Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Betbúrys 1753 8 pikir 7 Qarasha, 2024 saghat 13:28

Bishkek sammiyti ótti: Qanday mәseleler qaraldy?

Suretter Aqorda jәne OTG telegram arnalarynan alyndy.

Qyrghyzstan astanasy Bishkekte sәrsenbi kýni Týrki memleketteri úiymynyng /TMÚ/ 11-shi sammiyti ótti.

Búl is-sharagha Qyrghyzstan preziydenti Sadyr Japarov tóraghalyq etti, dep habarlady onyng baspasóz qyzmeti. Sammit taqyryby "Týrki әlemin nyghaytu: ekonomikalyq integrasiya, túraqty damu, sifrlyq bolashaq jәne barlyghy ýshin qauipsizdik" dep belgilendi.

Sammitke Ázirbayjan preziydenti Iliham Áliyev, Týrkiya preziydenti Redjep Tayyp Erdoghan, Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev, Ózbekstan preziydenti Shavkat Mirziyyoev, sonday-aq Vengriya premier-ministri Viktor Orban qatysty.

Óz sózinde S. Japarov TMÚ-nyng halyqaralyq arenada joghary maqsattargha qol jetkizuge, ózara tiyimdi yntymaqtastyqty jandandyrugha jәne úiymgha mýshe memleketter halyqtarynyng órkendeui ýshin qolayly jaghday jasaugha erekshe mýmkindikke ie ekenin atap ótti.

Sammit qorytyndysy boyynsha TMÚ-nyng 11-shi sammiytining Bishkek deklarasiyasy, "Týrki jasyl kózqarasy: túraqty bolashaqqa birlik", Týrki әlemining Jarghysy jәne Týrki memleketteri úiymynyng tuy qabyldandy. Sonymen qatar, Bishkek qalasy 2025 jyly TMÚ-nyng sifrlyq astanasy dep jariyalandy.

Sammit ayasynda:

  • TMÚ-nyng azamattyq qorghau mehanizmin qúru turaly;
  • Sifrlyq ekonomika salasyndaghy seriktestik turaly;
  • Jasyl qarjy jónindegi Týrki kenesin qúru turaly;
  • Týrki ortalyq bankter kenesin qúrugha;
  • Jerdi baqylaugha arnalghan TMÚ tehnologiyalyq sputniygin qúru turaly;
  • TMÚ-nyng Ýlken týrki tildik modelin әzirleu boyynsha memorandumdargha qol qoyyldy.

TMÚ-da tóraghalyq Qazaqstannan Qyrghyzstangha ótti.

Týrki memleketteri integrasiyasynyng qozghaushy kýshteri qanday?

Týrki әlemining integrasiyasy ‑ Týrki memleketteri úiymy (TMÚ) arqyly úsynyldy. Búl týrkitildes elderding yntymaqtastyghyn keneytuge baghyttalghan manyzdy mýmkindikterge ie joba bolyp tabylady. Sebebi, búl birlestik týrki elderin әlemdik sayasattyng manyzdy qatysushysy etedi. Sonymen qatar, týrki elderining integrasiyalyq prosesteri Qytay, Resey jәne Batys elderi siyaqty iri geosayasy oiynshylardyng sayasy sheshimderine de әser etedi. Týrkilik integrasiya osymen manyzdy. Endi osy faktorlardy jeke qarastyrayyq:

1. Týrki әlemining integrasiyasyndaghy Qytay faktory

Qytay týrki elderi ýshin, әsirese, Qazaqstan, Qyrghyzstan jәne Ózbekstan siyaqty Ortalyq Aziya elderi ýshin manyzdy ról atqarady. Onyng yqpaly Qytaydyng ekonomikalyq jәne strategiyalyq bastamalarynda aiqyn kórinedi. Qytaydyng osy baghyttaghy negizgi sayasy qúraly – «Bir beldeu, bir jol» jobasy. Ol joba boyynsha Qytay osy aimaqqa infraqúrylym men logistikany damytugha eleuli investisiyalar qúidy kózdeydi. Sol arqyly Qytay Ortalyq Aziyany Qytay‑Europa baylanysyndaghy qúrlyqtyq baghyttyng manyzdy bóligine ainaldyrudy ózdeyydi.

Bir jaghynan, qytaylyq qarjylandyru Ortalyq Aziyadaghy infraqúrylymdy damytugha yqpal etedi, al, búl aimaqtyng ekonomikalyq integrasiyasyn jedeldetedi. Alayda, Qytay óz investisiyalaryna tәuekelder tudyratyn jaghdaylardan saqtanady. Sondyqtan, Qytaydyng osy aimaq elderinde óz yqpalyn kýsheytui búl týrki әlemining ishki birligin әlsiretui yqtimal. Óitkeni, jekelegen elder Qytaymen ekijaqty әriptestikti kýsheytip, týrki әlemi integrasiyasynan tәuelsiz óz strategiyalyq avtonomdy sayasatyn ústanuy mýmkin. Búl TMÚ‑nyng integrasiyalyq damu bastamalaryn tómendetui mýmkin.

Ekinshi jaghynan, Qytaydaghy etnikalyq týrkilerge, әsirese úighyrlargha qatysty qatang baqylau ayasaty eki aradaghy mәdeny jәne etnikalyq baylanystardy shekteytin faktor qataryna jatady. Búl týrki elderining Qytaygha degen senimsizdigin arttyruy mýmkin.

2. Týrki әlemining integrasiyasyndaghy Resey faktory

Resey, jaqyn kórshi jәne Ortalyq Aziyadaghy dәstýrli geosayasy oiynshy retinde, týrki elderining integrasiyasyna aitarlyqtay әser etedi. TMÚ-gha kiretin elderding kópshiligi bir kezderi Kenes Odaghynyng qúramynda bolghan jәne Reseymen ekonomika, qorghanys jәne sayasat salalarynda tyghyz baylanystaryn saqtap keledi. Resey Qazaqstan siyaqty birqatar týrki әlemi elderining iri sauda seriktesi bolyp tabylady. Sonday-aq, Resey Qyrghyzstan, Ózbekstan jәne aimaqtyng basqa elderinen kelgen migranttargha manyzdy júmys oryndaryn úsynushy el bolyp tabylady.

Ekinshi jaghynan, týrki әlemining integrasiyasynyng damuyn Mәskeu óz yqpalyna qauip retinde qarastyruy mýmkin. Ásirese, Resey TMÚ integrasiyasynyng óz yqpalynan tys ekonomikalyq jәne sayasy baylanystaryn keneytuge jol ashuy mýmkindiginen qauiptenedi. Búl jaghdayda, Resey týrki elderining «shamadan tys avtonomiyasyn» tejeu ​​mýmkindikterin izdeui mýmkin. Mysaly, búl jerde Resey óz sayasatyn Euraziyalyq ekonomikalyq odaq (EAEO) siyaqty ózining baqylauyndaghy balamaly aimaqtyq integrasiyalyq bastamalardy ilgeriletudi úsynu arqyly jýzege asyrudy kózdeydi. Degenmen, Resey Ortalyq Aziyanyng kópvektorly sayasatyn qoldaugha mәjbýr. Eger, búl koordinasiya Resey mýddelerine qayshy kelmese, Resey týrki әlemining ishki ýilesimdiligin nyghaytugha asa saqtyqpen yqpal ete alady.

3. Týrki әlemining integrasiyasyndaghy Batys faktory

Batys elderi, eng aldymen, AQSh pen Europalyq Odaq elderi de týrki әleminde manyzdy ról atqarady. Olar demokratiyalyq reformalardy, ekonomikalyq túraqtylyqty jәne sifrlyq tehnologiyalardy damytugha qoldau kórsetedi. Batys pen Resey, sonday-aq Batys pen Qytay arasyndaghy shiyelenise bastaghan qayshylyq ayasynda, Batys elderi Ortalyq Aziya elderining osy eki iri kórshisinen tәuelsizdigin nyghaytugha mýddeli. Sol sebepti, Batys búl aimaqtaghy ónirlik jәne halyqaralyq yntymaqtastyqty nyghaytugha yntaly.

Týrki elderi sonymen qatar Batys elderimen tehnologiyalyq jәne ekonomikalyq әriptestikke mýddeli. búl olardyng ekonomikalaryn janghyrtugha jәne әrtaraptandyrugha yqpal etui mýmkin. Sonymen qatar, Batys elderi týrki mәdeny múrasyn saqtau jәne týrki tilderin oqyp-ýirenu baghytyndaghy mәdeny bastamalar men jobalardy qoldaydy. Alayda, týrki elderi kóbinese tepe-tendik sayasatyn ústanugha tyrysyp, Resey jәne Qytaymen tikeley qaqtyghystan aulaq bola otyryp,  Batyspen baylanystardy nyghaytu ýstinde.

Batystyq investisiyalar men ekonomikalyq yntymaqtastyq TMÚ shenberindegi integrasiyalyq prosesterdi, әsirese, túraqty damu jәne sifrlyq ekonomika salalaryn kýsheytedi. Batys týrki elderine sifrlyq jәne innovasiyalyq tehnologiyalardy damytuda qoldau kórsete alady. Búl aimaqtyq integrasiyagha yqpal etip, reseylik jәne qytaylyq tehnologiyalargha tәueldilikti azaytugha kómektesedi.

Jalpy alghanda, Qytay, Resey jәne Batystyng týrki әlemining integrasiyasyna yqpaly әr týrli jәne kýrdeli. Qytay ekonomikalyq damugha yqpal etmen birge, ózining strategiyalyq rólin nyghaytuy – Orta Aziya men Qazaqstanda alandaushylyq tudyruy mýmkin. Al, Resey týrki әlemi elderimen baylanystardy saqtay otyryp, qoldau kórsetumen birge, qysym da kórsete alady. Al, Batys elderi ekonomikalyq jәne mәdeny jobalar arqyly demokratiyalyq reformalar men janghyrtudy qoldaydy. Biraq týrki әlemi elderi kez kelgen syrtqy oiynshygha tәueldilikten aulaq bolugha tyrysuy qajet. Sondyqtan TMÚ da ózderining kópjaqty sayasatyn saqtaluyna mýddeli. Basqasha aitsaq, Týrki әlemi integrasiyasy syrtqy sayasattyng kópbaghyttylyghyn jәne ishki birlikti saqtaudy talap etedi.

Qorytyndy qanday?

Týrki memleketteri úiymynyng (TMÚ) 11-shi sammiytinde әrbir qatysushy el óz últtyq mýddelerin aiqyndaytyn baghyttar boyynsha úsynystaryn bildirdi, әri úiym ayasyndaghy ózara yqpaldastyq pen yntymaqtastyqty nyghaytugha úmtyldy. Týrkiya, Qazaqstan, Ózbekstan jәne Qyrghyzstannyng baghytyn tolyghyraq qarastyrayyq.

TMÚ Sammiytindegi Týrkiya baghyty

Týrkiyanyng Týrki memleketteri úiymyndaghy baghyty — aimaqtaghy jetekshi memleket retinde ózining yqpalyn arttyru jәne týrkitildes eldermen kópjaqty qarym-qatynasty terendetu. Preziydent Redjep Tayyp Erdoghan Týrkiyanyng TMÚ-da strategiyalyq túrghyda manyzdy ról atqaratyndyghyn birneshe ret atap ótti. Týrkiya ýshin TMÚ — tek ekonomikalyq yntymaqtastyq alany ghana emes, sonymen birge mәdeni, sayasy jәne әskery baylanystardy nyghaytudyng da manyzdy qúraldarynyng biri. Týrkiya, әsirese, әskery yntymaqtastyq jәne qauipsizdik salasynda óz tәjiriybesin bólisuge mýddeli, aimaqtaghy túraqtylyqty qamtamasyz etu ýshin óz ýlesin qosu niyetinde. Sonymen qatar, Týrkiya sifrlyq ekonomika, jasyl energetika jәne infraqúrylym jobalarynda da belsendi bolyp, osy baghyttarda týrki memleketterimen birigip júmys isteuge dayyn.

Týrkiyanyng basty maqsattary — Týrki әlemin sifrlandyru, ekonomikalyq integrasiyany terendetu jәne sayasy әriptestikti arttyru. Týrkiya TMÚ ayasynda ekonomikalyq ózara baylanystardy nyghaytugha, qarjylyq, mәdeny jәne bilim beru salalarynda yntymaqtastyqty keneytuge úmtylady. Týrkiyanyng aimaqtaghy basty baghyty — ózining geosayasy jәne ekonomikalyq mýddelerin qorghau, týrki tildes memleketterding derbestigin qoldau jәne olardyng halyqaralyq arenadaghy yqpalyn arttyru. Týrkie osy joly Qyrghyzstannyng 62,3 mln dollar syrtqy qaryzyn keshirdi. Búl shyn janashyrlyqtyng shynayy belgisi.

TMÚ Sammiytindegi Qazaqstan baghyty

Qazaqstannyng TMÚ sammiytindegi baghyty — Ortalyq Aziyadaghy kóshbasshylyq rólin nyghaytu jәne kópvektorly syrtqy sayasatty jalghastyru. Qazaqstan, óz tarihy jәne mәdeny erekshelikterin eskere otyryp, TMÚ ayasynda әrtýrli mәseleler boyynsha biriguge úmtyluda. Elding basty maqsaty — Týrki memleketterining ekonomikalyq integrasiyasyn terendetu, infraqúrylymdyq jobalardy jýzege asyru jәne energiya salasynda yntymaqtastyqty arttyru.

Qazaqstan TMÚ ishinde óz yqpalyn saqtap, halyqaralyq qauipsizdik mәseleleri boyynsha belsendi ról atqarugha tyrysady. El ekonomikasynda erekshe oryn alatyn auyl sharuashylyghy men energetika salasynda týrki elderimen yntymaqtastyqty arttyru manyzdy bolyp tabylady. Qazaqstan sonday-aq TMÚ-nyng keng auqymdy geosayasy mәselelerge qatysty biregey ortaq kózqaras qalyptastyruy ýshin jaghday jasaugha tyrysady. Ásirese Qazaqstannyng aimaqtaghy túraqtylyqty qamtamasyz etu men strategiyalyq sauda joldaryn damytugha basa nazar audaratyny bayqalady.

TMÚ Sammiytindegi Ózbekstan baghyty

Ózbekstannyng TMÚ sammiytindegi baghyty — ekonomikalyq damu men aimaqtyq yntymaqtastyqty keneytuge negizdelgen. Ózbekstan, songhy jyldary aimaqtaghy manyzdy ekonomikalyq oiynshy retinde tanyluda, osy baghytta ózining kýsh-jigerin TMÚ ayasynda da arttyrudy kózdeydi. Ózbekstan ýshin TMÚ-nyng manyzy, eng aldymen, ekonomikalyq jәne energetikalyq salalarda yntymaqtastyqty terendetu arqyly últtyq damudy yntalandyruda.

Ózbekstannyng basty maqsattary — kólik infraqúrylymyn jaqsartu, jana tehnologiyalar engizu, auyl sharuashylyghynda jana tәsilder men ónimdilikti arttyru. Sonday-aq Ózbekstan TMÚ ayasynda sayasy jәne mәdeny baylanystardy da nyghaytudy kózdeydi. Ózbekstan ýshin erekshe manyzdy bolyp tabylatyn mәsele — Ortalyq Aziyadaghy qauipsizdikti qamtamasyz etu, sauda jәne logistika salalarynda jana bastamalardy engizu. Ózbekstan songhy jyldary aimaqtyq sayasatta belsendi ról atqaryp, onyng ishki naryghyn halyqaralyq naryqtarmen integrasiyalau sayasatyn jýzege asyruda.

TMÚ Sammiytindegi Qyrghyzstan baghyty

Qyrghyzstannyng TMÚ sammiytindegi baghyty — aimaqtaghy túraqtylyqty qamtamasyz etu jәne ekonomikalyq damu men әleumettik baghdarlamalardy damytu. Qyrghyzstan, ózining ekonomikalyq jaghdayyn jaqsartu ýshin Týrki memleketterimen yntymaqtastyqty nyghaytugha úmtylady. Qyrghyzstan ýshin TMÚ — tek ekonomikalyq damudyng algha jyljuy ýshin emes, sonday-aq týrki tildes eldermen әleumettik jәne mәdeny baylanysty nyghaytu ýshin manyzdy alang bolyp tabylady.

Qyrghyzstannyng basty baghyttary — auyl sharuashylyghyn damytu, sifrlyq ekonomika jәne jasyl energiya salasynda yntymaqtastyqty arttyru. Qyrghyzstan, sonday-aq, TMÚ ayasynda bilim beru, densaulyq saqtau jәne basqa da әleumettik qyzmetter salasyndaghy yntymaqtastyqty damytugha mýddeli. Elding syrtqy sayasatynyng basty maqsaty — halyqaralyq qatynastarda tengerimdi sayasat jýrgizu, ekonomikalyq jәne sauda baylanystaryn keneytu, sonday-aq Týrki әlemining birligi men bolashaghyna ýles qosu.

Qorytyndy sóz: TMÚ sammiytindegi әr elding baghyty olardyng últtyq mýddeleri men aimaqtaghy strategiyalyq maqsattaryna say keledi:

Týrkiya ózining әskeri, ekonomikalyq jәne mәdeny yqpalyn arttyrugha úmtylsa, Qazaqstan geosayasy túraqtylyqty saqtap, Ortalyq Aziyadaghy kóshbasshylyghyn nyghaytugha tyrysady.Ózbekstan ekonomikalyq damu men aimaqtyq yntymaqtastyqty kýsheytuge kónil bóledi, al Qyrghyzstan әleumettik jәne ekonomikalyq damu ýshin Týrki memleketterimen tyghyz baylanystar ornatudy kózdeydi.

Barlyq elder TMÚ ayasynda integrasiyalyq prosesterdi terendetip, aimaqtyq qauipsizdik pen túraqtylyqty qamtamasyz etuge mýddeli.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1231
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2945
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3280