tabylady. Jalpy alghanda, barlyq jas toptary ósimdi kórsetti, biraq 29 jasqa deyingi jastarda ol 1,5 p.p. kishigirim bolyp shyqty, al orta jastaghy adamdarda ýlesting ósui 7,7-7,8 p.p. qúrady. 42,7% eng nashar nәtiyje 45-59 jastaghy respondentterde tirkeledi.

Aymaqtar boyynsha ótken jyldaghy jaqsartular Tauly Badahshan avtonomiyalyq oblysynan basqa barlyq jerde bayqaldy, onda optimister ýlesi 2023 jylghy 53,1%-dan 45,3%-gha deyin tómendedi. Biraq eng ýlken ósim Respublikalyq baghynystaghy audandarda boldy, respondentterding 42,4%-y qazirgi jaghday iri satyp alular ýshin qolayly dep sanaydy (2023 jyly 28,5%). Degenmen, búl kórsetkish barlyq ónirler arasynda eng nashar bolyp shyqty, al qyrkýiek aiynda Sogdiya oblysy kóshbasshy boldy.

Inflyasiyalyq kýtuler aitarlyqtay ósti

Tәjikstandyqtardyng qyrkýiektegi inflyasiyalyq baghalary tamyz aiyndaghy kýrt ósimnen keyin azdap ósti. Ótken aida baghanyng kýshti ósuin atap ótken respondentterding ýlesi 27,4%-dan 27,3%-gha deyin azdap tómendedi. Songhy 12 ailyq kókjiyekte baghanyng jyldam ósuine úshyraghandardyng ýlesi 29,7%-dan 31,2%-gha deyin ósti, búl biylghy eng joghary kórsetkish. Tәjikstan túrghyndarynyng inflyasiyalyq kýtuleri tamyz aiymen salystyrghanda aitarlyqtay óskenin kórsetti. Túrghyndardyng 12%-y aldaghy aida baghanyng óte kýshti ósuin kýtude, al tamyzda ondaylardyng sany 9,7% qúrady. Al keyingi 12 aida pessimister ýlesi 10,2-den 14,4%-gha deyin ósti.

Qyrkýiek aiyndaghy inflyasiya boyynsha resmy derekter әli jariyalanghan joq, biraq tamyz aiynda jyldyq inflyasiya 3,4% - dan 3,6% - gha deyin jyldamdady, búl tamyzda inflyasiyalyq baghalaudyng kýrt ósuine sebep boluy mýmkin. Keybir tauarlardyng ishinde Tәjikstan túrghyndaryn et pen qús etining baghasy qatty alandatuda. Songhy aida et pen qús baghasynyng kýshti ósuin bayqaghan adamdardyng ýlesi 45,1% -dan zertteuding barlyq uaqytynda rekordtyq kórsetkishten 50,8% -gha deyin ósti. Biraq basqa azyq-týlik ónimderine qatysty alandaushylyq dengeyi tómendeude. Ún boyynsha búl kórsetkish 33,4-ten 30,7%-gha, al ósimdik mayy boyynsha 28,3-ten 25,1%-gha tómendedi. Ayta keteyik, top-4 atau kókónis pen jemispen qatar ózgerissiz qalyp otyr. Resmy statistikagha sәikes tamyz aiynda et jәne et ónimderining baghasy 1,2% -gha, al siyr eti boyynsha jeke 2,7% -gha ósti. Osylaysha, et baghasy 2024 jyl boyy ósude. Tamyz aiynda jemister boyynsha bagha mausymdyq týrde a/a 7,9% tómendedi, al kókónister boyynsha bagha bir aida 1,3%-gha artty.

Devalivasiyalyq kýtuler shamaly tómendedi

Qyrkýiek aiynda Tәjikstanda devalivasiyalyq kýtuler birshama tómendep, aldynghy 11 aidyng ortasha mәnderining janynda boludy jalghastyruda. Dollardyng somoniyge qatysty baghamy tamyzdaghy qysqa ýzilisten keyin qyrkýiekte 0,1%-gha tómendedi. Bir ay ishinde últtyq valutanyng әlsireuin kýtetinderding ýlesi 17,2% -dan 15,8% -gha deyin qúlady. Bir jyldyng kókjiyeginde el halqynyng 24,5% (tamyzda 24,4%) әlsireudi kýtip otyr.

Qorytyndylar

2024 jyldyng qyrkýiek aiy Ortalyq Aziya elderi ýshin negizinen jaghymsyz boldy. Tek Qazaqstanda ghana tamyz aiynda tómendegennen keyin tútynushylyq senim indeksining (CCI) azdap ósui bayqalady. Degenmen, indeks tolyq qalpyna kelgen joq, biraq әli de beytarap 100 punkten joghary. Sonymen qatar, ekonomikalyq jaghdaydaghy ózgerister boyynsha túrghyndar boljamdarynyng kýshti jaqsarghanyn atap óteyik. Ekinshi jaghynan, iri satyp alular ýshin qolayly jaghdaylardy baghalaudyng aitarlyqtay tómendeui bayqaldy. Qyrghyzstanda qyrkýiek aiynda alty ay qatarynan ósip, jana rekordtargha qol jetkizgennen keyin CCI indeksi qúldyrady. Degenmen tómendeu apatty bolghan joq jәne kóbinese túrghyndardyng baghalauy men boljamdary shamamen sol dengeyde qaldy. Degenmen, neghúrlym aitarlyqtay tómendeu iri satyp alular ýshin qolayly jaghdaylardy baghalau boyynsha boldy, ol býkil Ortalyq Aziyada eng joghary bolyp qaluda. Onyng ýstine 2023 jylghy qyrkýiekpen salystyrghanda CCI indeksi 13 punktke juyq ósimdi kórsetip otyr.

CCI indeksi boyynsha aimaqtyq kóshbasshy Tәjikstan ekinshi ay qatarynan azdap qúldyraugha úshyrady. Búl joly qúldyrau qarqyny odan da tómen bolyp shyqty, al indeksting ózi biylghy ýshinshi eng joghary kórsetkish bolyp tabylady. Negizgi tómendeu jeke materialdyq jaghdaydyng da, ekonomika boyynsha da boljamdar bóliginde boldy. Degenmen, qúldyraghan qosalqy indeksterding kórsetkishteri Ortalyq Aziyadaghy eng joghary jәne túrghyndardyng basym kópshiligi optimizmdi kórsetedi. Al ótken jylmen salystyrghanda Tәjikstandaghy CCI 6,3 punktke óskenin kórsetedi. Sonday-aq, eki ay qatarynan qalpyna kelgennen keyin Ózbekstanda da indeksting jaghymsyz dinamikasy tirkeldi.  Búl rette indeks shilde aiyndaghy mәnnen birshama joghary bolyp shyqty, al qúldyrau tamyz aiynda rekordtyq kórsetkishten keyin iri satyp alular ýshin qolayly jaghday baghasynyng keri tómendeuinen boldy. Sonday-aq ekonomikalyq jaghdaydaghy ózgeristerding baghasy da aitarlyqtay tómendedi. Ayta keteyik, Ózbekstan 2023 jylghy qyrkýiekke qatysty indeksi 2,7 punktke tómendegen jalghyz el boldy.

Qyrkýiekte inflyasiyalyq baghalau men kýtulerding dinamikasy býkil ónir boyynsha teris boldy. Qyrkýiekte Tәjikstan men Ózbekstanda inflyasiyalyq baghalar men kýtulerding tamyz aiynda kýrt ósuinen keyin ósu kóbine jalghasty. Tәjikstanda biylghy jyldyng eng jogharghy dengeyine jetken inflyasiyalyq kýtulerding ósui erekshe bayqalady. Ózbekstanda inflyasiyalyq bagha ósip, ótken 12 aidyng kókjiyeginde olar zertteuding barlyq uaqytynda rekordqa jetti. Alayda inflyasiyalyq kýtuler azdap tómendep, osynday tómendeu bolghan ónirdegi jalghyz el boldy. Al Qazaqstanda inflyasiyalyq kýtuler aitarlyqtay ósip, 2024 jyly eng joghary kórsetkishke jetti. Qyrghyzstanda inflyasiyalyq kýtulerding jaghdayy úqsas, alayda olardyng ósimi Qazaqstandaghy siyaqty ýlken emes. Sonday-aq, Qyrghyzstanda songhy ay men jylda baghanyng kýshti ósuin atap ótkender ýlesi aitarlyqtay ósti. Tútastay alghanda ónir boyynsha et pen qús baghasynyng ósuine qatysty halyqtyng alandaushylyghy jalghasuda. Ol kóbinese Tәjikstanda, Ózbekstanda jәne kóp ailyq rekordtargha jetken Qyrghyzstanda kórinis tapty.

Ortalyq Aziya elderindegi devalivasiyalyq kýtuler tútastay alghanda búrynghy dengeylerde qaldy. Alayda, Ózbekstandaghy devalivasiyalyq kýtulerding kýrt ósuin atap ótpekpiz, ol basqa elder arasynda erekshe bayqaluda. Tamyz aiynda rekordtyq tómen devalivasiyalyq kýtulerge qol jetkizgennen keyin әlsireudi kýtetinderding ýlesi 9-10 p.p. artty. Degenmen kórsetkishter 2023 jylghy qyrkýiektegi kórsetkishterden az boldy. Qazaqstanda qyrkýiekte tengening eng az nyghangy devalivasiyalyq kýtulerding azdap tómendeuine әkep soqtyruy mýmkin, olar búghan deyin tórt ay qatarynan aiyrbas baghamynyng osynday dinamikasy ayasynda ósti. Tәjikstanda da devalivasiyalyq kýtuler azdap tómendep, songhy 11 aidaghy ortasha mәnderding sheginde túr. Qyrghyzstanda da devalivasiyalyq kýtulerge qatysty jaghday tynysh jәne túraqty. Eki uaqyt kókjiyeginde de zertteu kezinde jana minimum janartyldy. Yaghni, respondentterding osynday az sany Qyrghyzstanda bir aidan keyin nemese bir jyldan keyin aiyrbas baghamynyng ósuin eshqashan kýtpegen.

Ortalyq Aziyanyng tórt eli halqynyng tútynushylyq senimin zertteuding on besinshi tolqyny býkil ónir boyynsha jalpy pessimizmning artqanyn kórsetti. Birden ýsh elde tútynushylyq senim tómendedi. Degenmen, tómendeu onsha kóp bolmaghanyn atap ótu qajet. Qyrghyzstanda indeksting tómendeui jarty jyl boyy ýzdiksiz ósuden keyin kýtildi. Al Ózbekstanda tútynushylyq senim kóktemde kýrt qúldyraghannan keyin qalpyna kelmedi. Tipti shilde-tamyz ailarynda azdap qalpyna keltiru qyrkýiek aiynda toqtatyldy. Tәjikstanda tútynushylyq senimdilikting azdap tómendeuine qaramastan, túrghyndardyng basym kópshiligi әli de bolsa jaydary kónil-kýide. Qazaqstan qyrkýiekte ósimdi kórsetken jalghyz el bolyp shyqty, alayda onyng qarqyny shamaly boldy jәne tamyz aiyndaghy qúldyraudyng ornyn ishinara ghana toltyrdy. Zertteuding osy tolqynynyng manyzdy oqighasy halyqtyng inflyasiyalyq baghalary men kýtulerining jappay derlik úlghayy boldy. Barlyq derlik elderde búl parametrlerding ósui ekinshi ay qatarynan tirkelude, onyng ishinde et pen qús baghasynyng ósui mәselesinde túrghyndardyng kópshiligining qatty alandaushylyghy jalghasuda. Nәtiyjesinde qyrkýiekti tútynushylyq senimdilik pen inflyasiyalyq kónil-kýiding nasharlauyna baylanysty Ortalyq Aziya ýshin teris dep ataugha bolady. Ayta ketu kerek, 2023 jylmen salystyrghanda tútynushylardyng senimi Ózbekstannan basqa barlyq elderde ósken.

Daniyar Orazbaev,

Freedom Finance Global sarapshysy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1435
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3202
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5150