Jiyrma bes tomdyq tolyq akademiyalyq shygharmalar jinaghy jaryq kórgen qazaqtyng kórnekti jazushysy Múhtar Maghauin shygharmalary ishinde eng kóp synalghan tuyndylary – «Kók múnar» jәne «Men».

Ótkende jazghan «M. Maghauinning «Kók múnary» haqynda» atty zertteu enbegimizde: «Ol kezde mektep oqushysymyz. Ádeby synnan qalys kezimiz», – dep jazghan bolatynbyz. Sondyqtan da «Kók múnardyn» qalay synalghanyn bilmeymin. Al, «Mendi» kimning qalay synaghany esimde jaqsy saqtalyp qalypty.

Jazushynyng úly Edige Maghauinning jazbasha kuәlik etui boyynsha, Múhtar Maghauinning bes bólikten túratyn ghúmyrbayandyq «Men» atty hamsa roman-essesining «Shytyrman» atty birinshi kitaby alghash ret 1997 jyly «Júldyz» jurnalynyng №5,6 sandaryna basylyp shyghady da, ekinshi kitap – «Qiya joldar» 1998 jyly «Júldyz» jornalynyng №8,9 sandarynda jariyalanady. (M. Maghauiyn. Shygharmalar jinaghy, 6-tom 605-606 bet. Almaty, «Qaghanat» 2002)

Atap óter mәsele: Á, degende «Júldyzda» basylghan «Mennin» jurnaldyq núsqasyn jalpy oqyrman qauymy jyly qabyldady. Tipten: «Shygharmada tarih ýshin, әsirese, «Qazaq әdebiyeti tarihy» ýshin asa qajet dýniyeler bar eken», – dep, joghary bagha bergen әdebiyetshi aghalarymyz da boldy. Osydan kóp uaqyt ótpey, ile-shala 2002 jyldary eki Múhtar – Maghauin jәne Shahanov arasyndaghy «Shynghys han dauy» bastaldy da ketti. Aqiqatqa tura qarap, anyghyn aitar bolsaq, últtyq tarihymyzdyng «aqtandaq beti» – «Shynghys han» turasyndaghy dauda, ghylymy aitystan góri «bәdik aitys» ýrdisi basym boldy. Bәdik aitys sony, beyәdep sózben atysqan ziyaly qauym – jazushylar arasyndaghy «qalyng tóbeleske» úlasty. «Shynghys han» dauyndaghy «bәdik aitystyn», «erejesiz tóbelesine» qany qyzghan bizding keybir jazushy «ziyaly aghalarymyzdyn» shynayy bet-beynesin kórip: «El bolashaghyn oilar últ ziyalylary edi. Osy dәrejege deyin nege tómendedi? Qarghysqa úshyradyq pa?!» – dep, oigha qalghan kezimiz de boldy.

Kenes Odaghy ydyrap, partiyalyq baqylau men senzura joyylyp, tәuelsizdik túsyndaghy sóz bostandyghyna ie bolyp, top-topqa bólingen bizding jazushylar «Shynghys han» dauy túsynda, bas pen kózge tópelep, birin-biri ayaghan joq.

Meninshe, 2000 jyldardyng basynda ózi bastaghan «Shynghys han» dauynyng songhy nýktesin aragha 10-15 jyl salyp, tórt tomdyq «Shynghys han» ghylymy zertteu enbegi arqyly M. Maghauinning ózi qoydy. Biraq, búl – óz  aldyna bólek әngime.

Desek te, óz kezinde eki Múhtar arasyndaghy «Shynghys han» dauy – Qazaqstan Jazushylar Odaghynan asyp, qalyng oqyrman kópshilikti de sharpydy. Dau qazaq jazushylaryn eki qosyngha bólip, sony “»erejesiz jekpe-jek» deuge de kelmeytin «qalyng tóbeleske» úlasqanyn jogharyda aityp óttik.

Mine, osy «erejesiz tóbeleste» M. Maghauinning jeke basyn kemsitpek bolghan keybir synshylar jazushynyng «Meninin» jaghasyna jarmasty. Aldynda ghana jurnaldyq núsqasy oqyrman tarapynan jyly qabyldanghan «Men», «Shynghys han» ýshin bolghan «qalyng tóbeleste» qosaq arasynda kýiip ketti. Sol tústaghy M. Maghauinning «Meni» turaly jazylghan syn maqalalarda synnyng qos qanaty – zertteu de, taldau da bolghan joq. Jazylghan maqalalarda avtordyng jeke basyna tiyisu, namysyna tiyip kemsite sóileu, minep, múqatu basty oryngha shyqty. Dәl qazir bayaghyda ótip ketken «Shynghys han» dauyn eske aludyng ózi bir aqyret...

Qashanda últtyng bolashaghyn oilap, Últ sózin sóilegen qasiyetti Qazaq Ádebiyetining halyq aldyndaghy bedeli men abyroyy dәl sol kezendegidey esh uaqytta tómendemegen boluy kerek. «Últ ziyalysy» atalghan jazushylar bir-birining jeke namysyna tiyip, auyzyna kelgenin aityp jatty. Meninshe, «әdeby killer» deytin jeksúryn termin de dәl osy kezde qalyptasty. Sol tústa manayyna sózin sóiler jaqtastaryn jinap alghan M. Maghauin de qarap qalghan joq. «Qarap qalghan joq» degennen góri, «aytpaghan sózi qalghan joq» degen dúrysyraq shyghar. Basqasyn bylay qoyghanda, Sh. Aytmatov pen M. Shahanov turasyndaghy 2002 jyly «Altyn Orda» gәzeti men 2003 jyly «Júldyz» jornalynyng №1 sanynda jaryq kórgen «Eshki jetektegen ekeu» atty kólemdi maqalasynyng ózi nege túrady? Ádilet ýshin aityp ótu kerek: Meninshe, Múhtar Maghauin pende retinde sýrinse, dәl osy tústa sýrindi. Shygharmalary men shygharmashylyq jolyn talday otyryp, әdiletpen synasa bir jón-au, Sh.Aytmatov pen M. Shahanovtyng jeke bastaryna sonsha shýiligip, qaradýrsin balaghatqa teng tómen sóz aitudyng týkke de keregi joq edi. M. Maghauin bir maqala jazdy eken dep Sh. Aytmatov pen M. Shahanov esimderi әdebiyet tarihynan syzylyp tastalmaydy ghoy. Sol uaqyt, «Qasqyr qúday bolghan kýn» degendey, pendelik sezim joghary kóterilip, qiiy qashyp, qarghysqa úshyraghan sәtsiz bir kezeng eken dә...

Jeke-jeke alghanda Sh. Aytmatov ta, M. Shahanov pen M. Maghauin de óz shygharmalary arqyly Últ әdebiyeti, qala berdi Álemdik әdebiyet tarihynda ózindik orny bar ýlken klassikter. Biraq, bolar is boldy... Sher aghang aitqanday «Bir kem dýniye»...

Kez-kelgen óner iyesinin, әsirese jazushylardyng eki qyry bar. Biri – jazushylyq, ekinshisi – pendelik. Qalyng oqyrman qauymy ýshin olardyng pendelik qyrynyng týkke de qajeti joq, olar últ tarihynda jazushy retinde qalady. Pende retinde emes. Pende demekshi... Tolstoydyng «Dnevniygin», Dostoevskiyding «Hattaryn» bolmasa, myna ózimizding Qadyrdyng «IYirimi» men «Jazmyshyn», nemese, qazir kózi tiri klassik aqynymyz Úlyqbek Esdәuletting «Ábilhayatyn» oqyp kórinizdershi. Kimde joq ol pendelik?...

Adamzat aqyl oiynyng danyshpany hәkim Abay:

Qany qara bir janmyn,
Jany jara, – dep, rekviyem-óleni «Ólsem ornym qara jerde» óz pendeshiligin moyyndap ketti emes pe?

Qalyng qauymgha keregi pende Abay emes, aqyn, hәkim Abay. Atap ótu abzal: Biz qazir úly aqyn, hәkim Abaydyng últ ónerine sinirgen san aluan enbegi ýshin «pendeligin» de bilgimiz keledi. Ghibrat ýshin, tarih ýshin. Sondyqtan da, bir zamanda M. Áuezovting ótinish-qolqalauymen jazylghan Abaydyng úly Túraghúldyng «Ákem Abay turaly» dep atalatyn esteligi, keyinirek jazylghan taghy birneshe estelik pen inisi Shәkәrim qajynyn: «Agham Abay óz zamanynan ozghan dәnishmәn kisi edi. Qor elde tudy da, qor bolyp óldi», – degen bir auyz sózining ainalasynan kýni býginge deyin úzap shygha almay kelemiz. Aqyn ómir sýrgen qoghamdy sezinip, týsinu ýshin hәkim Abaydyng «pendeliginin» ózine de últ ónerining tarihy asa zәru. Bizge pende Abay jetken joq. Sebebi, pende Abay uaqyt sýrleuinde kómilip, úmyt bolghan. Bizge jetken úly aqyn, hәkim Abay!

Dәl sol sekildi, bizge keregi pende Maghauin emes, bizge keregi jazushy, últ tarihynyng joqshysy hәm týgeldeushisi ghúlama ghalym – Múhtar Maghauiyn. Maghauinning «Qazaq tarihynyng әlippesi», «Qobyz saryny», tórt tomdyq «Shynghys han», «Altan Orda» sekildi tarihiy-tanymdyq ghylymy zertteu enbekteri, bizding jogharyda aitqan: «M. Maghauin últ tarihynyng joqshysy hәm týgeldeushisi», – degen tújyrymdarymyzgha tolyq dәlel.

Adamzat tarihyndaghy bolashaqqa qazaq halqy últ retinde jeter bolsa, sol alys bolashaqqa  M. Maghauin pende retinde emes, jazushy, ghúlama ghalym retinde jetpek! Ómir zany sol: Pendening pendeshiligi uaqyt kóshinde úmytylady! Al, últ óneri men tarihyna sinirgen enbek – uaqyttyng úly kóshimen birge mәngilikke úlaspaq!

Sonymen sóz, pende Maghauin turaly emes, ghalym hәm jazushy Maghauinning «Meni» turaly bolmaq.

Mening oiymsha, M. Maghauinning «Meninin» sol tústaghy qazaq ziyaly qauym ókilderi bolyp esepteletin әdebiyet synshylary tarapynan qatal syngha úshyrauynyng ýsh týrli sebebi boldy. Birinshisi, shygharmanyng aty – «Men».

Poeziyadaghy «menge» qúlaghy әbden tóselgen әdebiyet synshylaryna, proza janryndaghy shygharma atauynyng «Men» dep ataluy – tosyn estildi. Proza janrynda qara sózben jazylghan jazushy shygharmasynyng «Men» dep ataluy – sol tústaghy qazaq әdebiyeti ýshin tosyn janalyq ekenine de  eshkim mәn berip jatpady. Ekinshisi – jazushy talanty. IYә, iә – jazushy talanty.           M. Maghauinning jeke basyn qalay kýielep balaghattasa da, әdebiyet әlipbiyinen ghana habary bar, eng tómen dengeydegi synshynyng ózi de ony «talantsyz», «halturshiyk» dep atay almas edi. Jiyrma jeti jasynda «Qobyz saryny» atty ghylymy monografiyasy arqyly Qazaq әdebiyeti tarihynyng keregesin tórt jýz jylgha keneytip, otyzgha endi kelgen jasynda jazghan «Kók múnar» romany arqyly sol tústaghy qazaq әdebiyetinde modernistik janalyq bolyp esepteletin «naturaldy-realizm» baghytyn alyp kelgen, basqa shygharmalaryn aitpaghannyng ózinde, qalyng oqyrman men kәsiby tarihshylardyng jogharghy baghasyna ie bolyp, Memlekettik syilyq alghan eki tomdyq dialogiya – «Alasapyran» tarihy romanynyng avtory M. Maghauinning «Men» dep atalatyn ghúmyrbayandyq roman-esse jazuy – biraz aghayynnyng ishine shoq týsirip, synyqqa syltau bolghany anyq. Ýshinshi – minezi. Maqtanshaqtau edim dep «Men» atty ghúmyrbayandyq roman-essesinde jazushynyng ózi de moyyndaydy. Talant – Allanyng syiy. Ol bireude bar, bireude joq. Bardyng barlyghy – joqqa әmәndә qyzghanysh tudyrmaq. Ózi talantty, әri maqtanshaqtau bolsa, әriyne, ol minezi ainalasyna qyzghanyshtyng qyzyl uyn seuip, týrli kelensiz, synarjaq әngimege jeleu hәm sebep bolatyny aqiqat. Talant pen osy maqtanshaqtau minezine óz qúnyn bilip, anau-mynaudy moyyndamaytyn jazushynyn, basynan sóz asyrmaytyn tik minezin qosynyz. Búl – «aysbergtin» su betindegi kózge kórinip túrghan bergi jaghy ghana. Sol tústaghy jazushylar arasyndaghy ishki qarym-qatynasqa qúrylghan týrli “sayasi-ahualgha” baylanysty, múnan ózge sebepterding boluy da bek mýmkin...

Eng ókinishtisi sol: Jogharyda atap ótkenimizdey, M. Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandyq roman-essesin synaghan avtorlardyng eshqaysysynyng enbeginde synnyng qos qanaty – zertteu de, taldau da bolghan joq. Olar: «Maghauin «Men, men, men» dep kókirek kerip, aiqaylaudan ózge eshtene bilmeydi. Onyng ózimshildik «egosy» – 200 bәlkim, 500 payyzdan asady» dey kelip, jazushynyng qara basyna tiyisip, shygharmanyng «Men» degen atauyna jónsiz negizde soqtygha berdi. Qazir oilasam, sol tústaghy synshylardyng kitapty sonyna deyin tolyq oqyp shyqqanyna kýmәnim bar.

M. Maghauinge deyin qazaq әdebiyeti proza salasynda «Men» degen eshkim  bolghan joq. Sondyqtan da M. Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandyq memuarynyng atauy ә degende tosyn estilgeni anyq. Al poeziyadaghy «men» qalypty jaghday.

Qaryndy qaghyp su qyldym
Suyndy silkip bu qyldym, – daghy (T. Jarokov «Kýn til qatty») «men» ór minezdi, asqaq sezimdi «men» bolsa,

Mahambettin:

Men, men edim, men edim
Men Narynda jýrgende,
Eki Tarlan bóri edim,– degi «mende» azuyn aigha bilegen bóri edim, bolghan edim»,– degen nazaly aqynnyng ótkenine degen múnly saghynyshy bar.

Al, Abaydyn:

Men bolamyn demender,
Ayaqty alshang basqangha.
Eki kózing alaqtap,
Qúr qaraysyng aspangha,– ólenindegi «mende» nadandy kelemejdep, ózine eshkimdi teng kórmegen ór keude aqynnyng tәkәppar sezimi kózge anyq kórinip túr.

Ýsh ólende ýsh týrli «men» bar.

Al, Maghauinning «meninde» búl atalghan ýsh týrli; asqaq sezim, bolmasa, ótkenge múnly saghynysh, ne órkeude tәkәpparlyq «mennin» birde-biri joq. Onyng «Meni» tipten bólek «Men».

Anyghyna kelgende, M. Maghauinning «meni» – barlyq synshylar bir auyzdan atap ótken «Men, men, men» dep kókirek úru emes.

M. Maghauinning «Meni»  – jazushynyng ózi ómir sýrgen zamany men ortasy  avtorlyq kózqaras túrghysynan bayyptalghan ghúmyrbayandyq memuar sypatyndaghy shygharma. Múnda otarlanyp, ruhany bostandyghynan aiyrylghan últ ziyalysynyng ghylym men әdebiyettegi azapty tragediyalyq ómiri – óz basynan ótkizgen oqighalar arqyly bayandalady.

Bir sózben aitqanda, M. Maghauinning «Meni» – jazushynyng ghúmyrbayandyq janazaby. Onda avtordyng ainalasy men qoghamyna degen ózindik kózqarasy, ókpesi men nazasy, kýiinishi men sýiinishi, ústazdaryna degen shәkirttik alghysy, bolashaqta jazushy bolamyn degen jastargha bergen aqyl-kenesi, adamdardan kórgen jaqsylyghy men kesapatty jamandyghy bәri-bәri bar. Keyipkerlerining barlyghy da, ómirde bolghan “tarihi” adamdar. Sondyqtan da, Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandyq esse-romany – bolashaq tarihshylar men qazaq әdebiyeti ghylymynyng tarihyn zertteymin deytin maman-zertteushiler ýshin saraptay otyryp paydalanatyn taptyrmas derek kózi. Ol jerde «men, men, men» dep kókirek úrghan bir auyz sóz joq. Rekviyem sypatyndaghy janazaby men tolghanysyn qaghaz betine týsirip otyrghan qanday jazushy «men, men» dep kókirek úra alady? Sanaly ghúmyryn últyna qyzmet etuge arnaghan, shyn mәnindegi «últ ziyalysynyn» janazabyn tereng zerttep týsinbey jatyp, mazaq etkendey solaqay synnyng «uly jebesine» baylau, berisi – kýnә, arysy adamgershiligimiz ben últtyq sanamyzgha syn.

Sondyqtan da, bir kezderdegi «dәuirler auysqan» alasapyran zamanda solaqay synnyng ózekti taqyrybyna  ainalghan M.Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandyq «Hamsasyn» býgingi kýngi әdebiyet ghylymyndaghy jana baghyt – «esse-monografiya» pishiminde taldaugha tyrystyq.

Hamsa – arab sózi. Tura maghynasy – bes degen san esimdi bildiredi. Shyghys әdebiyetinde qalyptasqan ýrdis boyynsha «Hamsa» bes kitap nemese bir kitaptyng bes bólimi emes. Olar әrqaysysy ózara ýndes, taqyryptas, biraq, әrqaysysy óz aldyna derbes, tuystas bitimdi, bólek-bólek bes shygharma. Shyghystaghy «Hamsa» әdeby dәstýri – shyghys әdebiyetine jana órnek alyp kelgen Ázerbayjan halqynyng klassik aqyny, týrki әlemining úly oishyly Nizamy Gәnjauiyding (1141-1209) «Syrlar qazynasy», «Húsyrau-Shyryn», «Lәili-Mәjýn», «Jeti aru», «Eskendirnәma» atty bes dastan toptamasymen tyghyz baylanysty. Nizamy Gәnjauiyding «Hamsa» toptamasyna kirgen jogharyda atalghan bes dastany ózara ýndes, taqyryptas, bólek-bólek bes shygharma. Sol sekildi M. Maghauinning «Men» atty roman-essesining «Ghúmyrbayandyq hamsa» ataluyna qaraghanda, ózara ýndes, bólek-bólek bes kitaptan túratyn, bes shygharma bolsa kerek. Ázirge oqushynyng qolyna tiygeni eki kitap. Birinshi kitap – «Shytyrman» 1997 jyly «Júldyz» jurnalynyng 5-6-shy sandaryna basylsa, ekinshi kitap – «Qiya joldar» 1998 jyly «Júldyz» jurnalynyng 8-9-shy sandarynda jariyalandy da, ile-shala búl atalghan eki kitap M. Maghauinning 2002 jyly Almaty qalasy, «Qaghanat» baspasynan shyqqan on ýsh tomdyq shygharmalar jinaghynyng altynshy tomynda qayta basylyp, jariyagha shyqty.

Jazushynyng úly Edige Maghauinning kuәlik sózine qaraghanda, ghúmyrbayandyq hamsa «Mennin» alghashqy eki kitaby «Shytyrman» men «Qiya joldar» eng alghash – 1998 jyly belgili jazushy Qoghabay Sәrseke basqarghan «Gauhar» baspasynan jeke bir kitap bolyp basylyp, óz oqyrmanyna jol tartqan synayly.

M. Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandy hamsasynyng alghashqy kitaby «Shytyrmanda» – qasiyetti Qúran-Kәrimning 68-sýre, 1-ayatyndaghy: «Qalamgha jәne onyng jazuyna sert», – degen joldar efigraf retinde alynyp: – Bismillah iyr-rahman iyr-rahiym! Ózine tura basta...» degen sózdermen bastalghan.

Ózderiniz oilanyzdarshy, qasiyetti Qúran ayatyn efigraf etip alyp, úly jaratushy, qúdireti kýshti bir Allanyng atyna siynudan bastalghan shygharmasynda, bir Allagha ózin serik etkendey etip, «Men, Men» dep kókirek qaghyp, ólsheusiz auyr kýnәgha batatynday – jazushy Múhtar Maghauin tym qarajayau, sauatsyz, nadan emes edi ghoy.

Jogharyda aittyq, taghy da qaytalaymyz: M. Maghauinning jeke basyn qalay kýstanalasa da, ony eshkim de bilimnen maqrúm qalghan sauatsyz, nadan edi, – dep aita almaydy.

IYә, Maghauin «Men» dep jazdy biraq, ol «men» esimdigin tipten bólek, basqa maghynada qoldandy.

Ol bylay deydi: «Men. Men... Kimmin? Eshkim bilmeydi. Óz úghymym da búldyr. Anyq aqiqaty: Tegim – kisi, dinim – islam, nәsilim – týrik, últym – qazaq, úranym – Alash, esimim – Múhtar, soyym – Maghauiyn, tughan jylym – Miylәdy 1940, býgingi jasym – elu altynyng ýstinde...»

Búl jerde synshylardyng doghal nayzasyna kóp ilikken, Maghauin jazghan «Men» esimdigine ýrke qarap, shoshyna beruding esh jóni joq. Avtor búl jerde ózi turaly maghlúmat berip otyr. Bar bolghany sol!

«Men... Men Kimmin?» deydi avtor.

Qazaq tilinde adamzat tegindegi adam balasyn «Ne?» degen súraq arqyly emes, «Kim?» degen súraq arqyly anyqtaydy. Tek adamgha ghana «Kim?» degen súraq qoyylady. Búl – zandylyq!

Al, «Men kimmin?» degen súraq – pende balasynyng býtin bolmysy men kýlli payym-týsinigin anyqtaytyn asa kýrdeli filosofiyalyq súraq. Ayta ketu abzal: Men kimmin? – dep anau-mynau jópshendi, jenil-jelpi adamdar emes, «Ólsem ornym qara jerdegi» hәkim Abay sekildi, ómirding órin tauysyp, artta qalghan ómirine esep berip, ótkenine aqyl kózimen múndana qarap túrghan asa kýrdeli túlghalar ghana óz-ózinen súray alsa kerek. Anyghyna kelgende, M. Maghauinning «Men» atty ghúmyrbayandyq hamsa esse-romany jogharydaghy «Men kimmin?» degen bir ghana súraq tónireginde oy qorytady. «Men kimmin?» – dep ózine-ózi súraq qoyghan avtordyng qysqa jazghan oi-tolghau ispetti monologyn tebirenbey oqu mýmkin emes. Oqushy aldyna bar bolmysymen býkpesiz kelip, jan syryn aqtarghan jazushy «Tәuelsizdikting alghashqy jyldary» dep atalyp, qazir tariyhqa ainalghan sol kezendegi zamany men qoghamy jәne ózi turaly bar shyndyq aqiqatty aq qaghaz betine týsiripti.

M. Maghauin jan syry ispettes óz monologynda: «Óte úzaq ghúmyr keshippin. Ómirding kóbi ótken, azy emes, әldeqanday bir bólshegi ghana qalghan. Abay atam aitqanday, keler zaman – kók túman. Sәule kómeski, ýmit bualdyr. Sen... Sening kesiming әuel bastan belgili. Tozannan jaraldyn, topyraqqa ainalasyn. Eshtene ózgermeydi. Biraq... Úrpaghyng bar emes pe! Býkil úlysyn, últyng aldyndaghy tar keshu nemen tynbaq? Azamatyndy qajytyp, jetkeninning jigerin qúm qylyp, bәsire baylyghyndy talapaygha salyp, júrtyndy birjola tozdyryp bara jatqan zamangha qarsy túrar qayla bar ma? Sen bilmeysin. Bilseng de jýzege asyra almaysyn. Sening bilgenin, qolynnan keleri jazu ghana edi. Sonymen qanaghat taptyn. Sonymen ómirindi úzarttyn. Keudendi basqan ker zamanda qasiret, zardyng ózi kýsh beripti... Saghan sol tar kýnderding ózinde kýsh bergen nemene? Senim bolsa kerek. Ózindi óte jaqsy kóretin edin. Men jazbasam, qazaq әdebiyeti túralap qalady. Men kýrespesem, ejelgi múra birjola úmytylady, atanyng әruaghyn arqalap jýrgen – jalghyz ózim, alashtyng múratyn keler úrpaqqa jetkizetin – Men, Men ghana. Men bolmasam, úlysymnyng yrysy ortayady, úrpaghymnyng kókirek-kózi ashylmaydy. Men, Men... dep oiladyn»,– deydi.  («Men» 7-bet )

M. Maghauindi doghal synnyng uly jebesine baylaghan әigili «Men» jazushy monologynda osylay kórinis bergen-di. Jansyry ispettes kishkene ghana osy monologtan ózge, ghúmyrbayandyq roman-essening birde-bir jerinde jazushy «men» esimdigin qoldanyp, ishki syr-tolghanysyn jariyagha shygharmapty. Jazushynyng jansózi rekviyem-monologynda ghana qoldanghan «men» esimdigin sol tústaghy synshylar qaumalap jýrip ústap alyp, әdebiyet synshysy retinde saralap, taldap jatpay-aq, Maghauinnen song ony eshkim qoldanghysy kelse de, qoldana almastay etip tu-talaqayyn shyghardy. Olar ózderining sol tústaghy is-әreketine adamgershilik pen adamy qarym-qatynas ghylymy – etika túrghysynan da oilanyp, mәn berip jatpady.

Jalpy oqyrmangha órkókirekteu lepeste aitylghanday bolyp kórinip, sol tústaghy әdebiyet synshylaryn shoshytqan Maghauin qoldanghan qazaq tilining “men” esimdigi bolatyn.

«Men, Men ghana, Men bolmasam úlysymnyng yrysy ortayady, úrpaghymnyng kókirek kózi ashylmaydy. Men, Men... dep oiladyn. Az ba, kóp pe, bar jasaghan enbeging – osy senimning ghana kórinisi.»

«Men, Men bolmasam... Men jazbasam, úrpaghymnyng kókirek kózi ashylmaydy», – búl  jazushynyng ózine degen senimining ghana kórinisi emes, aldaghy kýnning mindeti de. Senim hәm mindet...

Dәl osynday mindet pen senim últtyng ertenin oilap, ózegi órtenip, ótkenin týgeldeymin deytin әrbir últshyl shygharmashylyq túlghada qalyptasuy shart. Bizding oiymyzsha, últ aldyndaghy qaryzy men paryzyn oilaghan әrbir jeke túlgha «Men», – dey otyryp, ótkenine esep beruge tiyis.

Qazaq tilindegi «men» esimdigining Maghauin qoldanghan núsqadaghy maghynasyn sol tústaghy әdebiyet synshylary – qara orman qalyng oqyrmangha, jón silter tәrbiyelik túrghydan ghana emes: «Ádebiyet – ardyng isi», – qaghidasy túrghysynan da taldap týsindirip jatpady. Ádiletten attady. Teris niyetke búra tartty.

Tilimizde «Peshenene jazylghan» degen tirkes bar. Ony Islәmdyq músylman týsiniginde «jazmysh» dep te ataydy. Mine osy jazmysh turaly «Jazmysh» degen kitap jazghan qazaqtyng birtuar daryndy aqyny Qadyr Myrza Áli: «Qazaq tilining on tomdyq týsindirme sózdiginde“jazmysh” sózi turaly mynanday anyqtama berilgen: «Diny nanym boyynsha әuelden belgilenip qoyyldy-mys deytin talay-taghdyrdyng búiryghy». Jazmyshtyng oryssha balamasy – «rok». Orys aghayyndar búl sózdi qalay týsindiredi eken dep, Vladimir Daliding sózdigine ýnildim. Ol da  «jazmysh» sózining negizgi maghynalarynyng biri retinde – «Sudiba, predopredeleniye, uchasti neminuchaya, sujenoe», – dep úghyndyrypty”, – deydi. (Qadyr Myrza Áli, Jazmysh. Almaty, Atamúra 2004. 7-bet)

Bayqap otyrghandarynyzday, «jazmysh» sózining qazaqsha, oryssha balamalyq maghynalary bir-birinen alshaqtap, úzay qoymaghan. Jalpy óner iyelerinin, onyng ishinde aqyn-jazushylardyn, әsirese aqyndardyng peshenesine әuelden belgilenip, taghdyr-talayyna jazylghan jazmyshty zerttep, oghan bir tom enbek arnaghan Qadyr aqyn, әlgi «Jazmysh» atty kitabyn «Kóripkel-әuliyelik» «Danq», «Ash jalanash aghayyn», «Auru», «Dert» taghy sol sekildi birneshe bólimge bóle otyryp, óner iyeleri, onyng ishinde  aqyn-jazushylardyng kóbining kóripkeldik qasiyeti bolghan deydi de, mysalygha Nikolay Gumiylev,  Lermontov, Griboedov, Anna Ahmatova, Omar Hayyam, Nemis aqyny Georg Geym, týrik Nazym Hikmet, rumyn Mihay Emiynesku,әzirbayjan Mirza Galiyb, aghylshyn-amerikan aqyny Unisten Hiu, ózimizding Mәsheken-Mәshhýr-Jýsip Kópeev taghy da basqa shyghys, batys óner iyelerining ómirinen naqty mysaldar keltiredi. Oilanyp qalasyn... Búghan Múhtar Maghauinning ne qatysy bar? – dep aitar keybir aghayyndar.

Oylap qaranyzdarshy... M. Maghauin ózining «Men”» atty ghúmyrbayandyq roman-essesinde: «... Men kýrespesem, ejelgi múra bir jola úmytylady... Alashtyng múratyn keler úrpaqqa jetkizetin – Men, Men ghana», – dep jazdy. Búl – 1996 jyl. Ras, oghan deyin «Qobyz saryny» atty ghylymiy-zertteu monografiyasy arqyly Qazaq әdebiyeti tarihynyng kókjiyegin tórt jýz jylgha keneytken jazushy, toqsanynshy jyldardyng bas  jaghyndaghy tәuelsizdikting alghashqy kezeninde, últ tarihyna susap otyrghan halqy ýshin «Qazaq tarihynyng әlippesin» jazdy. Búl kitap – soqyrgha tayaq ústatqanday, jalpygha baghyt-baghdar beretin Últtyq tarihymyzdyng «әlip-biyi» bolatyn. Ishinde jýrgen song bilemiz; M. Maghauinning «Qazaq tarihynyng әlippesinin» mektep oqushylaryna tarih pәninen qosymsha oqulyq retinde tiygizgen paydasy úshan-teniz boldy. Býgingi kýnde de dәl solay.

1996 jyldary «Men» jazylyp jatqan tústa «Qobyz saryny» da «Qazaq tarihynyng әlippesi» de jeke-jeke kitap bolyp basylyp, oqyrman qolyna tiygen shygharmalar bolatyn.

Al, sonda... «...ejelgi múra bir jolgha úmytylady», – dep, jazushy neni menzep otyr?

Jazmysh pen әuliyelik turaly bosqa sóz qozghaghanymyz joq. Meninshe, bolashaqta jazushy últymyzdyng myng jyldyq tarihyn bir ózi týgeldep shygharyn sezgen. Mýmkin, әuliyelik... Álde, ishki týisik... Qalay oilasanyz da óziniz biliniz. Arada shiyrek ghasyr ótpey jatyp-aq M. Maghauin «ejelgi múra» – tórt tomdyq «Shynghys han» men «Altyn Orda» derekti tarihy zertteuin ghylymy negizdegi hikayat tilinde qyzyq ta, týsinikti etip jazyp, últynyng myng jyldyq tarihyn týgeldep bergeni anyq! Bir últtyng myng jyldyq tarihyn týgeldep beru – neken-sayaq ghúlamagha ghana búiyrar baq! Bir anyq bar, ol – kez-kelgen óner iyesi, shygharmashylyq túlghanyng aldyna qoyghan óz jeke maqsaty bolady. Biraq, sol atalghan nysanaly maqsatyna shygharmashylyq daryndardyng mynnan – biri, bәlkim millionnan biri ghana jetken. Moyyndaugha tiyispiz, milliondardyng ishinen birge ghana búiyrar baqty – jaratushy iyemiz Maghauinge búiyrtypty.

Mýmkin, ózine ghana tiyesili osy baqty ishtey týisingen jazushy «Men, Men ghana» dep jazghan bolar. Últynyng myng jyldyq tarihyn týgeldep bergen adamgha ne dep jazsa da, qalay jazsa da jarasady. M. Maghauinning songhy jazghandary men týrli kanaldargha bergen súhbattaryn ýzbey qadaghalap jýremin. Biraq, jazushynyng últ tarihyn týgeldeude ózining sinirgen enbegin aityp «Men... Men» dep kókirek úrghanyn esh jerde bayqamappyz. Adamnyng bir aty – pende. Mýmkin, M. Maghauinning bir jerlerde kóterile sóilegen jeri bolghan shyghar, biraq, «Men, Men» dep kókirek úrghan jeri joq! Oisyz, kókirek úrghysh danghoygha bәrin kórip, bilip otyrghan jaratushy bir Alla múnday baq pen baqytty peshenesine jazbasa kerek.

Mýmkin keybireuler, qaydaghy myng jyldyq tariyh? Shynghys han tarihyna segiz jýz jyldan endi asty ghoy der. Jón sóz. Biraq, M. Maghauin jazghan tórt tomdyq «Shynghys han» derekti  ghylymiy-zertteuining birinshi tomy «Shynghys han jәne onyng zamany» dep atalady. Búl kitapta Shynghys hannan arghy Kók týrkilerding «Orhon-Eniysey»jazbasyndaghy Tonykók zamany qamtylyp, últymyzdyng myng jyldyq tarihynyng arghy jaghy, әlemdik tarihta «Skifter» dep atalghan «Saqtar» men odan bergi Ghún tarihy arqau bolghan. Búl aitylghan eki myng jyldan astam tarihymyzdyng songhy myng jarym jyly kezen-kezennen dәuirlerge bólinip, sol dәuirde ómir sýrgen dalalyq týrki taypalar tarihy, olardyng senimi, sharuashylyghy, genologiyalyq tegi, antropologiyalyq pishimi men әdep-ghúryptary, salt-dәtýrleri týrli ghylymy zertteulerdegi derekkózderine sýiene otyryp sóz bolady. Shyndap, sanamalap kelsek: «Shynghys hannyn» tórt tomdyghy men «Altyn Orda» tarihyna «Qazaq tarihynyng әlippesin» qossanyz, últymyzdyng eki myng jyldan astam tarihy aldynyzdan atoylap shygha keleri haq! Búghan senbeseniz, Maghauinning biz jogharyda atap ótken tarihy ghylymiy-zertteu enbekterin týgel oqyp shyghynyz. Sonda, mening aitqandaryma kóziniz onay jetedi. Aytyp ótetin bir mәsele: Men jogharyda atap ótken Maghauin jazghan tarihy zertteuler – ghylymy derekterge sýiene otyryp, qalyng kópshilikke týsinikti hikaya týrinde, hikayat tilinde  jazylghan. Qyzghylyqty oqylady, onay týsinesiz, әri ghylymy negizi de joghary.

Jogharyda atalghan «Shynghys han», «Altyn Orda», «Qazaq tarihynyng әlippesi» – últ tarihyn sóz etken tarihiy-zertteu enbekter bolsa, qazaq әdebiyeti tarihy ghylymynyng keregesin tórt jýz jylgha keneytken M. Maghauinning XV-XVIII ghasyrlardaghy jyraular poeziyasy turaly – «Qobyz saryny» ghylymiy-monografiyasy – tarihymyzdyng kórkem shejiresi ispettes әdeby zertteu.

Bir sózben aitqanda, jat júrttyng qolymen jazylghan últymyzdyng júlmalanghan jetim tarihyn týgeldegen M. Maghauin – býtin bir ghylymiy-zertteu institutynyng júmysyn jalghyz ózi atqarypty. Qazaq dep atalatyn halyq ózin úmytpasa, M. Maghauinning últ tarihyn týgeldeudegi enbegi úmytylmaq emes. Búl – haq! Bar sanaly ghúmyryn últtyng jadyn janghyrtyp, últ tarihyn týgeldeuge arnaghan Maghauindi – «Últ ziyalysy» dәrejesine kóterilgen baghy bar baqytty ghalym hәm jazushy dep aityp jýrmiz. Jazyp ta jatyrmyz. Biraq, osy «baqyt» pen «baq» sózderining arghy túsynda jazushynyng kózge kórinbeytin janazaby men qyruar enbegi túr. Bir ghana mysal keltireyin: Tórt tomdyq «Shynghys hannyn» birinshi tomyn jazyp shyghu ýshin ghana M. Maghauin jýz qyryq jeti qosymsha әdebiyet paydalanypty. Búl – qalyndyghy әrtýrli jýz qyryq jeti kitap degen sóz. Jalpaq tilmen aitqanda bir kitaphana. Biz kitaphana, –  dep aityp otyrghan paydalanghan әdebiyetterding kóbisi – Ejelgi Qytay, Monghol, Aziya jәne Batys Europa arhivterinen alynghan múraghattyq jazbalar kóshirmesi bolsa, qalghany Shynghys han turaly dýnie jýzi ghalymdarynyng ghylymiy-zertteu enbekteri. Búl – «Shynghys hannyn» birinshi kitabynda  ghana paydalanghan qosymsha әdebiyettter. Tórt tomnan túratyn «Shynghys han» derekti hikayasyn jazyp shyghu ýshin birinshi tomda paydalanghan ghylymy әdebiyetter sanyn tórtke kóbeytiniz. Sonda tórt tom «Shynghys handy» jazu ýshin avtor alty jýzge jete qabyl qosymsha әdebiyet paydalanypty. Yaghni, olardy jazushy zerttey oqyp, qorytyp, saraptap shyqqan. Búl aityp bolmaytyn qyruar enbek, úiqysyz týnder hәm mazasyz oilar...

M. Maghauin «Shynghys hannyn» birinshi tomyndaghy aiqyndama sózinde: «Birinshi kitap, Úly qaghannyng ózi emes, tughan júrty turasynda. Tikeley dayyndyq júmysymen qosyp eseptegende tolyq ýsh jyl uaqytym ketti», – dey kelip, Shynghys han turasynda jazylghan dýniyejýzi ghalymdarynyng ghylymiy-zertteu enbekterindegi ústanghan týrli tanymdyq baghyttardy saralay kele: «Áriyne Shynghys han jәne onyng zamanyn tanu, zertteu, aqyr týbi qorytyp jazu ýstinde atalmysh sanauly enbekpen ghana shektelip qala almaysyz. Ortalyq Aziya men Ejelgi Qytay óz aldyna, býkil Evropa tarihy, jalpy adamzattyng damu jolyna qatysty keng kólemdi maghlúmat kerek. Múnyng bәrin búrynnan bildim degenning ózinde, taqyrypty tikeley iygeru ýstinde taghy qanshama naqty aqparat qajet bolady. Keyde bir ghana derekti dәiekteu ýshin әldeneshe kitapty saralaysyz», – deydi. Bir sózben aitqanda, adamzatqa elektr jaryghyn syilaghan óner tapqysh-danyshpan ghalym T. Edissonnyn: «Talant – bir payyz, qalghan toqsan toghyz payyzy – ter», – degen sózi aqiqat shyndyq bolyp túr.

Adamzat tarihyndaghy «Shynghys han» tarihy – әlemdik taqyryp. Ózderining dini, sayasy hәm әleumettik kózqarastaryna oray әlem tarihshylarynyng ishinde «Shynghys han» taqyrybyna ýn qospaghany neken-sayaq. Solardyng birazynyng enbekterimen de ghylymy ústanymdarymen de tanyspyz dep jýrsek, Maghauinning «Shynghys hanyndaghy» paydalanghan әdebiyetter tiziminde biz atyn estip bilmegen qanshama Ejelgi Qytay men Ortalyq Aziya ghalymdary jýr.

Maghauin ózining «Shynghys han» atty tórt tomdyq ghylymy enbeginde Shynghys han turasyndaghy batystyq jәne shyghystyq kózqarastardy logikalyq ghylymiy-jýie túrghysynan saralay kele, Úly Qahan turaly әlemdik tarih ghylymynda kýni býginge deyin talas tudyryp kele jatqan  kýrdeli mәseleler turasyndaghy óz qózqarasyn ghylymy negizde tamasha dәleldep otyrady. Týrkilik týsinik pen últtyq kózqarasty tu etken Maghauin pikirindegi ghylymy oy – dәleldi hәm payymdyq auqymy da asa ken.

Bizding týsinigimizdegi M. Maghauinning «Shynghys hany» – әlemdik «Shynghys hantanugha» qosylghan sýbeli  ýles. Alla búiyrtyp jatsa, búl oiymyzdy taldap jazyp, týsindire jatarmyz. Búl – aldaghy kýn enshisindegi bólek taqyryp.

Qazirgi sóz M. Maghauinning «Meni» haqynda.

Jazu maqsatymyzgha oray, sóz basynda, adam balasynyng taghdyr-talayyna búiyrghan jazmysh turaly, kóripkeldik turaly sóz qozghap edik. Sebebi, M. Maghauin ózining «Menindegi» jan-syry ispettes rekviyem-monologynda: «... Men kýrespesem, ejelgi múra birjola úmytylady... Men, Men ghana. Men bolmasam úlysymnyng yrysy ortayady, úrpaghymnyng kókirek kózi ashylmaydy. Men, Men... dep oiladyn», – dep jazyp edi.

Ómirin taghdyryna baghyndyrghan adam ghana ózining taghdyr-talayyna senip, peshenesine jazylghan jazmyshyn biletin sekildi. Ghúmyr-taghdyryn belgili maqsatqa arnaghan adam ghana: «... Men kýrespesem... Men bolmasam... úrpaghymnyng kókirek kózi ashylmaydy, Men... Men», – dep jaza alsa kerek. Búl jerdegi «men» – jazushynyng óz talant kýshine degen senimi hәm keler úrpaq pen últ aldyndyghy perzenttik boryshy men mindetining kórinisi.

Enbegimizding aldynghy bóliminde aittyq, taghy da qaytalaymyz: Jazushy búl jerde «Men, Men», – dep kókirek úryp otyrghan joq. Onyng «Meni» – eng birinshi ózine jýktelgen mindet, sodan song óz kýshine degen senim. Senim basty oryngha shyqpaghan jerde, shygharmashylyq júmystyng algha jyljymaytyny – aqiqat.

Jalghasy bar...

Núrghaly Mahan

Abai.kz