Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 682 1 pikir 28 Qazan, 2024 saghat 21:08

Enbek adamyna - erekshe qúrmet: «Enbek Eri» Gýljanar Núrpeyisovamen súhbat

Suret spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

Ghylym iyesi ghalym da, el qorghaghan batyr da, tilinen bal tamghan aqyn da, terin tókken baghban men shopan da, kók kýmbezinen әri ótken gharyshker de bәri-bәri ústazdan tәlim alghan.

Sondyqtan úlaghatty ústazdargha býkil adam balasy qúrmetpen bas iyedi. Jaghymdy janalyq, biyl el tarihynda túnghysh ret Respublika kýnin atap ótu ayasynda eki birdey pedagog «Enbek Eri» atandy. Sonymen qatar  Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng Jarlyghymen el damuyna qosqan qomaqty ýlesi ýshin bir top azamat memlekettik nagradalarmen marapattaldy. Alqaly jiynda qarapayym enbek adamdary, әsirese ghylym-bilim, densaulyq saqtau, mәdeniyet, óndiris salalaryndaghy qyzmetkerlerge erekshe kónil bólindi. Manyzdy memlekettik merekede ýlken marapatqa ie bolghan Almaty qalasyndaghy №4 zaghip jәne nashar kóretin balalargha arnalghan mektep-internattyng pedagogy Gýljanar Núrpeyisovany әngimege tartqan edik.

- «Qazaqstannyng Enbek Eri» ataghy qútty bolsyn, búl marapatty alghanday qanday sezimde boldynyz?

- Búl tek maghan emes, býkil ústazdar qauymyna kórsetilgen qúrmet dep esepteymin. Sebebi tek men ghana emes, elimizding jarqyn bolashaghy jolynda qanshama әriptesim shәkirt tәrbiyelep, ayanbay enbek etip jýr. Áriyne, Memleket basshysynyng qarapayym enbek adamdaryn elep-eskerip jatqany ýlken quanysh sezimin syilady. Aldynda Preziydentimizding ózi «Elimizde enbekqor әri kәsiby maman eng syily adam bolugha tiyis. Múnday azamattar  memleketimizdi damytady» dep aitqany belgili. Qarapayym enbek adamyna qúrmet kórsetu tek sóz jýzinde qalmay, naqty iske asyp jatqany bizding qoghamgha janasha lep berdi. Adal enbekte jýrgen adamdargha ýmit otyn syilady desem artyq aitqandyq emes. Men ózim 40 jyldan astam uaqyt bilim salasynda ter tógip kelem. Sol 40 jyldyng 26 jylyn kóru qabileti búzylghan jәne zaghip balalargha arnappyn, qazir men Almaty qalasyndaghy №4 zaghip jәne nashar kóretin balalargha arnalghan mektep-internatta matematika pәninen sabaq beremin.

- Osynday marapattar sizge jәne әriptesterinizge qanshalyqty shabyt beredi dep oilaysyz?

- Áriyne, enbek elense, shabyt ta shalqidy. Desek te júmysty eshqashan da ataq-danq, marapat ýshin jasaghan emespin. Múghalim boludy jas kezden armandadym, ózim shyn kónilimmen qalaghan sýiikti mamandyghym. Múghalim bolu - eng qúrmetti jәne abyroyly mamandyq dep esepteymin. Elimizde songhy jyldary bilim salasyna airyqsha mәn berilip jatyr. Alash ardaqtysy Jýsipbek Aymauytov «El isin týzeudi - bilim berudi týzeuden bastau kerek» dep aitqan. Bilim beru jýiesi myqty memlekette myqty úrpaqtar qalyptasady, búl memleketting bolashaghyn bayandy etetin faktor.

- Pedagogtardyng mәrtebesine qatysty oi-pikiriniz qanday? Memleket tarapynan kórsetilip jatqan qoldaular turaly ne oilaysyz?

- Kezinde alash ardaqtysy – Maghjan Júmabaev aityp ótkendey, «Alty alashtyng basy qosylsa tór – múghalimdiki» dep aitqan. Kezinde qay bir jyldary pedagogtardyng mәrtebesi týsip, múghalimderge memleket tarapynan eshqanday kónil bólinbey ketken kezder boldy, talay qiyn jaghdaydy bastan keshirdik. Bes jyl búryn zangha qol qoyylghan song osy is qayta jandanyp, qazir pedagog mәrtebesi aiqyndaldy. Oghan Ýkimet tarapynan zang ayasynda ýlken ister atqaryluda, ony kýnde kórip-estip, baqylap otyrmyz. Pedagog mәrtebesin kóteru turaly zang qabyldanghan song múghalimderding jalaqysy alghash ret 25 payyzgha, odan keyin 4 jyl kóleminde eki ese artty jәne bilim salasynyng qyzmetkerlerine ýlken jaghdaylar jasap jatyr, erkin júmys isteuge mýmkindik bar. Sonyng arqasynda shyghar, múghalim bolam degen jastardyng sany artty. Taghy aitatyn nәrse, kezinde múghalimderdi ózine tәn emes kez kelgen júmysqa qosyp qoyatyn, qazir pedagogtar ózine qatysy joq júmystardan bosatyldy. Alansyz júmys isteuge, óz biliktiligimizdi arttyrugha mýmkindik molaydy.

- Erekshe balalargha bilim beru kýrdeli is ekenin bilemiz. Erekshe bilim berudi qajet etetin balalardy oqytuda qanday qiyndyqtargha tap bolasyz jәne olardy qalay jenesiz? Sabaq barysynda qanday janashyl әdis-tәsilder qoldanasyz?

- 26 jyldan beri osy mektepte matematikadan sabaq beremin. Bizdegi bir qiyndyq - oqulyq mәselesi edi. Sebebi biz qoldanatyn kitaptar - jalpy bilim beretin mektepke arnalghan oqulyqtar. Ol oqulyq boyynsha bizding balalarymyzgha júmys jasau qiyngha týsti. Sol sebepti, biz  Áleumettik damytu jәne enbekpen qamtu ortalyghymen birlese otyryp, negizgi pәnder aghylshyn tili, himiya, biologiya pәnderinen oqushylardyng oqulyqtaryn balalargha beyimdep jasap shyghardyq. Qazir elimizdegi kóru qabileti búzylghan balalargha arnalghan ózge mektepter de bizding jasaghan oqulyqtarymyzben júmys jasap jatyr. Búl oqulyqtyng basty ereksheligi – jazulary, sandary ýsh esege ýlkeytilgen. Kez kelgen geometriyalyq figuralar, jazular, suretteri anyq, balalar bir qaraghanda týsinetindey etip jazu-syzulardy rettedik. Bala bir qaraghanda barlyq týsterdi ajyrata alatynday etip jasalghan.

- Ústazdyq jolda osynday biyik marapatqa jetelegen negizgi ústanymynyz qanday?

- Bar ústanymym, bar armanym - osy shәkirtterimdi jalpy bilim beretin mektepterde oqityn balalarmen teng qylu. Arnayy bilim beretin mekemede enbek etkennen keyin bizde odan ózge maqsat-múrat joq. Barlyq ústanymdarymyz osyghan kelip toghysady. Basqa bilim ordalaryndaghy oqushylary siyaqty osy balalar da qatarynan kem bolmasa eken deymin. Jalpy múghalimning enbegi shәkirtining jetistigimen baghalanady ghoy, shәkirtimiz jetistikke jetip jatsa biz medali alghannan ary quanamyz. Kózi ashyq, kókiregi oyau, sanaly, bilimdi, densaulyghy myqty, oqushylarym kóp bolsa men ýshin eng ýlken marapat sol. Bizding oqushylarymyz erekshe balalar bolghandyqtan olardyng qoghamda tolyqqandy azamat boluyna, bәseke jaghdayynda ómir sýruge tәrbiyeleuimiz kerek.  Shәkirtterime zamangha say, jan-jaqty bilim beru ýshin kóp izdenemin, әlemdik tәjiriybelerge sýienemin. Qazirgi ústaz oqushygha  bilim berip qana qoymay, ony әlemdik bilim kenistigine erkin shyghugha, yaghny bәsekege qabiletti etip beyimdegeni abzal. Búl jerde biz әr balanyng qolyna ústatyp, kórsetip, әr oqushymen jeke júmys atqaramyz. Bizding oqushylar densaulyghyna baylanysty toppen bólinip oqidy. Brayli synyby, jay synyp bolyp eki topqa bólinip bilim alady. Újym bolyp balalargha kómek berip, qatarynan kem qylmau ýshin múghalimder baryn salady. Ár oqushymen jeke-jeke dәris ótkizemiz. Qolymyzdan kelgen mýmkindigimizdi paydalanyp, bilim nәrimen susyndatamyz. Myndaghan kәsip ishinde múghalim mamandyghy - jan-jaqty bilimdilikti, iykemdilikti, sheberlikti, meyirimdilikti qajet etetin mamandyq. Qazirgidey memleket tarapynan ústazdar qauymyna zor qoldau bar kezde oqytushylar janashyldyqpen enbek etui tiyis dep oilaymyn.

- Qazirgi jas múghalimderge qanday kenester berer ediniz?

- Pedagogika salasyn tandap kelgen jas mamandargha aitarym, qajymay-talmay enbek ete bilseniz, balamen til tabysa bilseniz, shydamdylyq tanytsanyz, eng bastysy - óz isinizdi jaqsy kórseniz abyroy-ataq ózdiginen keledi. Qarapayym enbek adamdary elenip jatqanyna qarap, jastar shabyt alady, erinbey izdense sol enbekteri osy elde elenedi dep oilaymyn. Qazir biz ashyq qoghamda ómir sýrip jatyrmyz. Bar kýsh-jigeri men bilimin bala tәrbiyesine júmsaghan bilikti pedagogtyng enbegi aqtalady. Jastyng aty – jas, júmysyn endi bastaghan jas mamangha dәl qazir marapat manyzdy boluy mýmkin, biraq uaqyt óte kele oqushylar men ata-analardyng alghysyn estigen kezde eng biyik marapat shәkirtinnin  jetistigi ekenine kózing jetedi.

Súhbatynyzgha kóp raqmet!

Ángimelesken Meruert Rayym

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1445
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5199