6-11 qarasha aralyghynda Júmat Shanin atyndaghy Shymkent qalalyq akademiyalyq qazaq drama teatrynyng újymy 95 jyldyq mereytoyyn barlyq sәn-saltanatymen toylady. Osy aituly datagha oray Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet  jәne aqparat ministrligi men Shymkent qalasy әkimdigining qoldauymen, Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq Últtyq drama teatrynyng úiymdastyruymen, Ortalyq Aziya elderi teatrlarynyng IH Halyqaralyq  teatr festivali  ótti. Eki jylda bir ret ótetin búl óner merekesi kýlli Týrki әlemining mәdeny ómirindegi eleuli oqigha bolyp tabylady.

Atalmysh óner merekesine Qazaqstanmen qosa Týrkiya, Ázerbayjan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Qaraqalpaqstan, Tatarstannan at terletip kelgen teatr újymdary men qazaq teatr jәne kino ónerining koriyfeyleri - Asanәli Áshimov, Túnghyshbay Qadyrúly Jamanqúlov (Tarazi) qatysty. Olardyn  bәri teatr aldyndaghy qyzyl kilemmen jýrip ótti. Rejisser, dramaturg, akter, qazaqtyng últtyq kәsiby teatr ónerining negizin salushylardyng biri, memleket jәne qogham qayratkeri, Qazaqstannyng halyq әrtisi  Júmat Túrghynbayúly Shanin eskertkishine alqyzyl gýl shoqtaryn qoydy.

Teatr sahnasyndaghy saltanat arnayy týsirilgen beynefilimdi tamashalaumen bastaldy. Bir ghajaby – kesh qazaq jәne aghylshyn tilderinde jýrgizildi. Shymkent qalasynyng әkimi Ghabit Ábdimәjiytúly Syzdyqbekov qúttyqtau sóz sóilep, teatr újymyna tolaghay tabys tiledi. Sózining sonynda qalabasy bir top azamattargha Shymkent qalasy әkimdigining Alghys hatyn tabys etti. Olardyng arasynda akterler – Abzal Tólenov, Erlan Dýisebaev, Dýisebek Aralbaev, Samat Ázimqúlov, Baqytjan Ábdihalyqov, aktrisa Dәmira Qúmarbek, suretshi-bezendirushi Maqpal Ýsenova, komendant Botagóz Esmahanbetova, avtokólik jýrgizushisi Pirәli Tanaev,  vahter Kýljan Ájibaeva bar.

Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Mәdeniyet komiytetining  tórayymy Kýmis Qarsaqbayqyzy Seyitova qúttyqtau sóz sóilep, atalmysh óner újymyna syi-qúrmet kórsetti. Aktrisalar - Raushan Salova, Altyn Aynabalaeva, griymer-pastiyjer Beysenkýl Áljanova, qoy bólimining mengerushisi Batyrbek Qabylbekov, radio sehynyng mengerushisi Rashid Orazbaqov  «Enbek ardageri» tósbelgisimen marapattaldy. Aktrisa Móldir Ziyaeva, akterler - Ersinbek Amanghaliyev, Oljas Músabekov, Baqytjan Dәuletjanov «Mәdeniyet salasynyng ýzdigi» tósbelgisimen marapattaldy. Akter Serjan Qúttybaev, aktrisa Gýljayna Iliyasova, rejisser assiysenti Ghaliyash Telibaeva, muzey mengerushisi Qymbat Moldiyeva,  kostum sehynyng mengerushisi Gýljan Núrseyitova,  jaryq beru sehynyng mengerushisi Álibek Qasaliyev Qazaqstan Respublikasy mәdeniyet jәne aqparat ministrligining  Qúrmet gramotasymen, al referent Rahnama Rahymova, kadr mamany Qatira Kerimqúlova, bas әkimger Maqsat Qamytbekov, muzyka bólimining mengerushisi Nәdir Qaljanov, buhgalter Janghanym Álimbaeva Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat  ministrligining Alghys hatymen marapattaldy.

Qazaq ónerining abyz aqsaqaly, kenestik jәne qazaqstandyq kino jәne teatr akteri, kino jәne teatr rejisseri, teatr pedagogy, professor, Qazaqstan Teatrlar qauymdastyghynyng preziydenti, Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq Últtyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi, Qazaqstannyng halyq әrtisi, KSRO halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, Qazaqstannyng Enbek Eri Asanәli Áshimov qúttyqtau sóz sóiledi. Keyinnen ol Múhtar Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty teatr jәne kino bólimining mengerushisi, Temirbek Jýrgenov atyndaghy Qazaq Últtyq óner akademiyasy teatr óneri men teoriyasy kafedrasynyng dosenti, ónertanu kandidaty,  qauymdastyrylghan professor Amankeldi Orazbayúly Múqannyng Júmat Shanin jayly jazylghan «Últ teatrynyng atasy» kitabynyng túsauyn kesti.

Halyqaralyq TÝRKSOY týrki mәdeniyeti úiymynyng Bas hatshysy, Qyrghyz Respublikasynyng enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri Halyq jazushysy, Toqtaghúl atyndaghy Memleketik syilyqtyng laureaty, Euraziya Jazushylar odaghynyng mýshesi, Súltan Ákimúly Raev (Qyrghyzstan) zalgha jinalghan júrtshylyqty onlayn rejiyminde qúttyqtady. Mereytoyy ótip otyrghan teatrdyng qongshy-rejisserleri - Bekbolat Qúrmanghojaev, Júmabek Esimov, bas suretshisi Qaltóre Júmaqúlov, әdebiyet bólimining mengerushisi, dramaturg  Saya Qasymbek Halyqaralyq TÝRKSOY týrki mәdeniyeti úiymynyng tósbelgisimen marapattaldy.

Akter, rejisser, teatr pedagogy, ónertanu ghylymynyng kandidaty, professor, Qazaqstan Teatr qayratkerleri odaghynyng tóraghasy, Qazaqstannyng halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, Jambyl oblysynyng Qúrmetti azamaty Túnghyshbay Jamanqúlov qúttyqtau sóz sóiledi. Aktrisa Ánipa Qarabekova Qazaqstan Teatr qayratkerleri odaghynyng «Dara» tósbelgisimen, Aqjarqyn Núrtazina, Bayan Nysambaeva, Úljalghas Dәrmenshiyeva Qúrmet gramotasymen, Sәule Jarasbaeva, Aqmaral Ádilbekova   Alghys hatymen marapattaldy.

Saltanatty shara barysynda Saltanat Baqaeva, «Alatau serileri», «Qaghan» etno-foliklorlyq ansambli óner kórsetti.

Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi, Shymkent qalasynyng әkimdigi, Ózbekәli Jәnibekov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan pedagogikalyq uniyversiyteti újymdarynyng atynan mereytoygha arnalghan yqylas gýli tartu etildi.

Óner merekesine Júmat Túrghynbayúly Shaninning belnemereleri, tekti túlghadan qalghan jalghyz túyaq Qasymhannyng úl-qyzy - Bolat pen Janat arnayy keldi. Olardyng bәri Júmat Shanin ómirining songhy sәti jayly jazylghan dramaturg Saya Qasymbekting «Atjalman ghasyr» tarihy qasiret tuyndysyn tamsana tamashalady. Spektakli sonynda Asanәli Áshimov drama avtoryna ózining shynayy rizashylyq sezimin jetkizdi.

Festivali barysynda Júmat Shanin atyndaghy Shymkent qalalyq akademiyalyq qazaq drama teatrynda keshki qoyylymdar men Shymkent qalalyq orys drama teatrynda kýndizgi qoyylymdar birqatar dramalyq tuyndylar kóziqaraqty kórermender nazaryna úsynyldy. Atap aitqanda, 6 qarasha kýni saghat 18:00-de Saya Qasymbekting «Atjalman ghasyr» tarihy qasiret tuyndysyn (rejisseri - Bekbolat Qúrmanghojaev), 7 qarashada saghat 11:00-de Qyrghyzstannyng memlekettik «Uchur» jastar teatry Shynghys Aytmatovtyng «Betpe-bet» dramasyn (rejisseri - Shamili  Dyihanbaev), saghat 18:00-de Ózbekstannyng memlekettik «Diydor» jastar eksperiymentalidy teatr-studiyasy Hamza Hakimzade Niyaziyding «Sayqymazaqtardyng oiyny» komediyasyn (rejisseri - Ruslan Haydarov), 8 qarashada  saghat 11:00-de Ázerbayjan memlekettik akademiyalyq muzykalyq teatry P.Seyidliyding «Killerden telegramma» mono-dramasyn (rejisseri - Zaur Aliyev), saghat 18:00-de Ghabit Mýsirepov atyndaghy Qazaq memlekettik balalar men jasóspirimder teatry Ghabenning «Úlpan» dramasyn (rejisseri - Gýlnaz Balpeyisova), 9 qarashada saghat 11:00-de Berdaq atyndaghy Qaraqalpaq memlekettik akademiyalyq muzykalyq teatry Sh.Aytmatovtyng «Teniz jaghalay jýgirgen targhyl tóbet» tuyndysynyng jelisimen qoyylghan «Luvr ýiregi» dramasyn (rejisseri - Múhtar Reymov), saghat 18:00-de Týrkiyanyng «Alaniya»  halyq teatry Ernest Hemengueydin  «Shal men teniz» dramasyn (rejisseri - Dina Júmabay), 10 qarashada saghat 11:00-de  Samarqand oblystyq muzykalyq drama teatry Álisher Nauaiyding «Lәili – Mәjnýn» tragediyalyq metaforlyq mahabbat hikayasyn (rejisseri - Asqar Holmuminov), saghat 18:00-de Tatarstannyng Ghabdolla Tukay atyndaghy «Átnә» memlekettik  drama teatry A.Giliyazovtyng «Qar astyndaghy qaynar búlaq» muzykalyq komediyasy (rejisseri - Ramili Radikovich Fazliyev), 11 qarashada saghat 11:00-de  Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq Últtyq drama teatry Anton Pavlovich Chehovtyng «Mening sýiikti aghatayym» dramasyn (rejisseri – Ashat Maksimovich Maemirov) sahnalady.

Sonymen qatar atalmysh óner merekesining ayasynda teatr mamandarynyng shygharmashylyq әleueti men kәsiby dengeyin arttyru maqsatynda «Sheberlik sabaqtaryn» ótkizildi. Onda teatr mamandary Reseyding E.B.Vahtangov atyndaghy  teatrdyng bas  rejisseri, «Altyn maska» bayqauynyng birneshe dýrkin jýldegeri Yuriy Nikolaevich Butusovtyn, Temirbek Jýrgenov atyndaghy  Qazaq Últtyq óner akademiyasynyng dosenti Aygýl Naremgenovanyn, teatrtanushy, Ózbekstan memlekettik muzykalyq komediya (operetta) teatrynyng diyrektory Bury Abdujalilovich Ganiyevting sheberlik sabaqtary úiymdastyryldy.

Halyqaralyq festivaliding jabylu saltanaty 11 qarasha kýni saghat 18:00-de Shymkenttegi «Tulip Hall» mәdeniyet sarayynda ótti. Onda ýzdik dep tanylghan shygharmashylyq újymdar men jekelegen ónerpazdargha syi-qúrmet kórsetildi. Óner merekesine qatysqan barlyq teatr újymy Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining Alghys hatymen, arnayy syilyghymen marapattaldy.

Festivali ayasynda kórsetilgen qoyylymdargha tórelik jasaghan әdilqazylar alqasynyng qúramynda Qazaqstannyng Enbek Eri, Qazaqstan jәne KSRO halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtardyng laureaty Asanәli Áshimov (Qazaqstan, Almaty), teatrtanushy, ónertanu doktory, Ózbekstan memlekettik óner jәne mәdeniyet institutynyng professory Muhabbat Turabovna Tulyahodjaeva (Ózbekstan, Tashkent), teatrtanushy, ónertanu kandidaty, Ázirbayjan memlekettik mәdeniyet jәne óner uniyversiytetining professory Aydyn Agaynus oglu Talybzade (Ázirbayjan, Baku), ónertanu doktory, Shota Rustavely atyndaghy memlekettik teatr jәne kino uniyversiytetining professory, ónertanu doktory Marina Vasadze  (Gruziya, Tbilisiy), teatr jurnaliysi, kurator, audarmashy, Buharest uniyversiytetining PhD doktory, Rumyniyadaghy Halyqaralyq teatr festivalining kuratory  Raluka Redulesku  (Rumyniya, Buharest) boldy.

Festivalide qazylar alqasy nazargha úsynylghan qoyylymdardy tamashalap, múqiyat saraptaudan ótkizgennen keyin joghary dengeyde kәsibiylik tanytqan qatysushy-teatrlardyng júmystaryna ózderining әdil baghasyn berdi. Orta Aziya elderi teatrlarynyng IX Halyqaralyq festivalinde «Ýzdik epizodtyq er adam beynesi» jýldesimen (500 myng tengelik qarjylay syiaqy) Berdaq atyndaghy Qaraqalpaq memlekettik akademiyalyq muzykalyq teatrynyng «Luvr ýiregi» spektaklindegi Shal róli ýshin Bazarbay Nazarymbetov  marapattaldy. «Ýzdik epizodtyq әiel adam beynesi» jýldesimen (500 myng tengelik qarjylay syiaqy) Qyrghyzstan memlekettik «Uchur» jastar teatrynyng «Betpe-bet» spektaklindegi Ana róli ýshin Baqytgýl Asanova, «Ekinshi plandaghy ýzdik er adam beynesi» jýldesimen  (800 myng tengelik qarjylay syiaqy) Ghabdulla Tukay atyndaghy «Átnә» memlekettik tatar drama teatrynyng «Qar astyndaghy qaynar búlaq» spektaklindegi  Áke róli ýshin Marat Habibulliyn,  «Ekinshi plandaghy ýzdik әiel adam beynesi»  jýldesimen (800 myng tengelik qarjylay syiaqy) «Diydor» memlekettik jastar eksperiymentaldy teatr-studiyasynyng «Sayqymazaqtar oiyny» spektaklindegi Ayhan róli ýshin Sevinch Kurbonova,  «Ýzdik er adam beynesi» jýldesimen (1 million tengelik qarjylay syiaqy) Alaniya qalalyq teatrynyng «Shal men teniz» spektaklindegi Shal róli ýshin Firat Onur Deniyz, «Ýzdik әiel adam beynesi» jýldesimen  (1 million tengelik qarjylay syiaqy) Júmat Shanin atyndaghy Shymkent qalalyq akademiyalyq qazaq drama teatrynyng «Atjalman ghasyr» spektaklindegi Janbiyke róli ýshin Móldir Ziyaeva, «Ýzdik akterlik ansambli»  jýldesimen (1,5 million tengelik qarjylay syiaqy) Ghabit Mýsirepov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynyng «Úlpan» spektakli, «Ýzdik rejisser» jýldesimen  (1 million tenge) Qyrghyzstan Memlekettik «Uchur» jastar teatrynyng «Betpe-bet»  spektakli ýshin Shamili Daykanbaev, IH Halyqaralyq festivaliding Bas jýldesi - «Ýzdik spektakli» jýldesimen (3 million tengelik qarjylay syiaqy) Álisher Nauaiyding «Lәili – Mәjnýn» tragediyalyq  metaforlyq mahabbat hikayasyn qoyghan Samarqand oblystyq muzykalyq drama teatrynyng «Lәili – Mәjnýn» spektakli marapattaldy.

Sonymen qatar TÝRKSOY úiymynyng kenesshisi, filologiya ghylymynyng doktory, dosent, audarmashy, synshy Kemali bey Góz   sharagha arnayy kelip, Týrki mәdeniyetin jәne ónerin damytu Halyqaralyq úiymynyng Alghys hattary, tósbelgilerimen Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaq últtyq drama teatrynyng akteri  Azamat Satybaldy, al  aktrisalary - Zarina Karmen, Saltanat Baqaeva, atalmysh teatr diyrektorynyng shygharmashylyq júmystar jónindegi orynbasary, rejisser  Elik Núrsúltan,  osy teatr diyrektorynyng ekonomikalyq, qúqyqtyq jәne  qarjy  mәseleleri jónindegi  orynbasary  Ghany Ghalymúly Álimbaev jәne «Altyn Lashyn» statuetkasymen  «Atjalman ghasyr» tarihy qasiret tuyndysynda bas róldi somdaghan Júmat Shanin atyndaghy Shymkent qalalyq akademiyalyq qazaq drama teatrynyng akteri Mahmetәli Dәriyev marapattaldy.

Shymkent qalasy әkimi  Ghabit Ábdimәjiytúlyn Syzdyqbekovtyng arnayy jýldesimen Ázirbayjan memlekettik akademiyalyq muzykalyq teatry jәne Júmat  Shanin atyndaghy Shymkent qalalyq akademiyalyq qazaq drama teatrynyng akteri Mahmetәli Dәriyev iyelendi.

Kesh barysynda tanymal óner júldyzdary әn  shyrqap, by biyledi. Qoryta aitqanda, IH Halyqaralyq óner festvali shyrayly Shymqala túrghyndary men qalanyng qadirmendi  qonaqtaryna keremet kónil kýy syilady.

Ábdisattar Álip,

jurnalist, aqyn, audarmashy, Qazaqstan Jurnalister jәne Halyqaralyq Jazushylar odaqtarynyng mýshesi, respublikalyq «Shymkentim, shyraylym!» әdebiy-kórkem alimanaghynyng Bas diyrektory – Bas redaktory

Abai.kz