Memleket qúraushy últtyng ózindik alar or­nynyng bar ekendigin biz jetkize aitudan eshua­qytta útylmaq emespiz. Óitkeni, qazaq Qa­zaqstandaghy kóp etnostyng biri emes. Onyng aty memleketke berilgen memleket qúraushy últ.

Býgin men "Qazaq halqy - mem­leket qúraushy últ" degen últty asqaqtatar, eldi birlikke shaqyrar is-shara ayasynda oy bóliskim keledi. Búl sharanyng shoqtyghy biyik, manyzy asa zor. Óitkeni, biz últty joqtan qalyptastyrghan Amerika emespiz. Qazaqtyng aqiqat últ eken­digin, memlekettigin saqtap qalghan­­dyghyn tanytugha tiyispiz. Últ degen úghymgha ekpin týsire qazaq halqy­nyng memleket qúraushy últ eken­digin tanytu ýshin qoghamdyq pikir qalyptastyra biluding jóni bólek.

Býgingi tanda kórgenin úmyt­paytyndar kóbeyip keledi. "Qazirgi júrt oqyrman emes, kórermenge ainalghan". Olay bolsa, manyzy bar is-sharalardy halyq arasynda kóbirek ótkizgenimiz paydaly. Ol - elimiz ýshin, bolashaq ýshin, birlik ýshin, úrpaq ýshin qyzmet etetin óreli is. Ony óristete bilgenimiz jón. Sonda qazaqtar shyn mәninde úiystyrushy últ ekendigine kóz jetkizedi. Qazaqstanda bir ghana qazaq atty últ bar degen týsinik qalyptastyrady. Osylaysha qazaq halqynyng memleket qúraushy últ ekendigin úghyp, túryp jatqan elin, Otanyn óz beynesinde týsingende baryp, topyraq iyesin tanidy.

Jalpy tarihta "Týrki halyq­ta­rynyng birtútas últ retinde qa­lyp­tasyp damuy Altyn Orda men Aq­saq Temir imperiyasynyng ydy­rauy­nan keyin ayaqtalyp, olardyng әrqaysysy jeke memleketter qú­ryp, óz betterimen damy bastaghan", - deydi ghalym Janúzaq Ákim (Týr­ki órkeniyeti negizindegi qazaq iydeya­sy. A. 2007 j. 134-bet). Mine, sol dәuirden bastau alyp, qazaq halqy­nyng negizinde Qazaqstan memleket­tiligining erekshe belesi bolyp taby­latyn derbes qazaq handyghy sipa­tyndaghy (keypindegi) memleket qú­rylghan. Osy últtyng arqasynda ómir­sheng el bolyp, býginge jetip otyr. Qazaqstan aumaghynda bir últ - búrynnan ómir sýrip kele jat­qan qazaq últy qonystanghany resmy týrde moyyndalghan. Qa­zaqstan Respublikasy Konstitu­siya­synyng preambulasynda "Biz ejelgi qazaq jerinde memlekettik qúr­ghan, jalpy tarihy taghdyrmen bi­rikken Qazaqstan halqymyz..." de­lingen. Bәri de tariyhqa negizde­ledi.

Ártýrli tarihy jaghdaylargha bay­­lanysty búl jerde basqa da últtardyng toptary ómir sýrude. Birqatar derekterge, sonday-aq demograf M.Tәtimovting mәlimette­rine sýiensek, sonau 1926 jyly Qazaqstan halqynyng 87 payyzyn memleketti qúraushy últ - qazaq halqy qúraghan. Kenes Odaghynyng solaqay "reformalarynyn" salda­rynan 30-shy jyldardaghy ashar­shylyq әserimen 50-shi jyldary qazaq halqynyng sany 28 payyzgha deyin tómendegen. Al, 1991 jyly 42 payyzgha jetken. Býgingi tegeu­rindi Tәuelsiz qazaq elinde, Allagha shýkir, topyraq iyesi - qazaq basym kópshilikti qúrap, 67 payyzdan asty. Osy kórsetkishter kóp jәitti anghartsa kerek. Tek jarty ghasyr­dyng kóleminde búl halyq ne kór­me­di. Onyng tarihyn terenirek boy­lay saralasaq, óz atamekeninde jý­rip "myng ólip, myng tirilgen" elge ainalghanyn kóremiz. Múnday tagh­dyr halyqtyng myng da bireuining ghana basynan ótken. "Ólgennen keyin" de tirilip janghyra, tariyh­tyng әr kezeninde janarghan mem­leket qúra bilgen.

Endeshe, múnday memleket qú­raushy qazaq últy mәngi jasaydy. Qazaq Qazaqstandaghy memlekettik sana-sezimdi jetildirip otyratyn ruhany birlikti arttyratyn muli­tiyúlttyq memlekette jetekshilik etip, basqa etnos ókilderining basyn biriktire úiystyratyn negizgi kýsh bolghandyqtan, memleketti qúrau­shy kóptýrlilikti qalyptastyratyn últ bolyp tabylady. Endi osy últ degen úly úghymdy atýsti aityp, ony belgili bir úghym týrinde emes, memleketti qúraushy últ retinde qarap, onyng tarihy men barlyq qúndylyqtaryn úghyp, memlekettik til mәrtebesine ie bolghan qazaqtyng bay tilin bayandy ete últ úpayyn týgendeuge tiyispiz. Barsha qazaq halqynyng ana tili, kýlli Qazaqstan júrtshylyghynyng memlekettik tili, yaghny qazaq tilin Qazaqstan túr­ghyn­dary tirshilik kózine ainaldyryp, mengeruge mindetti. Ásirese, jastar airyqsha den qoyyp, erkindikterine erlikterin say etip, óz dәrejesinde bilui azamattyq paryzdary, әrqay­sysynyng mindetteri.

Elbasynyng elding bolashaghy jastardyng qolynda degen senimin aqtau - adamy boryshtary. Óit­keni, últ pen últty tabystyratyn da, tenestiretin de til ghoy. Últtyng basty baylyghy da tili men jeri. Tildi bilgen adam ghana últtyng jan­dýniyesin týsinip, bolmysyn úghady. Sonda ghana elin sýiip, totaliy­tar­lyq psihologiyadan arylyp, ózde­rin erkin elding erikti azamaty dep sezinedi. Memlekettik tildi jetil­diru - últ bolashaghy men memle­ket­­ting órkeniyetti elder qatarynan oryn aluynyn, últ bolyp qaluy­nyng kepili. Sondyqtan da tendikti búzbay, memleket az sandy ózge etnos ókilderining tilderin saqtaugha da erekshe mәn berip keledi. Olar­dyng ekonomikalyq jәne mәdeny belsendiligin arttyrugha jaghday jasap, mýmkindik tughyzuy, әriyne, oryndy. Biraq olardyng sayasattan alshaqtau bolghandary jón. Óitkeni, biz unitarly elmiz. Últty úlyqtau - zaman talaby. Qazaq tili mem­le­kettik til bolghandyqtan, búghan ba­symdyqty bere airyqsha kónil bó­lip, onyng qoldanys ayasyn keney­tip, óristetetin sharalardy iske asyrudy jedeldetken abzal. Sebebi, til - mәdeniyetting barlyq sala­synyng ishindegi negizi, әri tiregi. Sondyqtan da, tilin saqtap qalghan halyq qana últ bolyp qalypta­sady. Olay bolsa, tilding qadirin bilip qasterleytin, ana tilderin taza kýiinde saqtap, tili men mәdeniyetin damytuda tarihta tendesi joq jetistikke jetken fransuzdardyng til sayasatyndaghy jolyn bersin bizderge! Halyqty biriktirip, mem­leketting tórt qúbylasyn týgen­deu memlekettik tilden bastalady. "Til damuy - últ damuyna tikeley baylanysty", deydi Memlekettik tildi damytu qorynyng diyrektory, ghalym B.Ábdighaliy.

Demek, memleket qúraushy últtyng ózindik alar ornynyng bar ekendigin biz jetkize aitudan eshua­qytta útylmaq emespiz. Óitkeni, qazaq Qazaqstandaghy kóp etnostyng biri emes. Onyng aty memleketke berilgen memleket qúraushy últ. Memleketting altyn túghyry, myqty dingegi, ýzilmes altyn arqauy, el úit­qysy. Al etnos ókilderi- dias­poralar. Qazaq - ainalasyna shuaq shashqan últ. Ol - Qazaqstan túr­ghyndary arasyndaghy túraqtylyqty saqtaushy, ony damytushy әri úiystyrushy. Qazaq últy ózge etnos ókilderine pana bolyp, asqan jomarttyqpen qamqorlyq kórse­tip, ony qalyptasqan dәstýrge ainaldyryp, qoldan kelgen barlyq jaghdayyn jasap, tendikte ýilesimdi ómir sýruding ózegi bolyp otyr. Qazaq eshkimdi jatsynyp shettet­pey, barshany bauyryna basyp, birin "tamyr", ekinshisin "qúda", endi bireuin tuys etuimen Memleket basshysynyng parasatty kemel sayasatynyng arqasynda taghdyrlas bolyp, birlikte beybit qogham qa­lyptastyrghan. Sodan da ózge etnos ókilderining negizgi bóligi el taghdy­ryna aralasyp, qazaq jerin Ota­nyna ainaldyrghan.

Adam boyyna adamy qasiyetti ósken orta darytyp qoghamdyq mi­nez qalyptastyrady. Sodan da shy­ghar, Qazaqstan júrtshylyghynyng dos­ty­ghy synnan ótken tózimdilik­pen ózara beyimdilikke ýilese jaq­sy ýrdiske, qalyptasqan dәstýrge ai­nal­ghan. Sonyng bir kórinisi - El­basynyng bastamasymen qúrylyp, tól perzentindey bolghan, qazan aiynyng songhy onkýndiginde kezekti 15-sessiyasy ótedi dep belgilengen Qazaqstan halqy Assambleyasy.

Bizding elimiz, qúdaygha shýkir, Preziydent Núrsúltan Nazar­baev­tyng sara baghyty men ornyqty saya­satynyng negizinde últ pen etnos ókilderining arasyndaghy tendik saqtalyp, dostyghymyz arta týsude jәne elimizdegi kóptegen iygilikti iske úiytqy bolyp keledi. Sol ýshin de tatulyq pen túraqtylyqta, yntymaq pen birlikte, dostyq pen tútastyqta boluymen tórtkýl dýniyege tanylyp otyr. Býgin әlem Qazaqstandy ónege tútyp, ózgeler ýlgi aluda.

Memleket basshysynyn: "Qazaq hal­qy - memleket qúraushy, úiys­tyrushy últ", degen sózin oiyma ózek, niyetime arqau etip, túrghyndar arasynda "Qazaq halqy - mem­leket qúraushy últ" taqyrybynda jiyndar ótkizip, halyq arasynda últty úlyqtap týsindiru júmys­ta­ryn jýrgizudemin. Maqsat - elimizde bolyp jatqan jaghymdy ózgeristerdi, jetistikterdi, memle­ket qúraushy qazaqtan basqa balama últtyng joqtyghyn keng nasihattap, Qazaqstan júrtshylyghyn memleket qúraushy últ tóniregine toptasugha shaqyru. Sonday-aq, osy joldyng dúrys ekendigine kópshilikting kózin jetkize, úghyndyra qauymdy sen­diru. Kemel keleshek pen jarqyn bolashaqqa jetu ýshin Elbasymyz­dyng jýieli sayasatyn tu etip, tú­raq­tylyghymyz ben birligimizdi be­kem­dey týsu - qazaq últynyng ai­nalasyna toptasugha jetkizeri anyq.

Býgingi kýni, qazaq jerin qútty qonys, meyirimdi meken etken etnos ókilderi kendik pen kemengerlik ta­nytqan qazaq halqynyng qamqor­ly­ghyna bólenip otyrghan tústa, bizder Preziydentting barlyq Qazaqstan halqyn bólip-jarmay tendikte ús­tau­yn jýregimizben sezinip, ja­nymyz­ben úghynyp, qazaq degende ishi­miz­den jalyn atugha tiyis. Odan esh­kimning eshtenesi ketpeydi. Qayta qaytarym retinde birligimiz nyghay­yp, el arasynda mәrtebemiz kóte­ri­lip, syilastyghymyz artyp, me­reyi­miz joghary bolary haq. Óz isi­mizde qataldyqty, qoghamda adal­dyq­ty tanytuymyz lәzim. Búl әste de ózgeni tómendetip, qazaqty as­qaqtatu emes. Shynayy shyndyq­ty aityp, syilastyqty qalyptas­tyru, tendikti aighaqtay otyryp, birlikti tereng úghugha úmtyldyru. Mú­nyng jarshysy aldymen QHA mý­sheleri bolsa, núr ýstine núr. Yaghni, últtyq qasiyetti qadirlep, qúrmettey oty­ryp, әr tasynda ta­rihtyng tanbasy bar Qazaq elin ta­nyp, tughan Otanymyzgha degen sý­yispenshilikti arttyra, patriottyq sezimdi jastar boyyna daryta qalyptastyra bilsek, útarymyz kóp bolmaq.

Qazaq memleket qúraushy últ ekenin qazaq qana sezinip qoymay, barsha Qazaqstan túrghyndary shyn niyetpen sheginshektemey moyyndap, birlikte bilikti de paydaly ister atqara otyryp qazaq últynyng tóniregine toptassaq, ruhany mәr­te­bemizding túghyry biyikteydi, syi­lastyghymyz shyrqau biyikke kó­teriledi. Múny әrkim týsine bilui qajet desek, búghan da Assambleya airyqsha batyl ýn qatugha tiyis. Meninshe, Elbasynyng o bastaghy oiy men niyeti osy bolghany anyq. Endeshe, әlemde balamasy joq dara úiymnyng serpiletin kezi keldi.

Qoryta aitqanda, shynayy baqyt pen bereke ýilesimdi birlik pen tirlikte jatyr. Ózime baqyt sanap ústanghan baghyt-baghdarym - eng aldymen memleket qúraushy últ­qa, qoghamgha qyzmet etu. Halyqty óz qalauymen qasterleu, qúrmetteu, qadir tútu - әrqaysymyzdyng ada­my boryshymyz. Elim degen adamgha el ghashyq. Jýrekterimiz Qazaqstan dep soghyp, memleket mýddesine adal qyzmet eteyik. Qazaqstan degende boyda qan, oida qayrat, jýrekte núr oinasyn, otandastar!

Asyly OSMAN, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, "Memlekettik tilge - qúrmet" birlestigining tórayymy, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi.

Abai.kz