Qazaqtyng qadirmendi aqsaqaly Jәnәbil Symaghúlúly toqsan jastan asqan shaghynda Ýrimjide dýniyeden ozdy (2024 jyldyng 22 qarashasynda).

Jәnәbil Symaghúlúly sanaly ghúmyryn tughan halqynyng jan-jaqtyly ósip órkendeuine júmsaghan asa kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri edi.

Qyryq jyldan astam uaqytqa jalghasqan qyzmettik saparynda Ol Shynjang ólkelik partiya komiytetining ekinshi hatshysy, Shynjang ólkelik Ýkimettik orynbasar tóraghasy, Shynjang ólkelik Sayasi- maslihatynyng eki mәrte tóraghasy syndy asa joghary lauazymdy qyzmetterdi atqardy.

Sonau bir alasapyran jyldarda Shynjannyng Partiya, Ýkimet, Ársery – ýsh biyligining tizginin qatar ústaghan kezderi de boldy.

Jәnәbil Symaghúlúly qanday qyzmetke taghayyndalsa da, odan shashau shygharghan emes. Esesine, qolyna tiygen bar mýmkindikti ózining tughan halqynyng últtyq mýddesine paydalana bilgen túlgha.

Áriyne, onyng basyp ótken qyzmettik ómir joly taqtaday tep-tegis bola qoyghan joq, kýrespen ótti.

Jәnәbil Symaghúlúlynyng 1970 jyldardyng sonynda ShÚAR Partiya komiytetining Birinshi hatshysy, ShÚAR Tónkeristik komiytetting mengerushisi, ShÚAR Sayasy kenesting tóraghasy, Shynjang Áskery rayonynyng Birinshi komissary, Shynjang Áskery rayon Partiya komiyteti Birinshi hatshysy bolyp otyrghan Uang Fynmen aiqasyp, ony Shynjannan quyp shyqqanyn bizding bala kezimizde arghy betting halqy anyz qylyp aitatyn.

«Shyryldaghan shyndyqty aitqyzbaymyn deseniz, mening auylyma qaytuyma bolady! Enbek istey alamyn, mal bagha alamyn, túrmys keshiruding jolyn bilemin...», - degen sózdi Jәkeng ýlken jinalysta qasqayyp túryp osy Uang Fyngha aitqan bolatyn.

1949 jyly kommunistik Qytay ýkimeti biylikke kelgen son, janylmasam, Shynjandy genaral Uang Jyn basqardy.

Uang Jynnen keyin Uang Ynmau keldi.

Uang Ynmau Mao Szedunnyng aty shuly «Mәdeniyet tónkerisi» jyldarynda «Tórt banditke» tótep bere almay, 1966 jyly «Ortalyqqa qaytarylyp» alynady.

Arada jyldar ótip, «Mәdeniyet tónkerisi» ayaqtalyp, biylik tizgini Den Syaopinge tiyedi.

1980 jyly Jәnәbil Symaghúlúly Den Syaopinge baryp, Uang Ynmaudy Shynjangha Partiyakomiytetining Birinshi hatshylyghyna at-týiedey qalap, súrap alady.

Jәnәbil Symaghúlúlynyng júldyzy janyp, desining órleui, mine, osy jyldary bastaldy.

Qarap otyrsaq, Jәnәbil agha sol kezde 46-aq jasta eken ghoy.

Eluge jetpegen jap-jas jigitting býkil dýniyeni dýr silkindirgen Den Syaopinge baryp, Shynjangha kerekti basshyny Ortalyqtan ózi auystyryp alyp kelui – naghyz KÓREGENDIK әri ERLIK emes pe?!

Uang Ynmau Shynjangha Birinshi hatshy bolyp kelgen son, Jәkeng ólkening oqu-aghartu, densaulyq saqtau, mәdeniyet, baspasóz, mal sharuashylyghy, dihanshylyq, josparly tuyt salasyn týgel ózi basqardy.

Demek, Jәnәbil Symaghúlúly eluge jetpey jatyp-aq bir ólkening kósemine ainalghan óte yqpaldy túlgha bolatyn...

Ózining tughan halqynyng ortasynda jýrip kósem bolu – qalypty jaghday. Al, ózge elding qol astynda jýrip últtyng kóshbasshyna ainalu – óte siyrek kezdesetin qúbylys.

Jәnәbil Symaghúlúly – ózgening qol astynda jýrip, ózining de, ózining tughan halqynyng da keudesin eshkimge bastyrmaghan Úly túlgha!

Sonymen, toqsangha kelgen abyz aqsaqalymyzdyng ómirden ozuymen birge, Shynjang qazaghynyng da basynan bir dәuir birge kóshti.

Ardaqty aghamyzdyng Alla aldynan jarylqasyn! Balalary men jaqyn tuystaryna sabyr tileymin!

Auyt Múqiybek

ALATAUDYNG BIR ShYNY - ARGhY BETTE

Redeksiyadan: Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy Qytay qazaqtarynyng tizginin ústaghan basshylardyng biri - Jәnәbil Symaghúlúlynyng qazasyna baylanysty marqúmnyng tughan-tuysgh aghayyn-júrtyna kónil aitamyz!

Suret Abai.kz skriyni.

Abai.kz aqparattyq portalynda Qazaqtyng arda tughan azamaty Jәnәbil Symaghúlúly turaly «Alataudyng bir shyny - arghy bette» atty maqala 2014 jyldyng mausym aiynda jariyalanghan edi. Portal oqyrmandarynyng nazaryna atalghan maqalany qayta úsynghandy jón sanadyq...

Abai.kz