Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 10290 0 pikir 21 Mamyr, 2009 saghat 09:15

Tas (jogharghy-eneoliyt) temir ghasyrlaryndaghy prototýrkilerding birtútas antropo-mәdeny jәne sharuashylyq jýiesi

Songhy paleolitte Evropa túrghyndarynda (kromaniondyq adam) evropeoidtyq nәsil, Ontýstik Jerorta tenizi aimaghynda – negroidtyq, Shyghys jerlerinde – mongoloidtyq nәsildik belgiler erekshelenedi. Al, bizding jerimizde túranoidtyq nәsilding qalyptasqandyghy belgili [1].

Songhy paleolitte Evropa túrghyndarynda (kromaniondyq adam) evropeoidtyq nәsil, Ontýstik Jerorta tenizi aimaghynda – negroidtyq, Shyghys jerlerinde – mongoloidtyq nәsildik belgiler erekshelenedi. Al, bizding jerimizde túranoidtyq nәsilding qalyptasqandyghy belgili [1].
Magiya da – anshylardyng dýniyege qatynasy negizinde jogharghy paleolitte payda bolghan alghashqy joralghy – senim. Kóptegen avtorlar magiya eng ejelgi senim edi dey kele, onyng әreketpen baylanysty ekenine basa nazar audarady. Anshylyq magiyasynda adamnyng oljasyna tap berip, ony ústap alu praktikasy qaytalanady. Múny jay ghana mashyqtanu deuge bolmaydy, óitkeni jasandy búl әreket naghyz shyndyqtyng ózine balanyp, oqighanyng maghynasy men barysyn tabighy kýiinde oinap - oryndaugha baghyttalady. Búl әreket «jandy» deuge kelmeytin әdet, meyram jәne  oiyn týsin alyp, múnda adam men qorshaghan orta tútasyp ketken. Magiyada, mysaly kýnning shyghuy men batuy, ósimdikting ósip shyghuy, qaranghylyqtyng týsui siyaqty tabighat qúbylystary qaytalanatyn-dy. Múny Avstraliya jergillikti túrghyndarynyng túrmys saltynan kóruge bolady. Olar evropalyqtar búl jerge kelgen kezde (paleolitten mezolitke) ótpeli dәuirdi bastan keshirude edi [2].   Dj.Frezerding aitqanynday, tabighat pen adamdargha әser etu maqsatynda qoldanylatyn magiyalyq, tylsymdyq әdister obiektining figurasy nemese beynesine qaratylady-mys. Al bólik býtinge teng dep eseptelinetin magiyalyq әrekette beyneleu ýderisi talap etilmeydi, biraq dualanatyn zattyng bir bóligi (shashy, kiyimi, silekeyi, t.b,) alynyp, әreket obiektisine ainalady [3].  Jogharghy paleolit újymdyq beysanalyqtyng negizgi rәmizderin – arhetipterin tudyrghan dәuir. Osy dәuirde til de payda bolghan. B.F. Porshnevting pikirinshe, antropogenezde enbek emes, kommunikativtik ózara әrekettesu basty ról oinaghan [4].  Basqa ekologiyalyq teoriyalar boyynsha, til tabighy – klimattyng jәne anshylyq qauymynyng túrmys saltynyng ózgeruine baylanysty payda bolghan. Suyq aua rayynda anshylyqqa ótu men baylanysty búiryq beruding róli arta týsip, til osylaysha qalyptasa barghan-mys. Europada eng aldymen januarlargha atau beru ýderisi beleng alyp, múnyng ózi ýngilerdegi nemese qúraldardaghy beynelenulerde kórinisin tauyp, búdan 25-15 000 búrynghy jyldarda (al bizdin   jaghdayymyzda   búdan   60-50 000  jyldarda    boluy    kerek dep topshylaymyz)   bastalghan.   Odan   keyin   zattar   ataulargha  iye   boldy.   Al Europada adamdardy beyneleu ýderisi, zertteushilerding pikirinshe, mezolitte múz erip qayyq oilap tabylyp, keramikadaghy ornamentter payda bolghan kezenge tura keledi. 
Alystaghy ótken mәdeniyetterimizding syrly da júmbaqty bolyp kóringen nyshandaryn shyramytyp, olardyng izderin mәdeniyetimizding keyingi ýlgilerinen bayqay alamyz. Búl kezende joghary paleolitte túraqty jergilikti erekshelikter sipatyn alghan sharuashylyq – mәdeny tipter tóbe kórsetken. Búlar keyinirekte tarihy órkeniyetterding negizin qúraghan. Áriyne, neolitten eginshilik, mal sharuashylyghy, ýlken túraqty mekender, taypalyq jәne úlystyq odaqtardyng tóbesi anyq kórindi. Al, bizding jogharghy paleolittik mentaliytetimizding nobayyn jobalap, dóp basyp aitu qiyn. Jergilikti aimaqtar mәdeniyetterinng negizinde, túnghiyghynda qazirgi zamannyng beysanalyghynyng nyshandary jatqan bolsa da, olar bizding nazarymyzdan tysqaryda, jasyrynyp qalghan. Degenmen de songhy 30-20 mynjyldyq bederinde túrghyndardyng fizikalyq túrpaty, túrmys salty, kórkemdik stiliderining sabaqtastyghy kóringen, olay bolsa búl rette ózimizding regionymyzda antropo-mәdeny jýiening ornyqqandyghy jóninde sóz qozghaugha bolady.
Eng ejelgi adamdardyng meken-jaylarynan kópten-kóp tabylghan tas qúral-jabdyqtar ótken eng ejelgi tarih jónindegi jyl sanauymyzdyn, klassifikasiyalauymyzdyn, joramaldauymyzdyng qaynar kózi bolyp qyzmet etken. Orta jәne jogharghy paleolit shebinde naghyz adamnyng (Homo sapiens) ómir sýrgendigin zertteushiler tilge tiyek etude. Búl dәuirde tas jәne basqa qúraldardyng kóbeygen ýstine kóbeye baryp, olardyng qúramy ózgere týsti: qúraldardyng úshyna syna qaghylyp, nemese basqa bólshekter – ótkirleu kelgen úshtar kiygizilip ornatyla bastaghan edi. Jogharghy paleolitting basty әleumettik janalyghy nekelik qatynastardan eng jaqyn tuysqandardy shygharyp tastau – ekzogamiya boldy. Inseske ( qan aralasuyna) tiym salu nekeni qoghamdyq jaghynan retteudi talap etip, endigi jerde ru men otbasy payda boldy. Demek, jogharghy paleolit – adamzattyng mәdeniyet dep atalghan toptastyrushy – yntymaqtastarushy baylanystardyng tiyisti dengeyine kóterile alghan dәuir [5]. Sana, til, din, óner  gominidterding 3-4 milliondyq evolusiyasynyng aqyrynda kýshti bir tónkeristing nәtiyjesinde bir uaqytta payda bolghan degen pikir aityluda. Rәmizdik dәstýrler taraghan jerde, adamy týsinikting payda boluy ýshin qajetti material men jaghday bar jerde mәdeniyet bastalady.
Arheologiyalyq mәdeniyet bir uaqytta, belgili bir territoriyada payda bolghan materialdyq eskertkishterding birligin, birdeyligin bildiredi. Biraq osynau       eskertkishterdin      iyegerlerinin       etnografiyalyq,    әleumettik, psihologiyalyq túrpatyn arheologiyalyq emes faktiler jәrdeminde qúrastyrugha bolady.
Ghylymda   ýndievropalyq   nemese    ýndiirandyq  mәdeniyet  dep  qate qabyldanghan dalalyq mәdeniyet Túranda payda bolyp, ony myndaghan jyldar
bederinde dalalyqtar-prototýrikter ghana jaratqan. Ol Evraziyanyng barlyq regiondaryna tarady. Búl jerde alghash ret qogham top-tapqa bólinip, alghashqy qauymdyq qúrylys ydyrap jeke menshik pen memleketter payda bolghan [6].
Túran mәdeniyeti men tili ózining bastauyn jogharghy paleolit dәuirlerinen alady. Búl jóninde S. Qondybaydyng enbeginde aitylghan [7].
Arheologtardyng Qazaqstan jerinen tapqan kóptegen jәdigerlerining kórsetip otyrghanynday, búl jerding túrghyndarynyng óndiristik belsendiligi olardyng sharuashylyq negizining ghana emes, dýniyege qatynasy, adamdyq qúrylymy men tәrtibi, estetikalyq-etikalyq dәstýri men maghynasyndaghy anshylyq órkeniyetting kórinisi bolyp tabylady. Jyrtqysh andardy aulaumen ainalysyp, iri de qauipti januarlardy qolgha týsiru ýshin ýzdiksiz qajyrly kýres jýrgizip kelgen paleolit túrghyndaryn qalaysha әlsiz deuge bolady? Andardyng artynan týsip, quyp jýrgen adamdar quatty da tózimdilik tanytyp, «jyrtqyshtyq» kýshke ie boluy tiyis edi [3]. 
Qazaqstan ózining tәuelsizdigin alghan kýnnen bastap ruhany bastaularynyng kózin ashyp, órkeniyetti әlemning ozyq oilarynan nәr jinap, býgingi kýn talabyna say ruhany janghyrudy maqsat etip otyr. Býgingi kýnning talabyna say bolu ýshin mәdeniy-órkeniyetting bәsәkelestik “sahnasynda” ózdigindi jәne ózindegindi joghaltyp almay ózge mәdeniyetter dayarlaghan mol múrany, sonday-aq týrki halyqtarynyng bәrine ortaq bolghan qúndylyqtardy jatsynbay paydalana bilgen jón. Janaru, janghyrtu halyqtyng san ghasyrlar boyy jinaqtaghan tarihy múrasy men tәjirbiyesin mansúqtau emes, olardy zaman talabyna say ózgerte otyryp, kәdege jaratu degen sóz. Modernizasiya basqa topyraqta óngenning bәrin ózinning jerine jay ghana, mehanikalyq týrde kóshire salu emes jәne oghan últtyq mәdeniyetting ómirsheng jaqtaryn saqtay otyryp, ózgening órnek órkeniyetinen de nәr alyp, ilgerley damu jatady.
Osy orayda biz kimbiz? Tamyrlana ósken shoq aghashtay sekildi bolghan týrkiler órkeniyetining erekshelikteri qanday? Týrki bastauymyz qalaysha jәne qay jerlerde tamyr jayghan? Qayda, qalay jәne qanday qúndylyqtardy maldanyp bara jatyrmyz degen qaumalaghan súraqtargha jauap beruge tura keledi.
Eng aldymen júmysymyzda týrikterding tas dәuirinen bastap Kóktýrikterge deyingi aralyghyndaghy órkeniyetti bir qarastyryp alu maqsat etip qoyylghan. Sebebi osynau dәuirlerde týrikter órkeniyetinin, tarihynyn, dýniyetanymynyn, olardyng jalpy etnikalyq erekshelikterining bastauy, týp qaynarlary jatyr. Osy dәuirlerdegi tarih pen mәdeniyet qalaysha qamtylyp qarastyrylsa týrikterding keyingi kezenderining órkeniyeti de sol iz ben arnada qamtylatyn bolady. Týrikterding ejelgi tarihyn biz etnikalyq toptargha bólip-bólip qarastyrudy maqsat etip qoymaymyz. Sebebi, regionaldyq aiyrmashylyqtar men erekshelikterdi qualap ketu jaghdaydyng shyn mәnining búrmalanyp kórsetiluine jol ashyp, týrikterding arghy ata-babalarynyng oikumendik,   mәdeniy   jәne t.b.   birtútastyghyn kózden tasada qaldyrady da, búl  mәselege  shynayy  kózqarastyn  qalyptasuyna syzat týsiredi. Basqasha aitqanda,   múnday   ynghay   bizdin   jalpy   týrkilik   jәne    týrkologiyalyq prinsipterimiz ben baghyttyrymyzgha kereghar. Derekterden, enbekterden, anyz-әpsanalardan, dastandardan týrikterding arghy týp-túqiyany mekendegen regiondardan birtekti mәdeniy-sharuashylyq tipti, ózara әserlesudi, úqsastyqty, jaqyndyqty, sonday-aq jalghastyqty, tamyrlastyqty, sabaqtastyqty izdestiru júmysymyzdyng basty baghyty bolmaq.
Materialdyq mәdeniyetting ruhanilyqpen týiisetin túsynan týriktik fenomen bastalady. Ruhanilyq oryn alghan jerden etnostyq erekshelik bastalmaq. Ol til, diny senim-nanymdar, etnikalyq territoriya, dәstýrler, әdet-ghúryptar men etnikalyq psihologiyany qamtidy. Osynday jaghdayda etnonim men etnikalyq ózindik sana payda bolady. Alghashqy kezenderde etnostyq bolmys ru, keyinirek taypa jәne úlys týrinde kórinis beredi. Áriyne, búghan etnografiyalyq jәne etnikalyq toptardyng da qatysy bar. Demek, týriktik fenomen rulyq (analyq jәne atalyq) kezennen beleng aldy deu dúrys bolar edi.Al analyq qatynastar Týrkistan jerinde sonau neandertaldyqtar men eski adamdar zamanynan qalyptasqan boluy kerek. Olay bolsa, songhy paleolitten týrikter ata tegining rulyq qatynastary men erekshelikterining keybir elementterin izdestiruge bolatyn siyaqty. Biraq múny jalghyz arheologiya men antropologiya ghana anyqtay alady deuge bolmas. Arheologtar enbekterining kópshiligi zattyq derekter men faktilerdi tauyp, kórsetuge ghana arnalghan siyaqty. Ras, olarda bayyrghy túrghyndardyng sharuashylyghy men qúral-jabdyqtary jaqsy-aq sipattalghan. Al olardyng ruhany mәdeniyeti men etnikalyq toptarynyng qatynasy, órkeniyeti men diny senimderine (әleumettik qatynastaryna jerleu ghúryptary jәne t.b. jәdigerlikter boyynsha anyqtama berilgen) jetkilikti mәn berilmegen. Arheologiyalyq derekterde tarihy túlghalar men tarihy oqighalar kómeski kórinisin tauyp jatady. Búl jerde etnografiya, tariyh, filosofiya, mәdeniyettanu, dintanu, foliklordan habary bar, olardyng maghlúmattaryn úshtastyra bilgen, intuisiyasy ótkir, oilau qabileti myghym, týrikshildik jaghynan jýreginde oty bar, týrkilik bolmys pen múralardy jan-tәnimen sezinetin jәne qasterleytin mamandar bolsa mәselening basyn ashugha biraz septeser edi.
Sonday-aq, tanbalar men tulardy qarastyrudyng da manyzy zor dep bilemiz. Osyghan qarjy ajyratylsa týriktik fenomenning birsypyra qyr-syryn ashugha mýmkindik tuylar edi. Búl mәsәle boyynsha Zeynolla Samashev kandidattyq diysertasiya qorghaghan. Sonday-aq, Rogojinskiy osynau mәselemen ainalysyp jýr. Ayta ketu kerek, Maksimova men Trofimovanyng “Vizualinye nadpisy urochisha Tamgaly” (Almaty, 1985) atty jәne Marghúlannyng enbekteri barshylyq. Tanba mәselesi Shәkәrim, M. Tynyshpaevtyng enbekterinen de oryn alghan. Búdan tysqary, erte zamandardaghy tól týrkilik sakraldyq úghymdar, dәstýrler men motiyv-simvoldardy     anyqtaudyn   da   manyzy zor. Osylardy zertteuge biliktiligi jetetin 3-4 mamannan túratyn zertteu toby qúrylsa iygi is bolar edi.
Jalpy alghanda, tas, neoliyt, qola jәne temir dәuirlerinde ómir sýrgen adamdardyng materialdyq mәdeniyeti, sharuashylyghy, tili, dini, tanbalary, toponimikasy, eponiymi, etnoniymi, olardyng sýiekterining genetikalyq erekshelikterining qazirgi qazaq, qyrghyz, ózbek, týrikmen jәne basqa týrki halyqtaryna jaqyndyghy anyqtalsa, olardyng qaysy etnikalyq qauymnyng ókilderi bolghanyna jauap tabylar edi, arghy zamandardaghy bizding ata-babalarymyzdyng qaysy etnikalyq qauymdastyqqa jatqandyghy anyqtalar edi.
Búl rette qazaq tarihy men mәdeniyetin zertteu metodologiyasyna qatysty oiyn etnogrof ghalym J. Artyqbaev bylay tújyrymdaydy: «Evraziya dalasy kóshpendilerding mәdeny jetistikterin tolyghymen boyyna sinirgen qazaq qoghamy ózining ishki qúrylymy jaghynan da, syrtqy qúrylymy jaghynan da, mәn-maghynasy jaghynan da erekshe qúbylys bolyp tabylady. Kóshpeli qoghamnyng ómir sýru negizinde qabyldanbaytyn, ózgelermen salystyrugha kelmeytin ózindik ereksheligi bar. Múnda Batystyng da, Shyghystyng da mәdeny ólshemine say kelmeytin erekshe mәdeniyet qalyptasqan. Osy erekshelikti sezinu – metodologiyalyq paradigmany ózgertuge negiz boluy tiyis. Bәrinen búryn tarihy tanym ózegine materialdyq kórsetkishter emes, ruhany qúndylyqtar: qoghamdyq sana, әleumettik-mәdeny qúndylyqtar siyaqty faktorlar qoyyluy tiyis»[8].
Bizding qatty ústanghan qaghidamyz halyq tarihy men órkeniyet tarihynyng qiilasu túrghysy. Óitkeni, shynayy tarihty jәne órkeniyetti biz Reseyding әigili tarihshysy A.M. Karamzin aitqanday: «Tariyh– halyqtardyng qasiyetti kitaby, olardyng túrmys-salty men tirshiligining ainasy, jan dýniyesi men әdep-ghúrpynyng kóne esteligi, ata-babalarynyng qaldyrghan ósiyeti», – dep týsingende ghana dúrys baghalay alamyz.

<!--pagebreak-->

Adamzat ózining ósu jolynda kóptegen shygharmashylyq is-әreketter kezenderin basynan ótkerip, qúndylyqtaryn jaratyp otyrghan. Búlar, әriyne órkeniyettik jasampazdyqtyng nәtiyjeleri. Biraq qoghamnyng kemeline engen shaghynda jaratqan qúndylyqtary órkeniyet damuynyng dengeyin kórsetse kerek. Sondyqtan da kóptegen zertteushiler týrki órkeniyetining geneziysin Týrik qaghanatynyng qúryluy men runikalyq jazudyng payda boluymen baylanystyrady. Olardyng jalpy týrki tarihy men órkeniyetining órleuindegi osy auqymdy da manyzdy roliin teristeuge bolmas, әlbette. Áytse de, Yu.Hudyakovtyng tauyp aitqanynday, kónetýrkilik etnos pen mәdeniyetting ómir sýruining ayaqtaluy jәne kónetýrkilik múranyng ózge kóshpeli etnostardyng mәdeniyetterinde saqtalyp qalynuy erte jәne damyghan orta ghasyrlargha tura keledi.
Qosh, dúrys-aq delik, biraq búl kezenderge deyin-aq týrkilik etnostar ómir    sýrgen    jәne   olardyn    órkeniyeti    men   etnikalyq   tútastyghynyng bastaulary bolghan ghoy. Tarih barysynda qúndylyqtardyng saqtalyp qalynbauy nemese óship ketui belgili bir halyqtyng kóne mәdeniyeti ómirde bolmaghan   degen    tújyrym   jasaugha   negiz   bola   almaydy.   Biz   Týrkilik tútastyqty   osy  izden   baryp  qarastyrugha  den  qoyamyz. Álbette, búghan ong kózben nemese kýdiktene qaraytyn avtorlar da joq emes. E.Taylordyng órkeniyetke bergen anyqtamasy boyynsha, ony jekelengen adam men býtin bir basty qoghamdy joghary bir dengeyde úiymdastyru arqyly olardyng izgiliktiligi men quatyn kýsheytuge, baqytty ómir sýruine jәrdemdesu maqsatynda, jalpy adamzat tegin jetildiruge qaratylghan is-әreket dep bilu kerek [9].  Búl rette týrki órkeniyeti turaly derekterdi sóileter bolsaq, eng basty nazar audarar jәit, olar – alghashqy bastaular. Búl jóninde Djeyms Djordj Frezer bylay dep jazady: “V konechnom schete my ne tak uj otlichiyemsya ot etih pervobytnyh ludey, y mnogim iz togo istinnogo y poleznogo, chto tak berejno sohranyaem, my obyazany nashim grubym predkam, nakopivshim y peredavshim nam po nasledstvu fundamentalinye predstavleniya, kotorye my sklonny rassmatrivati kak nechto samobytnoe y intuitivno dannoe. My kak by yavlyaemsya naslednikamy sostoyaniya, kotoroe perehodilo iz ruk v ruky stoliko raz, chto izgladilasi pamyati o teh, kto zalojil ego osnovaniye, poetomu nyneshnie obladately chitait ego svoim iznachalinym y neotiemlemym dostoyaniyem. Bolee glubokoe issledovanie doljno ubediti nas v tom, chto bolishey chastiu etogo sostoyaniya my obyazany svoim predshestvennikam” [10]. Shynynda da myndaghan jyldyq tarih qoynauynan tamyr tartyp bizderge deyin jetken alghashqy nanymdar, joralar, rәsimder men oy-órnekter keyingi dýniyejýzilik dinderding negizi bolyp qalanghandyghyn birimiz bilip, birimiz bilmespiz.  
Jalpy alghanda, adamzat tarihynda tamaq tabu, tabighattyng stihiyalarynan qorghanugha qajetti kiyim-keshek pen baspanagha ie bolu ýshin bastalyp, jalghasqan talpynys býgingi kýnge deyin tolastaghan emes. Qay zamanda jәne qay qauymda bolmasyn adamdardyng is-әreketi ómir sýru, aman qalu ýshin qajetti nyghmetterdi izdep tauyp nemese óndirip, kәdege jaratumen baylanysty órbigen.
Eng aldymen A.P.Derevyanko esimdi zertteushining Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym Akademiyasynyng 1998 jyly ótken sessiyasynda jasaghan “Kazahstan – kolybeli drevneyshey sivilizasii” atty bayandamasyna oqyrmannyng nazaryn audarmaqshymyn. Onda qazirgi qazaqtardyng arghy ata-babalary Qazaqstanda 1 mln jyldan beri ómir sýrip keledi delingen. Avtor múnday qorytyndygha Qarataudaghy arheologiyalyq eskertkishterdi saraptamalardyng nәtiyjesinde kelgen bolatyn. Shynynda da búl tújyrymdy [11] rastaytyn derekter men enbekter barshylyq. D.Sh.Resserat pen V.A.Rano Orta Aziyada tas dәuirinde (850000 jyldary) jergilikti tirshilik iyelerining ómir sýrgendigi jóninde jazady [12].
Baysyn tauynyng Teshik-Tash, Ámir Temir  jәne Machay  ýngirlerinen neandertalidyqtardyng meken-jayy, al Samarqant qalasynyng janynan olar tútynghan tas qúraldar tabyldy. Ondaghy 8-9 jasar balanyng skleti jaqsy saqtalynghan. Bala arnayy qazylghan shúnqyrgha jatqyzylyp qabirding ainalasyna tau eshkisining mýiizderi tizilip qoyylypty “Qoshqar mýiiz” altaylyq  ornamentten  oryn  alyp,  saq-skiyf  dәuirinen  beri  ken  taraghan  motiyv, Tau eshkisining stilidik beynelenui Ortalyq Aziyanyng kóptegen kóshpeli halyqtarynyng ong-órnekterinen oryn alghan belgi  - nyshan. Zertteushiler Jer-Su ruhymen tikeley baylanystyra qarastyruda. A.V.Edokov degen avtor qazirgi altaylyqtardyng kórkem mәdeniyetinen myqtap túryp oryn alghan oiy-órnekting týp-tamyrlarynyng óte terenge ketetindigi, tipti paleolitten bastau alatyndyghy jóninde jazghan [13]. Graznov jәne basqalary oi-órnekti býkil iysi týrkilerge tәn bolghan ónerding negizi dep sanady. Avtorlar órnekterdegi motivterdin, әsirese tamghalardaghy rәmizderding ondaghan-myndaghan jyldar bederinde saqtalyp qalghandyghy, olardyng Sibirdegi týpnúsqalary neolit kezenine jәne qola dәuirine jatatyndyghy anyqtalghan jәit jep jazdy [14]. Yu.Hudyakov tamgha belgilerining tau eshkisi órneginde berilui kónetýrkilerge tәn bolghan jәit dep kesip aitady. Kónetýrkilik petroglifter men tamghalar, – dep jazady novosibirlik ghalym, – Qola dәuirining ortaaziyalyq mәdeny dәstýrinen oryn alghan [15].
HVIII–HIH ghasyrlarda-aq oqymystylar Amerikadaghy ýndis jәne týrik tilderining tuystyghyna nazar audara bastapty. Búl rette Shyghys tilderin biletin Otto Rerigting amerikalyq ýndis taypalarynyng arasynda bolyp, siulardyng tiline baylanysty jinaqtaghan materialdary qyzghylyqty. Ol siu tilin oral-altay tilderi tobyna qosugha bolady deydi. – Morfologiyasy tym úqsas. Ekeui de jalghamaly tilder. Predlogtary joq, Fonetikasy jaqyn: týrik te, siu tilderi de ýndestikti zanyna baghynady [16].
Býginderi qyrghyn sýrginnen aman qalghan siu taypasynyng 70000-dayy ghana AQSh pen Kanadada ómir sýredi [17]. Búl mәsele jóninde týrkiyalyq zertteushi IY.Dogannyng enbeginde de aitylghan.
Gәp mynada: búdan 45000 jylday búryn Bering búghazy arqyly Amerika asqan qauymdar arasynda ilki týrkilik etnikalyq toptyng ómir sýrgendigi turaly sheteldik jәne orys ghalymdary shym-shymdap әngime tarata bastady. Boliviya men Perude de ómir sýrgen kechua tilindegi kóptegen sózderding týrki tilderindegi úghymdarmen birdeyligi B.Fereyrd tarapyanan dәiektelingen. Sonymen zertteushiler Amerikagha qonys audarghan ýndisterding ejelgi   týriktermen   etene   tuys   ekendigin   anyqtady.  Olar   Amerikalyq ýndisterding zәuzatynyng qory A, V, S, D jәne H týrlerinen týziletinin  anyqtap,  múndaghy  europalyq H týrining qosyluyn Amerikanyng
túrghylyqty   halqynyn  týp-teginin  qúrylymyna kóne evropalyq nәsilding kelip aralasqanymen týsindiredi. Sibir halyqtarynyn, kәristerdin, tiybettikterdin, qytay-mongholdardyn, vietnamdardyng ókilderine genetikalyq zertteuler jýrgizgen N.M.Vavilov atyndaghy Jalpy genetika institutynyn  zertteushileri (M.Zaharov) Altay-Sayan ónirinen ýndisterding eng jaqyn júraghattaryn tauyp berdi. Barlyq “amerikalyq” 4 DNK týri altaylyqtardyng geninde tolyq qúramda bar ekeni jәne olardyng DNK-synda H-mt siyaqty nyshandardyng da kezdeskeni anyqtaldy [18].  
Arheologiya Euraziya men Amerikanyng teriskeyin qalyng múz qúrsauynda qaldyrghan asa qatty úzaqqa sozylghan suyqtyng әserinen búdan búrynghy 70000-50000 jәne 25000-11000 jyldar shamasynda eki mәrte ótkenin aitady. Sonda 50000-25000 jyldar auqymynda Batys Sibirde kýn jylymyqtanyp ejelgi adamdardyng ejelgi adamdardyng ósip-ónuine qolayly jaghday ornaghan edi. Arheologtar búl kezende Ortalyq Aziya men oghan qaptaldas ónirlerde tirshilik keship jatqan adam júraghattaryn ilki gomosapiyenster retinde tanidy. Ghalymdar Alyaskagha ótetin moynaq 70000-50000, 45-41000, 33-10000 jyldar arasynda ashylyp, adamnyng Amerika qúrlyghyna jetui de osy kezde jýzege asty degenge den qoyady [19]. Genetikalyq aighaqtar teniz dengeyining tómendegeni jónindegi arheologtar payymdaghan shamagha ýilesip, ýndisterding arghy ata-babalarynyng 45000 jyldan astam uaqyt búryn Amerikagha ótip ýlgergendigi naqtylandy.

<!--pagebreak-->

Zertteushiler 13000 jyl búryn altay-oral tildi qauymdardyng Ortalyq Aziyany qamty Qiyr Shyghysqa deyingi jerlerdi tútasa jaylaghandyghyn tilge tiyek etedi. Mamandar Altay dәuirining j.s.d. H–II mynjyldyqtar arasyn qamtitynyn jazady. Búl dәuirde altay tilderining arghy týrik, arghy monghol, arghy mәnjýr, arghy korey, arghy japon tilderine ydyrauy jýrdi [13]. P.I. Puchkov altay tildi halyq әu basta evropeoid tekti bolghandyghyn, búl erekshelik týrki halqynda kóp saqtalghandyghyn aitady.
Arheologtar Orta Aziyadan bastap sonau Altaydyng teristegindegi jerler men Angara alabyndaghy Malita, Buret jәne Bayqaldyng shyghysyndaghy túraqtardaghy tas qúraldarynyng ýlgileri, fauna qaldyqtary, túrmys-salt silemderi jәne qolóner tuyndylaryn saraptay kele, olardy Kargin múzaralyq kezeninde (50000-25000 jyldary arasynda) ghúmyr keshken esti adam júraghattarynyng qonystary dep tanidy [21].
Avtorlardyng jazuynsha, orta paleolitting songhy jaghynan bermen qaray Qap tauynan bastap, Alyaskagha deyingi alyp aumaqqa qanatyn jayghan arghy altay-oral tilderinde úghynysqan júrttar endi sol makrotilderding әri qaray jeke-jeke tarmaqtargha saralanu satysyn bastan ótkerude bolatyn. Osy     aqiqattan    Kembridj    uniyversiytetinin    arheologiya     professory          
K. Renfruding Túran oipaty men Kopetdag jotalary aralyghyndaghy Qaraqúm qoynauyndaghy, keleshekte Jeytun mәdeniyeti ayasyna enetin ónirlerde múz dәuirinin   sonyna   tayau,  b.z.d.  HII  mynjyldyq   shamasynda   altaylyqtar   meken   etti  dep   tújyrym   jasaghany  da alshaq ketpeydi [22]. Búl dәiekting ózi de dәl osy aimaqta b.z.d. VII mynjyldyqtan bastap órken jayghan neolittik Jeytun órkeniyetining arghy tegi altaylyqtar ýshin bóten emestigin kórsetedi. Al Jeytun mәdeniyetining arghy tórkini Ontýstik-Shyghys Kaspiy manyndaghy Hotu, Balqantau jotalary men Jebel túraqtaryndaghy   b.z.d.  HI–VII mynjyldyqtargha tәn mezolit dәuirining tas
qúraldar ýrdisterimen sabaqtasa órbigeni búrynnan angharylghan bolatyn [23].
Demek, búl dәiekterden bayyptalar týiin – mezolit dәuirlerinde týp-tórkinining arghy altaylyqtargha qatystylyghy aiqyn – geometriyalyq mikrolitter   aimaghynyn   dәstýrleri   Kaspiydi   ainala   orap         jatqan oipattardan jan-jaqqa kóshi-qon ýrdisterin jasau arqyly taralu auqymyn keneytti. Arheologtar Ortalyq Ferghana aimaghyndaghy Obishir (12000-9000 j.b.) jәne Samarqant túraqtary mәdeniyetining jәdigerlikterining Malita-Buretpen jaqyndyghy bayqalady. Ghalymdar Qaratau mәdeniyetin de Obiysher mәdeniyetimen úqsastyrady. Búlardyng bәri Ámudariya alabyndaghy Kelteminar mәdeniyetinin, sol arqyly Oiyqty (b.z.d. VI-V mynjyldyqtar), Atbasar (VII–VI m), Mahanjar (VII–IV m), Qaraýngir (V m) neolittik mәdeniyetterding týziluine yqpalyn tiygizgen.

Arheologtar Samarqant manynan jogharghy paleolittik túraqtardyng joghary qabatynan alynghan tasqúraldar men shalash tәrizdi baspanalardy tapqan. Djuraqúlovtyn  jazghanynday [24], tabylghan mýrdelerge qyzyl josa (qyzghylt-sarghysh týsti boyau topyraq) sebilgen. Búl salt mezolittik, neolittik, eneolittik jәne andronovtyq eskertkishterge de tәn bolyp, joghary paleolitten keyingi mynjyldyqtarda da jalghasyn tauyp jatty dep aitugha bolady.
A.P.Okladnikov Angara jaghalauyndaghy Buretten tabylghan túraqtardaghy mәdeniyet júrnaqtarynyng Samarqanttyng ejelgi eskertkishterimen úqsastyghy tanqalarlyq dep jazghan bolatyn. Gaston Jorjeli Evraziyany óz aldyna derbes mәdeniyetin qalyptastyrghan tútas oikumen dep qarastyryp, onyng mәdeniyeti eshqashan qospasyz tól mәdeniyet edi, degen.
Qazaqstannyng songhy paleolittik eskertkishterining (Shýlbi túraghy) Altay men Sibir túraqtaryndaghy búiymdarmen birdey ekendigi anyqtaldy. Onyng mezolittik eskertkishterining de Ontýstik Oral, Batys Sibir, Shyghys Kaspiy ónirlerining eskertkishterinen eleuli aiyrmashylyghy joq.
Mezolit kezindegi Qazaqstannan tabylghan jebening úzyndyghy 1 metr. Dәl osynday sadaqtyng sureti Ózbekstandaghy Zarauytsaydaghy jartastarda beynelengen.
Gaston Jorjeliding aituynsha, birtútas geografiyalyq oikumen – Euraziya túrghyndary búl aimaqqa atlanttar (yaghny ariyler) kelmesten búryn-aq tól mәdeniyetin qalyptastyryp ýlgergen edi. Avtor onyng iyegerleri retinde túrandyqtardy kórsetken.
Endeshe,    amerikandyq     zertteushi  Deniys   Sinor   men    fransuz tarihshysy Jan Pauli Rouj jazghanday, týrkiler Ishki Aziyanyng dalalyq jerlerine Tayga men Tundradan qonys audaryp kelmegen dep tújyrugha bolady. Óitkeni, b.z.b. III mynjyldyqtaghy Dalalyq jerlerde boy kórsetken Afanasiev mәdeniyetining ydystary Tayga-Tundra eskertkishterine mýldem úqsamaydy [25]. Ol, ol ma, arheologtar Zaytbert pen Kislenkonyng kuәlik bergenindey, neolittik Atbasar mәdeniyeti jergilikti mezolittik túrghyndar túrmysynyng negizinde qalyptasqan. Búlardyng birsypyrasynda Horezm mәdeniyetining izderi sayrap jatyr (Tolstov, Kislenko). Orta Aziyanyng neolittik Jaytun mәdeniyetining Qazaqstangha Shyghys Kaspiy arqyly taraghandyghyn kezinde Masson jazghantyn.    Al,   Qaraýngirden  (Týlkibas   audany)   tabylghan   neolittik túraqtar mәdeniyeti Ózbekstannyng neolit dәuirindegi eginshilik sharuashylyghymen úshtasyp jatyr. Búl b.z.d. 5000-4000-ynshy jyldyqtargha tura keledi. Neolit dәuirindegi Altaylyq mәdenitting Orta Aziyanyng Horezm jәne basqa aimaqtarynyng múrasymen shendesetindigi jóninde sóz qozghaugha bolady. Afanasiev dәuirindegi Altay ydystary Sibirdikindey jәne Qazaqstandyq pen Horezmdik Kelteminar ydystaryna úqsap ketedi [26]. Búl rette mýrdening jatqyzyla kómilui eng kóne kezdegi jerleu rәsimining saqtalyp qalghandyghynan derek beredi. Endeshe, qabir ýstine topyraq nemese tas ýietin ariylerding búl dәuirlerde (mezolit pen eneolit aralyghynda) Orta Aziyada ómir sýrgendigi jóninde aityp jatudyng ózi artyqsha.
Sabaqtastyq osylaysha jalghasa bergen. B.z.d. 3000 jyldyqta Soltýstik Qazaqstandaghy Vinogradovka túraghynda ólgen adamdy órtep jerleu rәsimi bolghan. Qola dәuirinde ómir sýrgen andronovtyqtarda da osynday dәstýr kýshining saqtalyp qalghandyghyn kórsetetin arheologiyalyq eskertkishter kóptep tabyldy. Demek, myndaghan jyldar bederinde Ishki Aziyanyng jer-jerlerindegi mәdeniyetterding birtektestigi men sabaqtastyghy ýzilmegen.
N.Merpert b.d.d. IV mynjyldyqtyng sony men III mynjyldyqta Dnepr men Enesey ózenderining aralyghyndaghy kenistikte tútasa jayghasqan kóneshúnqyr (drevne-yam) mәdeniyetin jasaushylardy sol ónirding avtohton júrttarynyng keyingi úrpaqtary dep biledi. Búl mәdeniyetke qabir shúnqyrlarynyng búryshtaryn keng etip qazu, qabyrghalaryn aghashpen, bórenelermen shegendeu, tabanyna shalqasynan, ne býiirinen tizelerin býgip, qoldaryn sozyp jatqyzu, basyn shyghysqa nemese shyghys-soltýstikke qaratu, qabirlerden týbi sýiir qysh ydystardyng kezdesui, mәiitterding sýiekteri men kórding tabanyna qyzyl josa sebu, shúnqyrdyng betin aghashpen, bórenelermen jabu, ýstine biyik oba (qorghan) ýiy siyaqty arheologiyalyq nyshandar tәn [27].
Endigi jerde Afanasiev, Kóneshúnqyr, Hvalyn, Kelteminar, Botay mәdeniyetteri turaly derekter men payymdaulardy, sonday-aq avtorlardyng enbekterinen keltirilgen ýzindilerdi Beysembayúlynyng “Arghy týrkter aqiqatynyng izimen” atty kitabynan alyp, paydalanyp otyrghanymyzdy oqyrmannyng esine sala ketkimiz keledi.
Afanasiev mәdeniyetin týzgen malshy taypalardyng dәstýri euraziyalyq aimaqtaghy kóptegen zәulim obalarda, jerleu ghúryptaryndaghy ortaq joralarda tanbalanyp qalghan. Búghan deyingi kezende búl jerlerde mýrdelerdi shalqasynan tizesin býgip jerleu rәsimi bolmapty. Búl belgi-nyshandar b.d.d. VII mynjyldyqtardan bastap, Kaspiyding ontýstik betindegi Jeytun siyaqty otyryqshylyq-eginshilik ortalyqtarynda taray bastaghan. Jalpy búl erekshelikter – shalqasynan jatqyzyp tizesin býgip jerleu,  ýstine  josa  qúy Sibirdegi Malita qabirlerinde kezdeskeni belgili. Osynyng ózi Ortalyq jәne Ishki Aziyada búl ýrdisting ejelden úlasqan tarihy barlyghyn bayqatady.
Zertteushiler mezolit pen neolit dәuirlerinde Kaspiy, Edil manynda “geometriyalyq mikrolitterdin” keninen taraghandyghyn kórsetedi. Sonymen birge Jebel ýngirlerindegi mezolittik ydys ýlgilerining Ontýstik Edil men Jayyq manynyng neolittik ydystarymen úqsastyghy bayqalghan. Sýiir kelgen ydystardy anshy-balyqshy qauymdar kóbirek paydalanghan.
Balqantau, Kelteminar mәdeniyetterining izderi b.d.d. VII–V mynjyldyqtarda Manghystaudaghy Oiyqty, Esil boyyndaghy Atbasar, Torghay iyinindegi Mahanjar mәdeniyetteri men Ertis atyrabyndaghy neolittik qonystary jәdigerlerining týzilimderimen ýilesim tabady eken.
Erte neolittik Hvalyn mәdeniyetining artefaktileri (Edil boyy) – ydystarynyng týbining formasy, jerleu әdisteri Kóneshúnqyrlyq (yamdyq) mәdeniyetke de tәn. Búl ýrdis Samara mәdeniyetinde de qaytalanady. Búl erekshelikter b.d.d. V–IV mynjyldyqtarda Dnepr men Jem aralyghyndaghy kenistik týzilimindegi dalalyq mәdeniyet ayasyna engizildi. B.d.d. V–IV mynjyldyqtarda Samara, Jayyq, Edil ózenderi ónirlerine tәn sipattar – mikrolitter, týbi sýiir ydystar úshyrasady. Sonday-aq, osy mynjyldyqtarda Balqantau, Manghystaudyng teriskeyi, Kaspiy many, Orta Edil óniri túrghyndarynyng tyghyz baylanysta bolghandyghy kózge shalynady.
Erte eneolittik hvalyn kezenindegi qabirler ýstine oba ýiilmeytin-di. Al, mys-tas dәuirinde biyik obalar kóteriletin bolghan.
Kavkazdyng teriskey baurayyndaghy Maykop mәdeniyetinde (25000-2000) kóneshúnqyrlyq mәdeniyet erekshelikterining úshyrasqany belgili. Zertteushiler Edil-Jayyq ónirlerinen shyqqan arba jegu dәstýrlerining batysqa jetkendigi turaly sóz qozghaghan. Kóneshúnqyr mәdeniyetining erekshelikteri mynalar: tizeleri býgilgen mәiitterding ong nemese sol qolyn iyip, qyrynan jatqyza qabirge tas balta men arbalardy birdey alyp kómu.
B.d.d. III mynjyldyqta Qara tenizding teriskeyi men Edilding tómengi aghysynda Katakomda tәsilderin ústanghan (qyrynan jatqyzyp, josa qúng arqyly aqymdap -– qabirding batys jaghynan keulep qazylghan quys jerge jerleu) júrttar boldy. Olar biyik obalar túrghyzypty. Qola dәuirining qima men andron mәdeniyetteri kezinde kóneshúnqyrlyqtar bastap bergen dala tósinde biyik oba-qorghandar ýiy dәstýri odan әri jalghasyp, dalalyq saqtar men hun júrttaryna ýzilmey úlasty.
Qazaqstan jerlerinde de neoliyt, erte eneolittik (hvalyn, oiyqty, kelteminar, mahanjar) mәdeniyetterin somdaghan júrttardyng dәstýrlerin әri qaray kóshpeli túrmys talabyna say janghyrtushylar bolghanyna kýmәn joq.
Osynau mәdeniyetterding Botay (Kókshetau, Qyzyljar, Qostanay atyrabyndaghy) mәdeniyetining (b.d.d. IV–III mynjyld.) qalyptasuyna etken әseri qomaqty boldy. Búl mәdeniyetting ókilderining әlemde jylqyny alghash qolgha ýiretumen keninen ainalysqandyghy jónindegi mәlimetter bizge deyin
jetken.
1983 jyly jylqy maly alghash ret Qazaqstanda qolgha ýiretilip baghylghandyghy   jónindegi    janalyq       jariyalanghan  edi.  Endi,   mine  2008 jyldyng sәuir aiynda Kókshetau manynan qymyz saqtalatyn ydys tabylyp, onyng jasyn arheologtar (V. Zaybert) 6000 j. dep belgilep otyr. Búl – neolit dәuiri degen sóz [28]. Mine, sol dәuirding taghy bir qomaqty tarihy jәdigerlerining (tasqa qashalyp, sureti bederlengen dombyra) tabyluy jogharyda jasalghan tújyrymyzdy nyqtay týsedi [29].
Úly Dalada mezolit pen neolittik dәuirlerde Atbasar, Mahanjar, Usti-Naryn jәne t.b. mәdeniyetter órken jaysa, eneolitte Botay mәdeniyetining әseri Minusinsk oipatynda qylang berdi. Zertteushiler Botay mәdeniyetin Atbasar mәdeniyetining tikeley izbasary retinde tanidy. Al, Atbasar mәdeniyetining arghy tegi mezolittik Balqantau, Syr boyy, Ferghana ýrdisterimen sabaqtasyp jatyr.
Botay tektes mәdeniyet jol-jónekey yqpaldasudy bastan keshire otyryp Ertis pen Enesey alaptaryna túyaq tirep, kóneshúnqyrlyqtar ýrdisterining shyghysyndaghy týri – eneolittik Afanasiev mәdeniyetining uyghyn kóteruge atsalysty. Kóneshúnqyrlyqtar men Afanasievtikterding jerleu әdisi, antropologiyalyq týrleri, tútynghan búiymdary, ósirgen maldary tym úqsas.
Ghalymdar Afanasiev ýrdisterining Botay, Usti-Naryn mәdeniyetterine tәn jәdigerlerge juyqtaytyn sipattarmen úshtasyp jatqanyna nazar audarady [30]. Botay joralghylary Jeytun ayasyndaghy qonystargha tәn jerleu joralaryna beyil túrady. Mysaly, mýrdelermen birge qabyrghany jaghalata jylqynyng bas sýiekteri qatar qoyylghan, mýrdelerding basyn ontýstik-shyghysqa qaratyp shalqasynan jatqyzylghan. Búl kóneshúnqyrlyq ýrdis Botay mәdeniyetine de tәn edi. Búlarda mýrdeni ashyp onyng janyna jana ólgenderdi qatar jayghastyryp jәne eden astyn qazyp jerleu әdeti bolghan.
Jalpy alghanda, Botay, Kelteminar, Ontýstik Týrikmenstandaghy Geoksur mәdeniyetterining úqsas ta tútastyghy kórinedi. Botayda ýiler túrghyzylatyn jer shenber nemese segiz búrysh (keyde tórt búrysh) týrinde belgilenedi. Kelteminar ýilerining shatyry kýmbezdep jabylypty. Búl – paleolit pen neolit zamandarynda úshyrasatyn tәsilder. Múnday baspanalardy arheologtar neolittik Atbasar mәdeniyeti ayasynan da tapty. Botayda et saqtalatyn úralar bolghan. Demek, qazaqtardyng soghymgha jylqy song dәstýrining әuelgi nyshandary sonau Botay zamanynan bastau alady. Botaydyng ýileri – kýmbezdi tóbeli ýiler. Búl Afanasiev, kóneshúnqyrlyqtardyng bitiminde bar jәit. Obany kýmbezdep ýi, mýrdelerding basyn kýn shyghar jaqqa qarata kómu әdetin, Kóneshúnqyr men Botay mәdeniyetterining tirshilik salttaryn, olardan keyin ómir sýrgen  petrov, andron taypalarynyng ýrdisteri arqyly saq, hun, týrik, deshti-qypshaq taypalary әri qaray jalghastyryp әketken edi.
Sonymen, jogharghy paleoliyt, mezoliyt, neolit jәne qola ghasyrlaryndaghy jer-jerlerden tabylghan arheologiyalyq eskertkishterding (jerlengen mýrdelerdin) jan-jaghyna tau eshkisining mýiizderin tizip qoi, mýrdelerge  qyzyl  boyau sebu, atty mýrdemen birge kómu, búrynghy tikterdin
mýrdeni sýieginen etin ajyratyp alyp kómu әdetining qyrghyzdarda qaytalanuy («Manas» boyynsha) alghashqy dәstýrler iyegerleri men keyingi ghasyrlardaghy qauymdardyng arasyndaghy baylanys turaly sóz qozghaugha mýmkindik beredi. Búl tújyrymdy, әsirese ondaghan myng jyldar boyy motiyvi jaghynan (material men jasalu tehnikasy emes) ózgeriske úshyramay úrpaqtan-úrpaqqa berilip otyrghan oy-órnekter rastaydy.
Neolit dәuirinde Ortalyq Aziya qauymdary jebeli sadaqtyng jana týrlerin oilap tauyp, tastardy janasha óndeudi mengeruding nәtiyjesinde biraz jetilgen qarulargha qol jetkizdi. Keramika payda boldy. Qola dәuirinde Ontýstik Sibir, Altay jәne Minusinsk oipatynyng túrghyndary metaldan (altyn men qoladan) búiymdar jasay bildi. Qola balqytu tehnologiyasyn qoldanu arqyly óndirildi. Múny qúima qola balta dәleldeydi. Sonymen birge mal sharuashylyghy jәne ketpendi eginshilik payda boldy.
Saq (skiyf) – sarmattardyng ata-babalary sәn-saltanat búiymdaryn b.z.b. XI ghasyrdyng ózinde-aq jasay alghan. Erte zamandaghy skifter mәdeniyetning oshaghy – Altay, Jetisu aimaghy, naq osy jerlerden osynau sәn-saltanat búiymdarynyng jasalu tehnologiyasy keyinirekte Tayau Shyghys, Grekiya men Rimge taralghan. Skifterding mәdeniyeti jóninde Arjan II qorghanyn zerttegen Andrey Ikonnikov – Galiskiy bylay dep jazady: «Búl kezde kóne grek mәdeniyti endi ghana payda bola bastaghan edi, Rim jóninde sóz qozghamasa da bolady jәne tipti Qytaydyng ózi jazudy әren-әreng mengergen edi. Al, skif patshalary, kóshpeli taypalar odaqtarynyng kósemderi Egiypet piramidalarymen tendese alatyn jerleu eskertkishteri – qabirler qorghandaryn saldy. Múnyng bәri b.z.d. VIII – VII  ghasyrlarda Ortalyq Aziyada quatty derjavalardyng ómir sýrgendigin jәne tamasha mәdeniyetting gýldengen kezenderin kórsetse kerek....» [31].

<!--pagebreak-->

Arjan I jәne  Arjan II eskertkishteri b.z.d. XI – IX ghasyrlargha jatatyn  saq  patshasy men onyng júbayynyng materialdargha óte bay qabirining
1999 j tabyluy mәdeniyetterding Shyghystan Batysqa qaray taralghandyghynyng sózsiz dәleli bolyp tabylady. 2002 j. Shyghys Qazaqstandaghy Shiliktiden b.z.b.  VIII ghasyrgha jatatyn «Altyn adamnyn» tabyluy, Saryarqadan jәne Orynbordan (Qarghaly) eneolit pen qola dәuirlerining jýzdegen ejelgi mys rudnikterining ashyluy adam jer jýzinde alghash ret Ejelgi Túranda metallurgiya, metal óndeudi, qola, temir jәne bulatty (qatty bolat) óndirudi mengergendigin kórsetti. Demek, saq-skifter men sarmattar, arkaimdikter –  andronovtyqtardyng úrpaqtary. Naq Evraziya dalalarynyng shyghys aimaqtary skifterding de, ghúndardyng da jәne týrikterding de mәdeniyetterining altyn besigi bolyp tabylady. Qazaqstandaghy Shilikti №5 pen Tuvadaghy Arjan qorghandary – Evraziya kenistigindegi barsha skifter qorghandarynyng eng ejelgileri. Olardyng hronologiyasy – b.z.d.  XI – VII ghasyrlar. A.K. Narymbaevanyng jazuynsha, eger kuroarak jәne maykop mәleniyetterin dýniyege huritter әkelgen bolsa, búlardyng ózderi Qazaqstan dalasynan shyghyp, Kavkaz arqyly soltýstik Mesopatamiyagha jyljyghan naq dalalyqtar bolatyn. Arheologiyalyq mәlimetter ýndievropalyqtardyng Ejelgi Qazaqstan
territoriyasyna Batystan, Shyghys Evropa men Kavkazdan, sonday-aq Ontýstikten kelgendigi jóninidegi tújyrymdamany tolyghymen joqqa shygharady. Demek, materialdyq (ýy januarlaryn qolgha ýiretu, metall óndeuding jónin bilu, qola aludyng syrlaryn ashu, qyshtan ydysty jasaudy, donghalaqty, jauyngerlik arbany, monumentaldyq sәuletti, qala saludy qolgha alu) jәne ruhany (dinnin, anyzdyng qalyptasuy, әlipbiyding jasaluy jәne t.b.) salalardaghy janalyqtardy ashudyn, yaghny jalpy alghandaghy úly Túran mәdeniyetining payda boluynyng basty oshaghy – Sary-Arqa edi.
Qola, Saq jәne Hun zamanyndaghy týrkilerding memleketti-eldi basqaru jýiesi, sharuashylyq-mәdeny tipteri jәne basqalay ómirlik dәstýri, dini, tili bizding zamanymyzdyng I mynjyldyghynda qúrylghan Kushan, Eftaliyt, Evropadaghy Hun imperiyalarynda, әri keyingi ghasyrlarda dýniyege kelgen týrki qaghanattary, memleketteri men taypalyq birlestikterinde jalghasyn tauyp jatty. Tipti Shynghys hannyng ózi de jәne onyng úrpaqtary búl múrany jatsynbay, qaytadan ómirge qaytarudyng nәtiyjesinde kóptegen tabystargha jetip, әlemdik dengey men kólemdegi Úly imperiyany dýniyege әkelip, Álem halyqtaryna etken ong yqpalyn qamtamasyz etti. Áriyne, múnyng ózi, týrkilerding tarihyndaghy eng aqyrghy dep aitpayyq, biraq kóz kórip, qúlaq estimegen songhy órleu edi. Olar endigi jerde, HHI ghasyrdyng óne boyynda ata-babalarynyng qúdiretti ruhyn saqtay alyp, ózdigin dýniyege tanyta alsa iygi bolar edi. Biraqta onyng ýshin týrkilik birlik pen yntymaqtastyq zaman talabyna say beleng aluy kerek. Sonday-aq, búl ýderis týrkilik әpsanalar men әdet-ghúryptardy, oy jýieleri men nanymdardyng nyshan-belgilerin jәne hatqa týsken kórnekti tarihy túlghalardyng rolin kórsetu arqyly jýzege aspaq.
Saqtar, ghúndar, eftalitter, týrik qaghanattary men birlestikterining ýstemdik  etken jaghdayynda imperiyalar  qúrylyp,  halyqtardyn  jahandanu integrasiyasyna tartylyp, oqshaulanudan shyghuyna әser etip, mәdeny ózara serlesuin kýsheytti jәne izgiliktik túrghydan janaruyn qamtamasyz etti.
«Týrkistan» týrik júrty nemese týrki eli jәne týrik ólkesi degen sóz. Búl úly ólke býkil adamzat mәdeniyetining bastau alghan jeri, týrik dýniyesining besigi dep Týrik qozghalysynyng belgili jetekshilerining biri – Abdulaziz Shynghyshannyng jazghanynday, «búl ólke mәdeniyet oshaghy retinde eng kóne ólke bolghandyqtan da týrik tarihynyng әr dәuirinde jasalghan mәdeny eskertkishterdi óz qúshaghynda saqtap keledi. Býkil týrik әlemining ana júrty! Týrik qaghandarynyn, handary men biylerining ortalyq mekeni jәne mәdeniyetining qaynar búlaghy bolghan búl jerden býkil dýnie qúrylymdary jan-jaqqa tarady» [32] Irandyqtargha qarsy soghysqan Týrkistan hany Afrasiabty bylay qoyghanda tariyhqa belgili qaghandardyng eng bayyrghysy úly Oghyzhan bolghan. Ol Týrkistandaghy «Yasy» shaharyn (Týrkistan sheyhy Hoja Ahmet Yassauiyding júrty) ortalyq ete otyryp, Shyn, Orta Aziya, Aughanstan men Ýndistannyng da keybir ólkelerine basshylyq jasady. Búl úly qaghannyng Ibrahim payghambar  zamanynda ótkenin tarih mәlim etedi. Bazbir tarihshylar Oghyz hannyng qyzy Qantúra hanymnyng Ibrahim payghambarmen túrmys qúrghany turaly jazady [33].    

ÁDEBIYETTER
1.    Týrki halyqtarynyng tarihy. Týrkistan, 2004, I tom, 97–112-b.
2.    Nikoliskiy V.K. «Ocherky pervobytnoy kuliury». M – Pg. 1924, 77-92 better.
3.    Freydenberg O.M. «Poetika sujeta y janra» (period antichnoy liyteratury). Moskva, 1936, 54-bet.
4.    Frezer Dj. «Zolotaya vetvi. Issledovaniya magii  y religiiy». Moskva, 1986.
5.    Porshnev B.F. O nachale chelovecheskoy istoriy (Problemy paleopsihologiiy). Moskva, 1974.
6.    Kulturologiya. Uchebnoe posobie ... Rostov n/D. 2000, 128-bet.
7.    A.K. Narymbaeva. «Arkaiym». Almaty, 2007 j, kólemi 30,0 b.t.
8.    S.Qondybay. Giyperboreya: Týs kórgen zaman shejiresi. Almaty, 2003; Kazahskaya mifologiya. Almaty, 2005.
9.    Artyqbaev J.O. Materialy mejdunarodnyy Konferensii. – Almaty, 1999. – S.37-38.
10.    Taylor E.B. Pervobytnaya kulitura. – M. 1989. – S. 36-37.
11.     Frezer Dj. Zolotaya vetvi. Issledovaniya magii  y religiiy». Moskva, 1986. –– S.252.

12.    “Týrkologiya” jurnaly. Týrkistan. Qyrkýiek-qazan. 2002. №1, 24-bet.
13.    Özkul Çobanoğlu. Türk Uygarlığının Zihniyet Kalıpları Bağlaminda Türk Oünyasini Yeniden Doğusunun Felsefiu Temelleri Üzerine Tespitler // Ýchýnchý ming jyldyktyn bosogosunda týrk sivilizasiyasy. El Aralyk ilmiy kongresstin materialdary. 2-3 oktyabri. 2000. Bishkek – Bishkek. 2003. – 102 bet).
14.    Edokov A.V. Osnovnye elementy dekorotivno-prikladnogo iskusstva altaysev // Týrkologiya jurnaly. Týrkistan. 2002. – 96-100-better.
15.    Gryazanov M.P. Pervyy Pazyrykskiy kurgan. – Leningrad. 1950.
16.    Hudyakov Yu. Osnovnye problemy izucheniya drevneturkskogo kuliturnogo fenomena v Sentralinoy Aziy // Ýchýnchý ming jyldyktyn bosogosunda týrk sivilizasiyasy. – Bishkek, 2003 – S.40.
17.    Jarylqap Beysembayúly. Arghy týrkter aqiqatynyng izimen. Almaty, «Qaynar», 2006, 21-b.
18.    Narody mira. 1988, 407-408-b.
19.    J.Beysenbayúly. Arghy týrkter aqiqatynyng izimen Almaty, «Qaynar», 2006, 29–31-better.
20.    Búl da sonda, 47–49-better.
21.    Búl da sonda, 52-bet; Puchkov. // www cbook.ru.
22.    Paleolit SSSR, 1984; 136,147.
23.    Renfru, 1998: 116–117.
24.    Okladnikov, 1956 (a); 124; Masson, 1989 (a): 43; Qaranyz: J.Beysembayúly, 69-b.
25.    “Samarkantskaya stoyanka y problema verhnogo paleolita v Sredney Aziiy”. – Tashkent, 1987.
26.    Kiyselev S.V. Drevnaya istoriya Yujnyy Sibiri. – M., 1951. – S.63.
27.    Búl da sonda, 22-b.
28.    J.Beysembayúly. 2006: 124.
29.    Qazaq radiosy, 2008 j, 27-shi sәuir.
30.    Kәmshat Tasbolat – «Ayqyn». 10 qazan, 2008 j.
31.    J.Beysembayúly, 127–128, 143–145, 149-better.
32.    A. Ikonnikov – Galiskiy. V luchah arjanskogo kurgana. // Sentralinaya Aziya. №35 – 2002. Kyzyl. Respublika Tuva.
33.    Abdulaziz Shynghyshan. Týrkistan turaly. – «Týrkistan» gazeti, 7 tamyz, 2008 j. (Shaghatay tilinen audarghan D. Qydyrәli).
34.    Búl da sonda.

 

 

Sayran ÁBUShÁRIP

«TÝRKOLOGIYa» jurnaly, № 1-2, 2008 jyl.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5529