Býgin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng qatysuymen Ýkimetting keneytilgen otyrysy ótti. Mәjilis deputaty, «Aq jol» dempartiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev Preziydent kótergen mәselelerge qatysty pikirin bildirdi.

Azat Peruashevting pikirinshe, Preziydent Toqaevtyng ÓBK sharttaryn qayta qarau turaly tapsyrmasyn «tarihi» dep ataugha bolady.

«Preziydent Q.Toqaevtyng býgingi Ýkimet otyrysynda sóilegen sózinde ekonomikalyq kýn tәrtibindegi mәselelerding barynsha keng auqymy qozghaldy. Naqty olqylyqtardy synaumen qatar qol jetkizgen nәtiyjelerge layyqty bagha berilip, auqymdy ilgerileuge serpin bolghan osy sózderding jalpy pozitivti auanyn erekshe atap ótken jón. Mәselen, Memleket basshysy óndeu ónerkәsibining 6% ósimin qamtamasyz etuge mýmkindik bergen Investisiyalyq shtabtyng júmysyn atap ótti; elektrondyq Ýkimet pen elektrondyq memlekettik qyzmetterding jetistikterin baghalady; 2024 jylghy rekordtyq ónim jәne auyl sharuashylyghyndaghy túraqty ósu jәne t.b.», - deydi Mәjilis deputaty.

Azat Peruashev Preziydent tapsyrmalarynyng ishinde eng manyzdysy - investisiyalyq ahualdy jaqsartu men shekten tys burokratiyany joi sharalaryn aitady.

«Preziydent tapsyrmalarynyng ishinde  «Aq jol» dempartiyasy ýshin eng manyzdysy dep investisiyalyq ahualdy jaqsartu men shekten tys burokratiyany joi sharalaryn qabyldau talabyn ataugha bolady. Atap aitqanda, sheteldik jәne otandyq investorlar ýshin jenildik pen qorghau sharasynyng qosymsha jiyntyghyn úsynu.

Memleket basshysy iri óndiristik jobalardy iske qosudy zansyz shygharylghan aktivterdi qaytarumen ýndestiru qajettigin atap ótti. Eger kleptokrattardan qaytarylghan milliardtardy tek әleumettik jobalargha ghana emes, sonymen birge ekonomikagha investisiya týrinde júmsau turaly aitatyn bolsaq, búl ekonomikanyng óndiristik qalybyn keneytuge jәne budjet kiristerin birjaqty emes, túraqty negizde qayta qúrugha mýmkindik beretin manyzdy faktor bolar edi», - deydi Azat Peruashev.

«Aq jol» partiyasynyng tóraghasy, salyq sharttaryna qatysty bylay deydi:

«Qasym-Jomart Kemelúlynyn әrbir bolashaghy bar orta kәsiporynmen birge júmys josparyn jasau turaly bastamasyn óte manyzdy dep sanaymyz. Ekonomika qúrylymynda, onyng ishinde qolayly salyq sharttaryn izdeu arqyly kәsiporyndardyng jasandy týrde bólshektenui saldarynan orta biznesting ýlesi kýrt tómendedi. Osy orayda, qazirgi zamanghy tehnologiyalardy engizudi de, budjetke tiyimdilikti de dәiekti týrde kórsetip otyrghan orta biznes: mәselen, Jogharghy esep palatasynyng mәlimeti boyynsha, keyingi ýsh jylda kәsipkerlik subektileri arasyndaghy jeke kәsipkerlerding ýlesi 63-ten 82%-gha deyin ósse, orta biznesting ýlesi 1,3%-gha deyin tómendedi.

Búl rette orta biznesten týsetin salyq týsimderi jalpy ishki ónim 3%-na deyin ósti, búl orta biznesting joghary tiyimdiligin kórsetedi.

Sondyqtan algha qoyylghan mindet ekonomika men budjet ýshin, al úzaq merzimdi perspektivada – ekonomika qúrylymyn dúrys ózgertu ýshin júmys isteytini sózsiz.

Preziydent Q.Toqaevtyn Ónimdi bólu turaly kelisimderding (ÓBK) merzimin úzartqan kezde olardyng sharttaryn qayta qarau turaly tapsyrmasyn, jalpy alghanda, tarihiy dep ataghan dúrys, sebebi, ol Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda Qazaqstan búlynghyr әri dauly sharttarmen sheteldik investorlardy tartqan kezendi ayaqtap otyr.

Búl qadam - әdilettilikti qalpyna keltiru ghana emes, óz aumaghyndaghy jer men qazba baylyqtardyng zandy iyesi retindegi halqymyzdyng últtyq mýddesin týbegeyli ilgeriletu», - dedi.

Azat Túrlybekúlynyng aituynsha, býgingi Preziydent tapsyrlamalarynyng birqatary «Aq jol» deputattarynyng bastamasymen qolgha alynghan sharualar.

«Aq jol» fraksiyasy 2022 jylghy 22 mausymda Konstitusiya boyynsha referendum ótip, jer men jer qoynauy halyqqa tiyesili ekendigi turaly norma engizilgennen keyin birden Ýkimetke ÓBK sharttaryn ashu jәne qayta qarau qajettigi turaly deputattyq saual joldaghanyn eske salu qajet dep sanaymyn.

Odan keyin de biz búl taqyrypqa birneshe ret oraldyq, sonyng ishinde jemqor sheneunikterding zansyz aktivterin qaytaru mәselesi ayasynda, alayda, Ýkimet, tipti Konstitusiyalyq sot búl úsynystan ýnemi bas tartyp keldi. Býgin búl seng qozghaldy», - deydi.

Mәjilis deputatynyng pikirinshe, Ýkimetke tarif sayasatynyng jana standartyn әzirleu jónindegi tapsyrmalardyn ekonomikany yryqtandyru baghytyna qisyndy týrde sәikes keledi.

«Memleket jetimder men kedeylerdi qoldauy kerek, biraq jalpy qogham naryqtyq ekonomikada ómir sýrui qajet. Preziydentting resurstardy, onyng ishinde sudy ýnemdep tútynu mәdeniyetin atap ótui kezdeysoq emes.

Q.Toqaev talaptarynyng manyzdy shegi – sifrlyq qúraldar men jasandy intellektti keninen qoldanu. Múnday mindetter qúrylys, logistika, últtyq kompaniyalar, memlekettik basqaru jәne t.b. salalar boyynsha qoyyldy. Memleket basshysy oqighalardy boljap otyrghanday kórinui mýmkin, biraq onyng róli de sonda – Qazaqstandy jalpy órkeniyettik ýderisterge tartu, memlekettik apparat pen biznesti ozyq ýlgiler men tehnologiyalargha baghyttau.

Ekinshi AES salu jәne atom energetikasyn damytudyn úzaq merzimdi josparyn әzirleu turaly úsynysqa keletin bolsaq, AES referendumyna dayyndyq kezeninde otandyq ónerkәsipshilermen energiya tapshylyghy mәselelerin talqylau men kóptegen kezdesu búl salany jeke nysan retinde emes, tútas sala retinde damytu qajettiligin kórsetkenin rastaymyn. Atalmysh tapsyrma birinshi AES qúrylysyn basyp ozghanymen, búl uaqyt pen tehnologiyanyng talaby», - dedi Azat Peruashev.

Preziydentting Ýkimetke bergen salyq sayasaty men ekonomikalyq mәselelerdi sheshu turaly naqty tapsyrmalaryn uaqyt talabyna say ekenin aitqan Mәjilis deputaty atalmysh mәselelerdi Parlament qabyrghasynda «Aq jol» deputattarynyng ýnemi kóterip kele jatqanyna toqtaldy.

«Preziydent Q.Toqaevtyng salyq jәne budjet salasyndaghy jaghdaygha, sonday-aq memlekettik organdar ózderining budjettik erejeleri men kovenanttaryn (atap aitqanda, Últtyq qordan qarjy alu jәne  syrtqy qaryzdardy tartu) jýieli týrde búzatyn budjettik tәrtipting tómendigi turaly alandaushylyghyn tolyq qoldaymyz, «Aq jol» fraksiyasy budjetti qarau kezinde búghan ýnemi nazar audarady.

Dәl osy búzushylyqtar bizding ýkimetting esepterimen jәne jobalaryna kelispeuimizge jii sebep bolady.

Búl salany tәrtipke keltirip, Preziydent talap etip otyrghan budjettik tәrtipti qatang saqtau memleket qarjysyn útymdy júmsap, budjet tapshylyghyn enseruge alyp kelui tiyis.

Sonday-aq, Memleket basshysynyng inflyasiyany tejeuding eskirgen әdisin, Ýkimet pen Últtyq bankting ekonomikalyq sayasatyn tyghyz ýilestiru qajettigine qatysty pikirine de kelisemiz. «Aq jol» fraksiyasy osynday yqpaldastyq turaly deputattyq saualdy tura bir apta búryn joldaghan.

Kәsipkerlikti qoldau sharalarynyng ishinde Qasym-Jomart Kemelúly ekonomikanyng drayverlerining biri retindegi shynayy sektordy nesiyelendiruding manyzdylyghyn atap ótti. Búl rette ol mәselening negizgi kedergisi – kepilzattyng jetispeushiligin de atap ótti.

Memleket basshysynyng bankterdin, korporasiyalardyn, ortalyq jәne jergilikti biylik organdarynyng jyl sayynghy jarnalary esebinen nesiyelerdi kepildendiru qúraldaryn keneytu, sonday-aq, kepildik qoryn qúru jónindegi bastamasy óte qyzyq. Auyl sharuashylyghynda nesiyelik seriktestikterding tәjiriybesi bar, onyng keybiri onsha tabysty emes. Ekinshi jaghynan, jergilikti әkimdikterding qatysuymen «Damu» qory arqyly nesiyege kepildik beru, kerisinshe, jaqsy nәtiyje kórsetti.

Memleket basshysy jandy jeri men ony sheshu joldaryn kórsetti. Ony múqiyat pysyqtau qajet, eger sәtti bolsa, ekonomikagha investisiyalaudaghy taghy bir jýieli kedergi kemiydi;

Sonday-aq, Ýkimetting QQS-ty 20%-gha deyin kóteru jәne QQS qoldanu shegin jylyna 78-den 15 mln.tengege deyin tómendetu turaly úsynysyn da elemey ótuge bolmaydy. Otandyq ónerkәsipshiler men óndirushilerding mýddesin qorghaytyn «Aq jol» fraksiyasy búl úsynyspen daulasatyny sózsiz.

Preziydent Q.Toqaev «Últtyq qordan transfertterdi qysqartu jәne onyng jinaqtau funksiyasyn kýsheytu» boyynsha basym mindetterdi belgiley otyryp, salyq reformasy qajettigin qoldady. Sonday-aq, 2024 jyldyng 7 aqpanynda ótken Ýkimetting otyrysynda ol «Qazaqstanda basqasha mәnge ie bolghan QQS-tyng ózin reformalau qajet» dep aitqan edi.

Sondyqtan, QQS boyynsha pikirtalas salyq reformasynyng barlyq negizgi mәselelerin talqylaugha bastau berui kerek dep oilaymyn», - dedi Azat Túrlybekúly.

Abai.kz