«Qyz ben aqynnyng jasy jariyalana bermeydi» desek te, uaqyt óz degenine baghyndyrmay qoymaytyn sekildi. Zamanynda «qazaqtyng eng kýshti aqyny» atanghan shalqar shayyr – QR Memlekettik syilyghynyng laureaty Temirhan agha Medetbek te seksen jastyng sengirine kóterilip otyr. Arystan jaldy aqyn ótken mereyjasynyng birinde jazushy Qúltóleu Múqashqa súhbat bergen bolatyn. Sol súhbatty sәl yqshamdap oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdik. 

– Temagha, jas úlghayghan sayyn adamdy ne sezim biyleydi eken? Týrli alang kýsheymey me?

– Belsendiligim bayaghy qyryq pen eludegidey dep ótirik aita almaymyn. Elegizu bolady eken. Ras...

– Sәti týskende anyghyn ózinizden súrap qalayyn, el arasynda «kýshti aqyn» degen atty qalay iyelengen ediniz?

– E-e, ol Júmatay qúrda­symnyng shygharyp jýrgeni ghoy! (Sezimtal aqyn kónildengen sәtinde balasha jaydarlanatyn әdetinshe, jýzine núr jýgirip, kenkildey kýledi). – Jaqypbaev dosymdy aitamyn. Shirkinning azdaghan qyrshanqylyghy da joq emes edi. Birde QazMU-ding studentterimen kezdesude «eng kýshti aqyn kim?» degende «Temirhan Medetbekov!» dep jauap beripti. – «Óitkeni ol auyr atletikamen shúghyldanghan. Shtangist» degen kórinedi. Eng qadirli aqyn dep Qadyr Myrza-Áliydi aitady. Biyik aqyn – Jýsip Qydyrov, úshqyr aqyn Dýisenbek Qanatbaev pen Serik Aqsúnqarúly... degen siyaqty. Solay-solay әr súraqqa útqyr jauap tauyp, basqa da birneshe qalamgerge osynday «minezdeme» berip, studentterdi mәz qylyp, ózi de riza bolyp shyqqan eken. Negizi, ziltemirmen kóp әuestene qoymappyn. Nedәuir uaqyt erkin kýrespen ainalysqanmyn. Jýldeli oryndar iyelendim. Alayda aqyndyq pen baluandyqty qatar alyp jýru qiyndyq tughyzdy. Ýlken sport býtindey beriludi talap etpey me. Shyn mәninde, qatar kýreskender quatyma qyzyghatyn-dy. «Átten, sendey kýshim bolsa, SSSR chempiony bolar edim!» degen jigitter boldy. Bәribir, keyin birtindep tastaugha tura kelgen.

– Kópshilikti Temirhan aqyn qanday bala boldy eken degen súraq ta qyzyqtyratyny anyq.

– Men – bireuding jalghyz úlymyn. Medetbekting elu bes jasqa kelgende kórgen balasy ekem. Aldymda bes apayym bar-tyn. Ákem «Artymda atymdy óltirmeytin eshkim qalmady-au. Myna qyzdardyng bәri jatjúrttyq. Erteng jay-jayyna ketedi» dep qayghyryp jýrgende kelippin dýniyege... Sondyqtan әke-sheshe men әpkelerimning alaqanynda erkelikpen óskenim týsinikti shyghar. Jas Temirhan qoy auzynan shóp almaytyn juas edi deu qisynsyz. Ákem bayghús momyn adam-dy. Mening әreketterime ishtey masattanyp, kókeyinde kýn ornap jýretinin sezetinmin. Degenmen, shekten shyqqan tentek edim desem de jalghan bop shyghady. Jalghyz úl bolsam da enbekpen jetilippin. Kishkentayymnan qolymnan kýrek te, aiyr da týsken emes. Júrttyng balalarynday ýige shóp tasydym. Ketpen shaptym.

– Aqyndyqqa bet búrghan shaqtar este me?

– Ádebiyetke 8-9 klastan qúmartqan ekem. So tústarda audandyq «Qyzyl Týrkistan» gazetinde eki ólenim shyqty. – Qabyrghada súr shege ústap túr ghoy kiyimdi. Men de sonday ómirge bolsam deymin tiyimdi, – degendey shiykili-pisili, balang joldar ghoy. Ekinshisi kóktem turaly edi. Osydan keyin-aq qanattana týstik. Tipti, ólenge qúlay jyghyldym dese artyq emes. Áuelden-aq kitapty kóp oqydym. Bala kezimnen, eseygenshe Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov shy­gharmalarynan bastap, auyldyng shaghyn kitap­ha­nasyndaghy dýniyeler­den týk qaldyrmadym-au deymin. Áli de sol әdebiyetpen kele jatyrmyz.

– «Aqyn» úghymyna neni syighyzugha bolady?

– Aqyndyqtyng auqymy ken. Bireu tabighattyng aqyny. Adam men adam arasyndaghy qarym-qatynasty jyrlaytyn shayyrlar bar. Azamattyq aqyndar bolady. Al ózimdi әleumettik aqynmyn dep esepteymin. Janyma qoghamdyq baghyttaghy, azamattyq negizdegi taqyryp jaqyn. Búl jerde eshbir «originalinyi» bolmay-aq qoyayyn, mening mektebim sol «ýirenshikti» Abay, Mahambetterden bastalady-au. Búlardyng eldik mýddelerdi kóbirek qauzaghany mәlim. Mәselen, Abay ýmitten góri zamananyng qúsa-múny men dәuirding kýiinishin artyq qoymay ma? Men de kishkene uayymshyldau aqyn boluym mýmkin. Degenmen, sonyng ózinde qalamym halyqqa ruh darytatyn, elding boyyna últtyq nәr sinirip jigerlendiretin, kýreske ýndeytin jyrlargha beyim sekildi. Ayqay-úiqay nemese jalang úran emes, qayta sol múng arqyly da júrtty marghaulyqtan silkintuge qúlshynatyndaymyn.

– Halyq taghdyryn, últ bolasha­ghyn qalay elestetesiz?

– Dәl qazir óte bir qiyn kezende túrghanymyz jasyryn emes. Al býgin osy asudan qalay ótemiz, keleshegimiz ne bolady degen saual jalghyz aqyndy ghana emes, býkil el-júrtty tolghandyryp túrghan asa jauapty tús ekeni de týsinikti. Áriyne, oilansa, sanasy oyansa. Kóripkel emespin, bәrin aldyn ala kesip-piship bere qoyatynday jaghdayym joq. Áytkenmen, eldi qalay qamshylaymyz, tar ótkelderden qalaysha aman-esen alyp shyghyp, shúghylaly bir kenistikterge qaytip jetkizemiz degen oilar tynyshymdy alady. Qatty mazalanamyn. Al әdettegishe biz sonday keremetpiz dep qúr keude qaghudy jalghastyra bersek, kýni erteng býgingi abyroyymyzdyng ózinen aiyrylyp qaluymyz kәdik. Mening ondaygha barghym kelmeydi. Bos daqpyrt әbýiir әpermeydi. Biraq mening de qaytsek te boluymyz kerek, jetuimiz kerek, ozuymyz kerek degen maqsatta júmys istep jýrgen jayym bar.

– Últymyzdyng eng jaqsy jәne eng nashar qasiyetteri qanday dep saralap kórdiniz be?

– Bizde bәri bar. Eng jamany – óte salghyrtpyz. Kýreskerlik ruh joq.   Al jaqsy jaghymyz – meyirimdimiz. Qayyrymdymyz. Meymandospyz. Osynyng bәrin eshkim joqqa shyghara almaydy. Biraq, ókinishtisi, osy asyl qasiyetterimiz kóbine ózimizge qarsy júmys isteytini qinaydy.

– Qazaqtyng minezine tez arada sosialistik lageriden kapitalistik jýiege kóshuimiz keri әser etken joq pa eken?

– Biz ózi sosializmge de dayyndyqsyz kirip edik qoy. Sol tosyn formasiya da kelgen boyda bizge auyz saldy. Asharshylyqty alyp keldi. Qyrghyn-sýrginge týsirdi. Sorpa betindegi qaymaqty sypyryp aldy. Odan soghys bastaldy. Ýrgin-sýrgin qiyameti maydannan keyin de jalghasty. Úzaq uaqyt esimizdi jiya almay, alpysynshy jyldardan keyin ghana aqyryndap jan-jaghymyzgha qarap, últ bolyp úiysyp, endi-endi ghana etek-jenimizdi jiya bastaghan kezende qoghamdyq qúrylys jәne almasty. Kapitalizmge búrynghy odaqtas respublikalar ishinde Baltyq jaghalauy elderinen basqasynyng eshqaysysy dayyn emes edi. Kóbi dalbasalap qaldy. Áytkenmen, demokratiya dep úrandaugha kiristik. Biraq auyzgha kelgendi ottaytyn, elding bey-bereketin ketiretin dóreki, jabayy «demokratiya» bastaldy. Al kapitalizm degeniniz naghyz jemqorlardyng úyasy eken. Osylaysha bir әri-sәri jaghdaygha týsip qaldyq. Qúndylyqtar orny auysyp ketti. Últtyq iydeologiya jayyna qaldy. Osyndaydan keyin, әriyne, minez ózgeredi.

– Múndayda «Ne isteu kerek?» degen filosofiyalyq súraq taghy da aldydan shyghady-au... 

– Ashyq qogham ornatu kerek. Últtyq qogham ornyghugha tiyisti. Jýie auysqany jón. Jәne shyndyqqa tura qarap, qatelikterden qorytyndy shygharugha әdettensek dep qiyaldaymyn. Odan song jetekshilik qúramyna naghyz isker, shyn mәnindegi ilim-bilimmen tolyqqan kadrlar kele me dep ýmittenemin. Jәne jaghday solardyng túsynda da birden jaqsaryp kete qoymaydy-au. Arada eki-ýsh buyn almasqannan keyin naghyz irgeli memleket bola bastauymyz mýmkin.

– Rasynda da, bizdegi kóp kemshilikting syry bilim jýiesining әlsizdigine kelip tireletin sekildi. 

– IYә, bilim salasynyng aqsaghany talaydan aitylyp jýr. Tәuelsiz el atanghan jyldardyng múghdarynda bilim salasynda onshaqty ministr auysypty. Jәne әr basshysy óz reformasyn jasaugha úmtyldy. Biraq sonyng bәri sәtsiz. Tipten, tarihty alyp tastaugha tyrysqan ministrler boldy. Odan on eki jyl oqytu kerek dep qanshama dauryqtyq. Qazirge deyin naqty jýie, dәl baghyt joq. Belgili bir mejeni ministr de, múghalim de aiqyn týsindirip, soqyrgha tayaq ústatqanday kórsetip bere almaydy. Joghary oqu oryndaryndaghy jaghdaydy da әrkim biledi. Oqu qúraldary jetispeytini óz aldyna jyr. Pedagog kadrlardyng dengeyi tómen. Jóndi maman joq. Endi múny ózderi de moyyndap jatyr. Eng soraqysy, sheneunikterdi qarashy: birde-bireui óz mamandyghy boyynsha júmys istep otyr ma? Kez kelgen ministrdi aityp bershi – qaysysy óz kәsibi boyynsha qyzmet atqarady? Mәselen, medisina deytin óte bir shetin salany sol dәrigerlikten esh habary joq adam basqarghanyn bilemiz. Sol sekildi, qúrylysshy egin sharuashylyghyn, baghban saudany basqarsa, múnday sala qalay órkendeydi?! Óte týsiniksiz jaghday emes pe?

– Siz búrynnan beri «últtyq qogham» qúru turaly oy aityp jýrsiz. Onyng mәni nede? 

– Kezinde internasionalizm jeleuimen birtindep orystandyru sayasaty jýrgizilgeni ayan. Al bizding Tәuelsiz Qazaq elinde temirqazyq tek Últtyq iydeya bolugha tiyisti dep esepteymin. Kóne týrki zamanynan kele jatqan «Mәngilik el» iydeyasyn osy biz ýmit etetin últtyq iydeya baghytynda damytyp alyp ketu, eng aldymen, halyqtyng qayrat-jigerine baylanysty. Yaghni, qalay bolghanda da jappay qaza­qylanuymyz kerek.

– Búl jaghynan bizge Ózbekstan­dy ýlgi etuge bola ma?

– Jo-o, o ne degenin! Olar je­tisip otyrghan joq. Ras, keybireu­ler «Ózbekstan keremet. Últshyl!» deydi. Búghan ishinara kelisuge bolar. Jartylay ghana. Ondaghy iydeologiya bizdegidey emes. Orystar az, basqa últtar da neken-sayaq degendey. Biraq «ala taqiyaly» aghayynnyng jershildigi súmdyq. Kýni erteng Ferghana bir jaqqa, Samarqan men Búqara ekinshi baghytqa qarap ketui ghajap emes. Bir-birin moyyndamaydy. Múny men Ózbekstangha jaqyn manda tuyp-ósken, әm qazir de aralasyp-qúralasyp jýrgen adam retinde jaqsy bilemin.  Sol sekildi, Qyrghyzstandy da layyqty ýlgi dey almaytynymyz týsinikti. Órshildigi únaydy. Biraq  óz basym revolusiyalyq joldan góri evolusiyalyq jolmen damudy qúp kóremin. Biz de, negizinen, demokratiyalyq ýrdister arqyly órkendeuimiz kerek dep sanaymyn.

– Ukrainadaghy jaghday da alan­datpay qoymaydy ghoy.

– Álbette. Kýnde taner­teng túra sala «Euronews» arnasyn qosamyn. Óit­keni búlardyng habarlary meylin­she shynayy. Separatister jaghynan da, Ukrainanyng qaruly kýshteri tarapynan da jaghdaydy óte әdil kórsetuge tyrysady. Ukrain halqynyng bar aiyby – Euroodaqpen birge bolghysy kelgeni. Solargha ketkeni. Osyny keshire almaghan imperiyalyq shovinister shoqpar kóterip, «negizi, ukrain degen halyq joq, búlar Lenin túsynda ghana payda bolghan el. Áytpese, búlar da orystar» dep namysqa tiyetin laqap taratyp, jerge taptaugha úmtylady. Qyrymdy alyp qoydy. Al ony daulaytynday bolsa, dýniyede jer qoymaytynday týri bar. Osynday óte óktem, ashkóz imperiyanyng dәl irgesinde otyrghanyndy oilasan, qatty titirkenesin. Myna jaghymyzda, bosa-bolmasa, Qytay. Jerimiz ken. Al halqymyz bir shókim ghana.

– Múnyng bәri aqyn janyn syzdatpay qoymaydy, әriyne.

– Tóbe shashyng tik túrady. Erteng tilimiz ne bolady, dinimiz ne kýy keshedi degen saualdar týn úiqyndy tórt bóledi eken. Al osy qauipti keybir jigitter qaperge de almaydy. Solardyng qamsyzdyghyn, nemkettiligin kórgende odan sayyn qan jylaysyn. Jemqorlyq ta jaylap bitti. Rushyldyq, jershildik deytin pәleler taghy qaptap barady. Bolamyz ba, joq, borday tozamyz ba degen súraq osyndayda qoyylatyn bolar. Qatty qorqasyn...

– Temagha, sizdi qay túrghydan alsaq ta baqytty adam deuge negizimiz mol ma?..

– IYә, óz basym óte baqytty adammyn. Álginde aitqanymday, bireuding jalghyz úly edim. Qazir, Qúdaygha shýkir, tórt úl, jeti-segiz nemerem bar. Ýbirli-shýbirli degen osy shyghar. Solay bola túra, el azamaty retinde ózimdi keremet baqyttymyn dep aita almas edim. Kýizelip jýrgen el oilantady. Shymbaygha batsa da, búl – shyndyq. Bizde bәri keremet dep kýmpildetip, keudeni barabansha soghyp, aiqaylay beru jaraspaydy. Taghy aitayyn, iydeologiyalyq túrghydan irgemiz keremet berik qalanyp bite qoyghan joq. Baylyghymyz jer astynda irip-shirip jatqanday dәuletti elmiz. Biraq tolyq ýilestire almadyq. Bilimimiz jetpedi. Quatymyz kelmedi. Odan talan-tarajgha saldyq. Ózimiz taladyq. Qalghanyn ózgelerge jegizdik. Toghysharlyq etek aldy. Jana ghana aitqanday, úzaq jyldardan úrpaqtyng bilim aluy mәselesi de onalmay túr... Osynday jetimsizdikterden song qalaysha uayym jemessin. Biraq nemerelerimdi kórgende bәri seyilip ketedi. Sodan kýsh-quat alasyn. Sergiysin. Tek solar úzap ketkende «ay, ainalayyndar-ay, osylardyng erteni ne bolar eken?!» dep taghy qabarjy bastaysyn. Degenmen, «ýmitsiz – shaytan» degen, elding shuaqty kýnderinen kýderimdi ýzbeymin.

Bliys-saual

ANA QAShAN DA – ANA...

– Sizding aqyn azamat bolyp qalyptasuynyzgha yqpaly tiygen adamdar boldy ma?

– Qanybek Sarybaev degen aqyn jigit bar edi. Qazir o dýniyede. Shyn talantty aqyn-tyn. Audan aumaghynda qalyp qoydy. Sol kisining shapaghaty kóp tiydi.

– Bertinde qatty tanyr­qatqan jәit?

– Keyingi kezde tanghalatyn da eshtene qalmady ghoy ózi...

– Jazu mәneri?

– Otyra qalyp jazbaymyn. Býkil ólenderim jýrip jazylady desem bolady. Bәrin basymda jazyp bitirip, óndeymin. Otyryp jazatyn kezder de kezdesedi. Biraq óte siyrek. Negizi, ne jýruim kerek nemese vannada jatuym kerek...

– Aqyn ne ýshin jazady?

– Onday súraq tuyndaghan emes. Bireuler aitady, qaghazdy ne ýshin shimaylay beremiz dep. Esh uaqytta olay oilaghan emespin. Óitsem, ómirden ne mәn qalady? Erteng shygharmam oqyla ma, oqylmay ma degen kýdik eshqashan mazalamapty.

 – Temirhan Medetbek ózin qanday ortada jayly sezinedi?

– Kez kelgen ortadan qashamyn. Onashalyqty qalaymyn.

– Kókeydegi әke-sheshe beynesi?

– Keyingi kezde ata-anam týsime jii enedi. Ásirese, sheshem kóp kiredi. Jadyra degen ayauly adam edi jaryqtyq. Ákemdi de kóremin. Biraq nege ekenin bilmeymin, sheshemning kirui kóp. Bir qyzyghy, ylghy bayaghyday qamqorlyghynan tanbaydy.

Súhbattasqan – Qúltóleu Múqash

 Abai.kz