73...82
Atauyna tiling synatyn aluan úiymdardyng saraptau-saraby bir tóbe de, Birikken últtar úiymynyng aqpary bir tóbe. Osy zerdeden oilasaq, «syry ketse de, syny ketpegen» BÚÚ damu Baghdarlamasynyng biylghy aqparynda Qazaqstan 82-shi orynnan boy kórsetipti. Esterinizge sala ketsek, búl qújat әlemning 182 elindegi densaulyq, bilim dengeyi, qylmystyq ahual, qorshaghan ortany qorghau, jan basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim, ortasha ómir úzaqtyghy sekildi týrli kriyteriyler boyynsha mәlimetterdi taldap, ýzdigi men ýmitsizin (әriyne, «ýmitsiz shaytan», olardyng da basyna baq qonar) anyqtaydy. Osylaysha, adamy potensialdy damytu indeksinining reytingisi týziledi. Sonymen, túrmys dengeyi men әleumettik qamsyzdanuy jaghynan 82-ni mise tútqan elimiz ýshin Sizderge sauyn aityp, sýiinshi súrasaq ta bolar edi.... Alayda, byltyr ghana osy aqpar boyynsha 73-shi oryngha ayaq tiredik emes pe? Aldynghy jyldary she, ony eskerip, elep, eseptep jýrgen bireu bar ma? Mysalgha, Qúday qosqan kórshimiz Resey byltyrgha qaraghanda 2 oryn algha jyljydy.
Atauyna tiling synatyn aluan úiymdardyng saraptau-saraby bir tóbe de, Birikken últtar úiymynyng aqpary bir tóbe. Osy zerdeden oilasaq, «syry ketse de, syny ketpegen» BÚÚ damu Baghdarlamasynyng biylghy aqparynda Qazaqstan 82-shi orynnan boy kórsetipti. Esterinizge sala ketsek, búl qújat әlemning 182 elindegi densaulyq, bilim dengeyi, qylmystyq ahual, qorshaghan ortany qorghau, jan basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim, ortasha ómir úzaqtyghy sekildi týrli kriyteriyler boyynsha mәlimetterdi taldap, ýzdigi men ýmitsizin (әriyne, «ýmitsiz shaytan», olardyng da basyna baq qonar) anyqtaydy. Osylaysha, adamy potensialdy damytu indeksinining reytingisi týziledi. Sonymen, túrmys dengeyi men әleumettik qamsyzdanuy jaghynan 82-ni mise tútqan elimiz ýshin Sizderge sauyn aityp, sýiinshi súrasaq ta bolar edi.... Alayda, byltyr ghana osy aqpar boyynsha 73-shi oryngha ayaq tiredik emes pe? Aldynghy jyldary she, ony eskerip, elep, eseptep jýrgen bireu bar ma? Mysalgha, Qúday qosqan kórshimiz Resey byltyrgha qaraghanda 2 oryn algha jyljydy.
Al, eng baquatty el dep tanylghan Norvegiya osy túghyrynan altynshy jyl taymay keledi. Aytpaqshy, byltyr birinshilikti Islandiya júlyp ketkenimen, biyl «tarihy shyndyq» qalpyna kelipti. Norvegiya taghy da top jardy. BÚÚ aqparynda kónil audararlyq derekterdi oqyrman nazaryna úsynar bolsaq, tizimge engen 24 elding jalpy halqynyng teng jartysyndayy qarip tanymaydy, qalam ústamaydy. Japondyqtar ómir sýru úzaqtyghy jóninen (82,7 jyl) eshkimge oryn bermese, aughan azamaty orta eseppen 43,6 jyl ghana ómir keshedi. Kartada bas barmaqtyng kóleminen de kishi jerdi alyp túrghan Lihtenshteyn knyazdigi óz azamattaryna búryn-sondy bolmaghan IJÓ dengeyin qamtamasyz etti. Búl degeniniz - jan basyna shaqqanda 85 myng 383 dollar degen sóz. Memlekette bar-joghy 35 myng adam túrghanymen, 15 bank pn jýzden asa transúlttyq kompaniyalar júmysyn isteydi.
Adamy potensialdy damytu indeksinining reytingi (týgel emes)
1 - Norvegiya
2 - Australiya
3 - Islandiya
4 - Kanada
5 - Irlandiya
6 - Niyderlandy
7 - Shvesiya
8 - Fransiya
9 - Shveysariya
10 - Japoniya
13 - AQSh
14 - Austriya
15 - Ispaniya
17 - Beligiya
18 - Italiya
21 - Úlybritaniya
22 - Almaniya
40 - Estoniya
46 - Litva
48 - Latviya
51 - Kuba
58 - Venesuela
68 - Belorussiya
70 - Albaniya
71 - Resey
75 - Braziliya
79 - Týrkiya
82 - Qazaqstan
84 - Armeniya
85 - Ukraina
86 - Ázirbayjan
89 - Gýrjistan
92 - Qytay
109 - Týrkimenstan
117 - Moldova
119 - Ózbekstan
120 - Qyrghyzstan
127 - Tәjikstan
134 - Ýndistan
180 - Sierra-Leone
181 - Aughanstan
182 - Niyger
(Bir eskereri, BÚÚ-nyng jana qújaty 2007 jyldyn, yaghny daghdarys aldyndaghy ekonomikalyq kórsetkishterdyng negizinde jasalghan)
Órken KENJEBEK, «Abay-aqparat»