Tarihtyng búrmalanghan betterin týzeytin uaqyt jetti!
Álginde Qazaqstan tarihshylarynyng kezekti forumy Astanadaghy Preziydenttik ortalyqta ótken edi. Biz býgin Qazaqstan tarihshylarynyng últtyq kongresine arnalghan belgili tarihshy, professor Túrsynhan Zәkenúly Qayyrken myrzanyng materialyn Abai.kz aqparattyq portaly oqyrmandarynyng talqysyna úsynghandy jón kórdik.
Túrsynhan Zәkenúly Qayyrken, tarih ghylymdarynyng doktory, professor:
– Elimizding últtyq iydeologiyasynyng qalyptasuyna tikeley әser etetin tarih ghylymy býgingi tanda ýlken syn-tegeuirnge dóp kelip otyr. Óitkeni últ pen memleket tarihy elimizding ary qaray damuyn aiqyndaytyn basty uәjdemeli qújaty bolyp qalmaq. Ony dúrys jazbasaq, memlekettilik dәstýrimiz ben últtyq ghylymy oidyn, mәdeniyetting qalyptasuyn tura baghamday almasaq, keleshekte de óz damu jolymyzdy tura aiqynday almauymyz bek mýmkin. IYә, búl forum da óter, keter. Aytylghan oilar da әdettegidey úmytylar. Biraq qazaqtyng últtyq tarihnamasynda jelkeni qiyp túrghan, isteuge tiyisti, údayy eskerudi qajet etetin auyr jýk bar. Men tómende tarihshylardyn, әsirese tarihy zertteulerdi úiymdastyryp otyrghan biylik pen qúzyrly mekemelerding nazaryna dep óz oiymda jýrgen birneshe mәseleni ghana sholyp aitqym keledi:
1. Eng aldymen Qazaq tarihynyn, memlekettiligining anyz kezenin aiqyndau. Ár qanday bir memleketting eldik tarihynyng anyz kezeni bolady, ol memlekettik sananyng týpki bastauy, negizi. mysaly, Qytay, Ýndi, Iran, Grek-Riym, t.b. tarihynyng bәrinde sonday kezeng bar;
2. Ejelgi Saq, Ghún, Ýisin jәne Qanly dәuirindegi memlekettilik dәstýrge mәn berip, ony tereng zertteu;
3. Arheologiyalyq múraghattardaghy eldik nyshandargha, olardyng qazaqtyng últtyq beyneleu ónerimen baylanysyna, taralu kenistigine jәne eldik ieyasyna nazar audaru;
4. Ghún, Ýisin dәuiri men Týrki dәuirining etno-mәdeny baylanysyn, memlekettilik dәstýrlerding jalghastyghyn dәleldeu;
5. Týrki dәuirining tarihyn hronologiyalyq jәne territoriyalyq túrghydan dúrys jýieleu;
6. Týrki qaghanattarynyng qazaq memlekettiligimen baylanysyna basa nazar audaru;
7. Birlesken Týrki (Úiyghyr) qaghanatyn týrki qaghanattary tarihyna qosu jәne ony qazaq memlekettiligining bastaularynyng biri retinde qarastyru;
8. Shynghys hangha deyingi qanattas qaghanattar dәuirin Qazaq tarihymen baylanystyru;
9. Auyzsha jәne shejire derekterge, auyz әdebiyetining mәlimetterine mәn beru;
10. Shynghys hannyng qazaq memlekettiligi tarihyndaghy ornyn dúrys payymdau;
11. Altyn orda (Joshy úlysy) men Shaghatay, Ógedey handyqtarynyng tarihyna teng qarau, Joshyny aityp, Shaghatay jәne Ógedey handyqtaryn aitpaytyn tendensiyagha jol bermeu. Shaghatay jәne Ógedey handyqtarynyng jerin de qazaqtyng birtútas sayasy jәne etnoterritoriyasy retinde qarastyru;
12. Mogholstan memleketining tarihyn, territoriyasyn qazaq tarihy auqymyna kirgizu, ony bólek handyq retinde kórsetuge jol bermeu;
13. Qazaq tarihyn jazghan kezde basqa da týrki halyqtarymymen bolghan tuysqandyq baylanysymyzgha nazar audaru, mysaly, Qazaq handyghynyng qúrylu tarihyn sóz etkende tuysqan ózbek , noghay, bashqúrt, qaraqalpaq, qyrghyz t.b. halyqtarmen tarihy baylanysymyzgha oryn beru;
14. Halqymyzdyng filosofiyalyq-ghylymy oiynyn, qoldanbaly ghylymynyn, sharuashylyq tәjiriybelerinin, әr dәuirdegi ruhaniy-zattyq mәdeniyetining damuyna da kezeng kezenmen toqtalghan jón. Tarih tek qana soghystan, sayasy oqighalardan túrmaydy;
15. Qazaq handarynyng beybit, tәuelsiz syrtqy sayasatyna, eldik múrat-maqsattaryna kóbirek toqtalu, olardyng osy baghytta aitqan sózderin, istegen isterin tereng tәpsirleu;
16. Osyghan deyin 1822 jәne 1824 jyldary Resey otarshyl ýkimeti Orta jýz ben Kishi jýzdegi han biyligin joydy, sodan bastap qazaqtar ózining memlekettiliginen aiyryldy dep aityp keldik. Búl dúrys emes. Búl otarshyldardyng bir jaqtyly sheshimi. Shyn mәninde, qazaq handyghy halyq sanasynda joyylghan joq. Kenesary kýresi últ-azattyq qozghalys emes, Otan qorghau soghysy. Qazaq handyghy 1847 jyly Kenesary óltirilgennen song joyyldy. Búl kýres osylay týsindirilui kerek;
17. Alash qozghalysy qazaq halqynyng últ-azattyq kýresining joghary sapalyq dengeyge kóterilui. Alash avtonomiyasy zamanauy memlekettilik sana men tәjiriybening bastauy. Onsyz býgingi tәuelsiz Qazaqstan bolmas edi.
18. Úly Otan soghysy emes, II dýniyejýzilik soghys nemese fashizmge qarsy soghys.
19. Qazaq diasporasy men erriydentterining (bólindilerinin) qalyptasuyn, asharshylyq jәne stalindik qughyn-sýrgin kezinde shetelge ketken qazaqtardyng tarihyn dúrys týsindiru, t.b...
Sonymen birge, qazaq halqyn bólshekteytin, tarihymyzdy tәrk etetin qandayda bir Shynghys han ana rudan eken, myna rudan eken, Qazaqstanda tughan eken, sýiegi osynda jatyr eken deushilerding halyqtyn, bolashaq úrpaqtyng sanasyn ulauyna jol qoymauymyz kerek. Búghan qúzyrly memkemeler kirisetin kez keldi.
Tarihymyzdy zertteude últty taypagha, rugha bóletin atalmysh DNK-lyq zertteuler dep atalatyn «jana tehnolgiya», «innovasiya» toqtatylsyn. Dýniyejýzindegi damyghan elderding qaysy biri osynday tirlikpen ainalysyp otyr dep oilaysyzdar!? Halqymyz san qily tarih bederinde talay aralasqan, toghysqan, qan jalasyp, shu jalmasyp ósip-óngen, sonyng arqasynda býgingidey bir tútas últ bolyp qalyptasqan. Osy túrghydan alghanda ru-taypany keyde shartty úghym retinde qaraugha bolady. Bir atadan tuyp kýni býginge deyin sol atasynyng qanyn taza saqtap kele jatqan ru-taypa joqtyng qasy. Eger múnday tazalyq bar bolsa ony últty úiymtyrushy basty faktor - analyq jýie búzyp otyrghan. Óitkeni qazaq qyzdy kóbinshe "jat júrtqa" (bógde rugha) bergen. Sondyqtan, qazaq qoghamyndaghy jýz, ru-taypa degenderding ózining bir tútas memleketti, eldi saqtap qalugha baghyttalghan әskeriy-әkimshilik funksiyasy bolghan. Al býgingi «innovasiyashyldar» aidy aspagha shygharyp, sensasiya jasaghysy keledi. Últtyq tarihymyzdy búdan ary qorlargha, qoljaulyq etuge, eksperiyment alanyna ainaldyrugha bolmaydy. Búl turaly aitar oiym kóp edi. uaqyt baylanysymen qysqa qayyrayyn.
Qorytyp aitqanda, tól tarihymyzdy dúrys arnagha búryp, ghylymy negizdeytin, qaghys qalghan, búrmalanghan betterin tolyqtaytyn uaqyt jetti.
Abai.kz