Qazaqtan shyqqan túnghysh advokat Rayymjan Mәrsekovting júmbaq ólimi jayly osynday boljam bar

Aghynan qarasy mol osynau tanym-týsinigimizdegi ashylmaghan araldardyng biri - alash qamy ýshin ajalmen myng jýzdesken alghashqy ýrkerdey oqyghandardyng biri, zang qyzmetkeri, Alash partiyasy men Alashorda ýkimetining beldi mýshesi – Rayymjan Mәrsekúly. Búdan bir ghasyrday uaqyt búryn «Qazaq qayda bara jatyr?», «Qazaq qaytse jerge ie bolady?» dep últ mýddesine shyn jany auyrghan qayratker jayly býgingi úrpaq - biz ne bilemiz? 

Rayymjan advokat bolyp keldi degende,
kýlli qazaq quanghan
1922 jyly alash ardaqtylarynyng basyna alsapyran zaman tughanda kópke beymәlim, azgha maghlúm maqsatpen shekara asyp, Qytaygha qonys audarghan, ómirining sony dýdәmal, taghdyry talayly túlghanyng úrpaghy býginde elimizge oralyp, Semey jәne Almaty qalalarynda túryp jatyr eken. Biz Rayymjan Mәrsekovting inisi Sheriazdannan tughan qyz Túrdyhan apaydy tauyp, әngime órbitken edik:

Qazaqtan shyqqan túnghysh advokat Rayymjan Mәrsekovting júmbaq ólimi jayly osynday boljam bar

Aghynan qarasy mol osynau tanym-týsinigimizdegi ashylmaghan araldardyng biri - alash qamy ýshin ajalmen myng jýzdesken alghashqy ýrkerdey oqyghandardyng biri, zang qyzmetkeri, Alash partiyasy men Alashorda ýkimetining beldi mýshesi – Rayymjan Mәrsekúly. Búdan bir ghasyrday uaqyt búryn «Qazaq qayda bara jatyr?», «Qazaq qaytse jerge ie bolady?» dep últ mýddesine shyn jany auyrghan qayratker jayly býgingi úrpaq - biz ne bilemiz? 

Rayymjan advokat bolyp keldi degende,
kýlli qazaq quanghan
1922 jyly alash ardaqtylarynyng basyna alsapyran zaman tughanda kópke beymәlim, azgha maghlúm maqsatpen shekara asyp, Qytaygha qonys audarghan, ómirining sony dýdәmal, taghdyry talayly túlghanyng úrpaghy býginde elimizge oralyp, Semey jәne Almaty qalalarynda túryp jatyr eken. Biz Rayymjan Mәrsekovting inisi Sheriazdannan tughan qyz Túrdyhan apaydy tauyp, әngime órbitken edik:
- Rayymjan atamyzdy býginde júrt qazaqtan shyqqan túnghysh advokat, alash ardaqtylarynyng biri retinde biledi. Rasynda, ol kisi sonau qazaq balalarynyng kópshiligi әlipti tayaq dep tanyghandaryna shýkirshilik deytin, oqu-bilimning qol jetimsiz zamanynda, 1896 jyly Reseyding Sankt-Peterburg qalasyndaghy  uniyversiytette zang fakulitetin bitirgen. Sondyqtan bolar sol tústaghy qazaq gazetterinde Rayymjannyng advokat bolyp qazaq dalasyna kelui óte quanyshty jaghday retinde bayandalyp, endi qanshama jyldar boyyna sheshilmey jatqan jer dauy, jesir dauy degen mәseleler ong sheshimin tabatyn boldy dep quana jazghan. Rayymjan atam oqudy bitirip elge kelgennen keyin, Alash partiyasyn qúrugha belsene aralasyp, tipti Alashordanyng Shyghys bóligin basqarady. Alashordanyng atty әskerler polkin qúrghan. Sol jolda qyzyldar men aqtargha qarsy soghysqa qatynasyp, qayratkerlik tanytqany jayly tarihy derekter de dәleldeydi. Biraq aqyr sonynda ne bolghanyn ózderiniz bilesizder, sany jaghynan kóp, kýshi basym Kenes ýkimeti jeniske jetip, alashtyqtardyng basyna qara qobyz oinatty emes pe?

«...Jer bizdiki!..
Jalpy últyn sýi, óz ómirin  últynyng taghdyrynsyz tipti elestete  almau - adam balasyna tek qan arqyly ghana beriletin asyl qasiyet. Baylardy tek toghyshar, nadan, qanaushy dep suretteytin búrynghynyng kózqarasyna sýiener bolsaq, onda Semey oblysy, Óskemen uezining Ayyrtau bolysynyng upraviytelining otbasynda dýniyege kelgen Rayymjan da solardyng sapynda keteri sózsiz. Alayda, Rayymjan, tek Rayymjan ghana emes, sol kezde oqyp,  joghary bilim alugha shamasy jetken qazaq baylarynyng balalary  keyin últy ýshin qanday qúrbandyqqa barghanyn kózimiz kórgennen keyin, biz baylargha taghylghan onday kinәning qazaqty bir-birine qarsy qong ýshin jasalghan sayasat ekenin týsindik. Mәselen, Mәrsekovting arghy atasy Sasyqbay Teristanbaly Naymannyng ishindegi Semey, Óskemen ónirine tanymal sheshen, úshqyr oily, danalyghymen belgili bolghan eken. Rayymjan sol Sasyqbaydyng sýt kenjesi Mәrsekten tughan. Onyng Ayyrtau bolysynyng upraviyteli bolghanyn jogharyda aittyq. Kózi ashyq, kókiregi oyau әke ýielmeli-sýielmeli úldary  Rayymjan men Sheriazdandy últynyng bolashaghyna qyzmet ete alarlyqtay azamat retinde tәrbiyelegisi kelip,  uezdik orys-qazaq mektebinde, odan әri Ombynyng klassikalyq gimnaziyasynda oqytady. Rayymjannyng boyyndaghy últshyldyghy Peterbordaghy Imperator uniyversiytetining zang fakulitetinde oqyp jýrgende bas kótergen bolatyn. Ol Patsha qansha jerden tyiym salghanyna qaramastan,  Jaqyp Aqbaevpen birigip jerlester úiymyn qúrady. Búl úiym jaghdayy nashar qazaq studentterine qarjylay kómek berumen ainalysatyn. Olay etken sebebi Patsha ýkimetining qazaq jerinde jýrgizip otyrghan otarlau sayasatyna baghynyp, qazaq jerin qoldan berip qarap otyra bermey, qanday da bir qarsy әreketter jasau ýshin kýsh jasaqtau edi. Onday kýsh birinshiden, bilimde, yaghny qazaqtyng oqyghan balalarynyng sanyn arttyryp, sanasyn sәulelendiru kerek dep týsindi.  Patsha ýkimetining sayasatyna qarsy әreketting basy 1899 jyly bastalady.  Sol jyly Rayymjan Mәrsekov bastaghan studentter polisiyalyq oqu tәrtibine qarsy shyghyp, akademiyalyq bostandyqty talap etedi. Osynday «antiyrejimdik» kózqarasy ýshin Rayymjan Mәrsekov oqudan shygharylyp, polisiyalyq qúpiya baqylaugha alynady. Biraq ózining qúqyqtyq sauatynyng jogharylyghynyng arqasynda ol kóp keshikpey oquyn qayta jalghastyryp, ony oidaghyday ayaqtaydy.
Rayymjan Mәrsekovting sayasiy-publisistikalyq, sonymen qatar qúqyq  qorghau salasyndaghy qyzmetke aralasuy 1902-1918 jyldar aralyghyna sәikes keledi. «Qazaq», «Ayqap» basylymdarynyng betinde qazaq qoghamynyng әleumettik, sayasiy-qúqyqtyq, sezd shaqyru, jer mәselesi syndy taqyryptarda  ýzdiksiz maqalalar jariyalap otyrady. Sonyng biri «Qazaq qaytse, jerge ie bolady?» maqalasynda Rayymjan Mәrsekov:  «...Jer bizdiki, bizge mujik jiberme deu, jalghyz-aq bizding aituymyzgha syyady: «Biz daghy patshagha baghynghan halyq. Biz bayaghyda bir jaghynan Qytay patshasynyn, bir jaghynan aq patshadan elshiler kelip, bizge qarandar dep qol salghanda, biz aq patshagha qaraymyz, әdileti kóp, halyqty tynyshtyqpen biyleydi, kenshilge mol dep qaraghan júrt edik oq atyp, qylysh suyrmay bar jer-suymyzbenen. Endi bizdi iske alghysyz qylyp kóz jasymyzgha qalugha layyq pa» ? – degen.
El mýddesin qorghaytyn zanger bola jýrip Rayymjan Alashtyng organy bolghan «Saryarqa» gazetin úiymdastyrady. Búl jóninde S.Seyfulliyn: «Semeyde shyqqan «Saryarqa» gazeti – Alashtyng tili boldy» - dep jazghan edi.

Arghy bettegi júmbaq ajal...
- 1922 jyly Alash partiyasy taptalghan kezde atam da Mirjaqyp Dulatovtardyng qatarynda ólimge ýkim etilip, Sibirge aidalghan, - dep jalghastyrdy sózin Túrdyhan apa, - Atamyz jansaughalap shekara asyp, Qytaygha qashady. Áyeli men alty birdey bala-shaghasyn týgel sonynan erte almay, solardyng ishinen qyzy Gýlghasyldy ghana ertedi. Alghashynda Altay ónirining qazaqtarynan pana súraydy. Rayymjangha sol ónirding qazaq bay-biyleri túraqtap qaluy ýshin qyzyn bir baygha әieldikke beruge kenes beredi. Oghan kelispey, Qytaydy bir týnde tastap ketip bara jatqan Rayymjan andushylardyng qolyna týsip, Sibirge aidalady da, sodan qashyp qaytadan Shәueshekte Qyzyr Tóreni panalaydy. Onda jýrgende de Rayymjan atam baygha masyl bolyp jata bermey, sondaghy qazaq balalaryn oqytu isimen ainalysypty. Sol jerde Qyzyr Tóre ony Núrjamal atty jas qyzgha ýilendiredi. Sol qyz atamyzdan tórt perzentti bolady.  Ókinishke oray, múndaghy mamyrajay ómir de kópke úzamaydy. 1932 jyly Qazaqstanda alash mýsheleri men tughan-tuystaryn  tútqynday bastaydy. Sol kezde әkem Sheriazdan tughan aghasy Rayymjannyng artynan Shәueshekke barady. Bir-eki jyl túrghannan keyin ol jaqqa da tyqyr tayanghangha úqsaydy. Qyzyr tóre әkem men aghasyna endi ol jerde qalularyna da bolmaytynyn, qyzyl ýkimetten olardy tútqyndaugha habar kelgenin aitady. Endi ne isteu kerek? Qayda baryp jansaughalaugha bolady? Osy tústa bauyrlar qosh amandyq aitysyp, ekitarau jolgha týsedi. Mening әkem Sheriazdan qayyn júrtyn panalap Jyng audanyna ketse, Rayymjan atam jalghyz ózi Qúljanyng bay tatarlaryna boytasalaydy. Balalaryn oryssha oqugha ýiretken Rayymjan atama riza bolghan bay tatarlar oghan ýy berip, balalaryn janyna  kóshirip әkeluge jәrdemdesedi. Biraq 1938 jyly mening әkemdi de, Rayymjan atamdy da ayaq astynan Qytay ýkimeti tútqyndap, týrmege qamaydy. Alghashqy kezde әkem aghasyna tamaq tasushylardan onyng amandyq-saulyghyn bilip otyrghan. Sodan keyin habar kilt ýzilgen. Qayda ketkenin, ne bolghanyn eshkim bilmeydi. Atu jazasyna kesildi me, әlde basqa jaqqa jer audaryldy ma -  búl jaghy júmbaq.  Qyl ayaghy Qúran oqugha qabiri de joq.      
Osylay degen Túrdyhan Sheriazdanqyzynyng sózinen týigenimiz qazaghym dep ótken qadirli azamattyng qabiri týgili, aqyrghy demi qashan, qay jerde ýzilgeni әli kýnge belgisiz. Bir boljam sol jyly-aq kóp úzatpay Ýrimjining Sayapil degen jerinde kóptegen alash arystarymen birge óltirildi dese, bir boljam ol jyly emes, eki jyldan keyin sol Sayapil dalasyna aparyp tiridey kómgen deydi. 

Kýngirt suret, mәngýrt úrpaq...
Rayymjannyng artynda qalghan jetim balalaryn asyray almay qinalyp ketken jesir әieli basqa bireuge túrmysqa shyghyp, zaman birshama tynyshtalghan tústa 1962 jyly elge oralady. Jahanhan atty Rayymjannyng jalghyz úly da býginde o dýniyelik bolghan. Ol da, odan qalghan alty úldyng birde-biri joghary bilim ala almapty. Mәrsekovter әuleti arasynan bas kóterip,  atalarynyng atyn tiriltuge, múrasyn jinaqtap, keyingi úrpaqqa qaldyru isine den qoyghan Qytayda túratyn qyzy Gýlrauza men nemere qaryndasy Túrdyhan ghana. Osy Túrdyhan apamyz elge endi ghana oralyp, atasy jayly mәlimetti qaydan tabaryn bilmey qatty qinalghan túsynda, Rayymjannyng múraghatta qalghan enbekterin tauyp, onyng esimining eline qayta oraluyna kóp iygi yqpalyn tiygizgen tarihshy, marqúm  Manash Qozybaev pen Qaldarbek Naymanbaevtar bolypty. Sodan keyin sol kisilerding baghyt berui boyynsha kóne basylymdardan, arhivterden jinaqtap Rayymjan Mәrsekovting «Qazaq qayda bara jatyr?» atty kitabyn qúrastyrghan Svetlana Smaghúlova. Solardyng arqasynda býginde Semeyde Rayymjan Mәrsekovting atyna kóshe berilip, osynday bir túlghanyng bolghanyn el-júrty bilip jatyr. Biraq bir ókinishtisi, Rayymjannyng óz kindiginen qalghan úrpaqtyng teginen qol ýzip qalghandyghy. Semeyding Boroduliha degen audanynda túrady dep estigen   bizder úlynyng úrpaghyn kórip, tildesuge jol tarttyq. Qazaghy sausaqpen sanarlyq orys poselkesinde «Mәrsekovting ýii qayda?» dep súrasaq, eshkim bilmeydi. «Súray-súray Mekkege de jetersin» degendey, әiteuir әzer degende auyldyng shetindegi qiraghaly túrghan lashyq ýidi tauyp aldyq. Alash ýshin eren enbek sinirgen, 1920 jyldardaghy ashtyqta sonau Qiyr Shyghystan  azyq-týlik alyp kelip, qazaqty ajal auzynan alyp qalghan qayratker túlghanyng úrpaghy osynday qayyrshylyq halde túrady degenge kónil sener emes. Ýide Rayymjannyng qaytys bolghan jalghyz úly Jahanhannyng jary Zeynelhan apamyzdyng ózi ghana bar eken. Bizge birtýrli «Sender kimsinder?» degen súrauly jýzben ýrke qarady. Ájemizden qayyn atasy jayly súraghanymyzda, enesinen estigen nәrselerining emis-emis este qalghandaryn ýzip-júlyp jetkizdi. Al, oqu oqy almaghan, qoldary qysqa, bilimderi tayaz nemereleri atanyng qadirin qaydan arttyrsyn? Bizding sol sәttegi ishki jandýniyemiz sekildi qúlazyghan bólme ishinde Rayymjannyng kýngirt tartqan jalghyz sureti ghana búl ýide onyng úrpaghy túratynyn aighaqtap túrdy...

Mәriyam ÁBSATTAR