HH ghasyr basynda alashtyng eldik jýgin, bar auyrtpalyghyn moyymay kótergen ýrkerdey ghana oqyghan ziyalylardyng qatarynda Omby uezinde dýniyege kelse de, orystyng «ov» jalghauyn jalghatpaghan Qoshke Kemengerúlynyng alar orny erekshe. Jan-jaqty daryn iyesi 1915 jyldan bastap ózi ústalyp ketken 1937 jylgha deyin qazaq tiline, әdebiyetine, publisistika, dramaturgiyasyna, osynyng barlyghyn jinaqtay kelgende qazaq ghylymyna aituly enbekter jazumen ýlken ýles qosty. Qaytalanbas qoltanbasyn qaldyrdy. Sonday-aq ol óz júrtynyng patshalyq Reseyge bodan bolghanyna jaybaraqat qarap otyra almay, qazaqtyng túnghysh jastar úiymy – «Birlikke» mýshe bolyp, onyng «Balapan» atty jurnalyna redaktorlyq etti. 1917 jyly AlashOrdanyng Aqmola oblystyq komiytetin qúrugha at salysty. Búl az deseniz, dәriger retinde de talay jandardy ólim auzynan arashalap alyp qalghan qoshke, qazaqtyng Koshkesi últynyng múnyn múndap, joghyn joqtaghany ýshin basqa da alash ziyalylary sekildi «Kenes ýkimetine qarsy әreket etushi» degen aiyppen otyzynshy jyldardan bastap abaqtydan abaqtygha qamalyp, jer audarylyp, aqyrynda atu jazasyna kesildi. Qazaq últy ayauly úlsyz, qalamy iyesiz, jary jesir, balalary jetim qaldy.

Qashanda shýkir etip qanaghatyn,
Altynnyng synyghy bop sanalatyn.
Qazaqtyng Qoshkesining qyzy Zayra
Ákening arqalaghan amanatyn,

HH ghasyr basynda alashtyng eldik jýgin, bar auyrtpalyghyn moyymay kótergen ýrkerdey ghana oqyghan ziyalylardyng qatarynda Omby uezinde dýniyege kelse de, orystyng «ov» jalghauyn jalghatpaghan Qoshke Kemengerúlynyng alar orny erekshe. Jan-jaqty daryn iyesi 1915 jyldan bastap ózi ústalyp ketken 1937 jylgha deyin qazaq tiline, әdebiyetine, publisistika, dramaturgiyasyna, osynyng barlyghyn jinaqtay kelgende qazaq ghylymyna aituly enbekter jazumen ýlken ýles qosty. Qaytalanbas qoltanbasyn qaldyrdy. Sonday-aq ol óz júrtynyng patshalyq Reseyge bodan bolghanyna jaybaraqat qarap otyra almay, qazaqtyng túnghysh jastar úiymy – «Birlikke» mýshe bolyp, onyng «Balapan» atty jurnalyna redaktorlyq etti. 1917 jyly AlashOrdanyng Aqmola oblystyq komiytetin qúrugha at salysty. Búl az deseniz, dәriger retinde de talay jandardy ólim auzynan arashalap alyp qalghan qoshke, qazaqtyng Koshkesi últynyng múnyn múndap, joghyn joqtaghany ýshin basqa da alash ziyalylary sekildi «Kenes ýkimetine qarsy әreket etushi» degen aiyppen otyzynshy jyldardan bastap abaqtydan abaqtygha qamalyp, jer audarylyp, aqyrynda atu jazasyna kesildi. Qazaq últy ayauly úlsyz, qalamy iyesiz, jary jesir, balalary jetim qaldy.

Qashanda shýkir etip qanaghatyn,
Altynnyng synyghy bop sanalatyn.
Qazaqtyng Qoshkesining qyzy Zayra
Ákening arqalaghan amanatyn,
- degen jyr joldaryndaghy Zayra Qoshkeqyzynyng býginde jasy seksennen asqan. Almatyda túratyn asyl әjening әkesi jayly әngimesin tyndaugha arnayy izdep bardyq. Qansha degenmen, kәrilikting at kәrilik, Zayra apa azdap auyrynqyrap qalsa kerek. Degenmen, bir ghajaby, әkesi jayly aita bastap edi, auruynan aiyghyp ketkendey, jadyrap sala berdi:

«Tórtinshi synypta nemis tilin,
besinshi synypta aghylshyn tilin ýiretem»
- Ákem  – men ýshin dýniyedegi eng jaqsy adam. Biraq, ókinishtisi, sonday jaqsy adammen az ghana jyl birge túrdyq. Inim, sinlim ýsheumizden әkemizding janynda kóbirek bolghan men. Túnghyshy bolghan song da shyghar, maghan sonday baqyttyng búiyrghany, - dep bastady әngimesin Zayra Qoshkeqyzy. – Olay deytinim, әkemiz sol kezdegi sayasattyng kesirinen jiyi-jii jer audaryldy ghoy. Anamyz da әkem qayda jer audarylsa, sonda birge erip jýrgen. Alghash Tashkentke, keyin Ukrainanyng Vornej qalasynyng manyndaghy Valuyky degen shaghyn qalashyqqa jiberdi. Sonda temirjol auruhanasynda dәriger bolyp qyzmet atqaryp jýrgen әkem anama «balalardyng birin alyp kelshi» dep ótinipti. Sonda anam balalardyng ishinde estiyary dep meni alyp barghan ghoy. Sol jerde men birinshi synypty bitirdim. Kishkentay bolsam da, sol shaqta әkemning Voronej qalasyna jii baryp, ózi siyaqty jer audarylghan qazaqtarmen kezdesip túrghandyghy esimde qalypty. Odan keyin әkem Almatynyng týrmesinde otyrghanda da, anam meni arqalap apardy. Jazyqsyzdan jazyqsyz bir jyl qamaudajatyp, sodan song ashtyq jariyalaghan әkemizge NKVD týrmening auruhanasynda júmys isteuge rúqsat beripti. Sol kezde ol kisining artynan izdep barghan bizdi aq halatpen qarsy alyp, qúshaqtap sýigeni әli kýnge kóz aldymda.
Abaqtyda jatqandaghy ózining kónil-kýiin, basynan ótkizip jatqan qiyanatty Qoshke bylay suretteydi:
Ashyghyp ýsh kýn boldy abaqty ýide,
Jatyrmyn dym syzbastan halsiz kýide.
Osydan olay-búlay bolyp ketsem,
Jetkizer kim sәlemdi bizding ýige?
Ashyghyp ýsh kýn boldy ketti shama,
Auyr oy boydy biylep, jýrek jara.
Osydan olay-búlay bolyp ketsem,
Jetkizer kim sәlemdi múnly anama...

Qoshke Ukraina jerindegi merzimi bituge tayau qalghanda anasynyng auyr nauqasqa úshyraghandyghy jóninde qaraly habar estiydi. Sondyqtan qalayda kózi júmylmay túryp, anasyn bir kórip qalugha úmtylady. NKVD-gha qayta-qayta súranyp, әzer degende qalghan merzimin Omby jerinde óteuge rúqsat alyp barsa, sodan eki ay búryn anasy o dýniyege attanyp ketken eken.
Sodan tughan jeri – Ombynyng Sharbaqkól audandyq densaulyq saqtau bólimindegi qarapayym núsqaushylyq qyzmetti tandaghan Qoshke halyqqa qolynan kelgenshe kómegin ayamady. Onyng jenil qoly talaygha shipa boldy. Basy auyryp, baltyry syzdaghandar kýn-týn demey aqkónil, adal azamattyng esigin qaghady eken. Dәrigerding kýibeng tirshilkten qoly qalt etkende ýsh qúlynyn oinatyp, al týn tylsymynda qaghaz ben qalamdy serik qylghan kórinedi.
- Ákem sonday jibek minezdi adam edi. Bizge ne anamyzgha bir ret te bolsa dauys kóterip aighaylaghanyn estimeppin. Ýnemi aqyl aityp, sabaghymyzdy qadaghalap otyratyn. Maghan kóbeytu kestesin ýiretken kezi, oqyghan kitaptarynyng mazmúnyn aityp otyratyn kezi bәri-bәri keshegidey kóz aldymda. Tipti býkir bolyp qalmau ýshin oryndyqqa qalay dúrys otyru kerektigin kórsetetin. Ústalyp ketetin jyly, ýshinshi synypty oqyp jýrgen maghan «tórtinshi synypqa barghanynda, qúlynym, nemis tilin, besinshi synypta aghylshyn tilin ýiretem» deytin. Nemis, aghylshyn, orys tilin bylay qoyghanda, arab, parsy sekildi birneshe til biletin. Amal neshik, ol aitqandary arman kýiinde qaldy, ózimiz bolsaq jetim-jesir bop qaldyq, - osylay dep estelik aityp otyrghan Zayra Qoshkeqyzynyng janarynan jas ýzilip jatty.

Ayan týs – alasapyran
Qoshke 1937 jyldyng ortasynda sonau Tashkentte jýrgen kezinen bastap jazghan zamandastary turaly romandy ayaqtap, sony Almaty baspalaryna jetkizuding jolyn oilastyryp jýr eken. Sol kezde qyzy Zayragha da Almatyny kórsetpek oiy bolypty. Oryndalmaghan arman-ay, sol kitap keyin qoljazba kýiinde NKVD qaramaghyna týsip, joq bolghan.
Qoshke solaqay sayasattyng ózin jay taptyrmaytynyn, týbinde bir jalmamay tynbaytynyn sezgendey, balalaryn sol shaqta tap keletin taghdyr qiyndyqtaryna dayynday bastapty.
- Men on birde, inim Narmanbet on jasta, sinlim odan da kishi. Meni eng ýlken dep kórsete me, birde әkem bir tilim nandy ústap otyryp: «Men týrmede jatqanda osy nandy tez tauysyp qoymau ýshin úsaq-úsaq birneshe bólikke bólip saqtaytynbyz», - dese, endi taghy birde ýiding qabyrghasyn taqyldatyp «alghashqy tútqyndalghanda tútqyndar birimizben-birimiz osylay sóilesetinbiz» dedi. Árbir dybystyng maghynasy bolady eken.
Otyz jetinshi jyldyng birinshi tamyzy. Mening tughan kýnim bolatyn. Ákem emeni jetelep, auyl syrtyndaghy ormangha aparyp, óz qolymen jiyde terip jegizdi. Sonyng barlyghyn qazir oilasam, әkem keleshekte bizben túrmaytynyn sezgen siyaqty, - deydi Zayra apa.
Aldarynan alasapyran zaman kýtip túrghanyn qiyadaghyny kózi shalatyn qyraghy azamattar sezbedi deu senimsiz siyaqty. 1937 jyl bolmay-aq, 1931 jyly bolishevizmning qúrbany bolghan Aymauyttyng Jýsipbegi emes pe edi? «Ghajap is: әr kez әr adam oyanyp, ilgeri qadam basayyn dese, ónkey jalqau onday adamdy «keri ketkeli jýr, óltiru kerek» dep du ete týsedi. Álgiler ol adamdy tas atyp óltirip, aqyrynda ózderi aqymaq bolyp qalady» dep Djek Londonnan tәrjimә jasaghan jazushynyng ózi edi ghoy. Demek, sezgen. Onysyn keyingige osylay jazyp qaldyrudy maqsat ta tútqan. Sol siyaqty Qoshke de keterinen biraz búryn týs kóripti. Týsinde bir qariya Qoshkeni jaman lashyqqa kirgizip, «endi sen osynda túrasyn» depti. Tar, qaranghy әri syzdyng iysi mýnkip túrghan lashyqtyng tóbesine kózi týsken Qoshke ýsh tereze kóripti. Oyana sala júbayy Gýlsimge týsin aityp, onysyn ózi joryp, «kóp úzamay bir zaual tónetin siyaqty, bekem bol. Biraq týsimde kórgen lashyqtyng ýsh terezesi mening ýmit núrym – balalarym bolar, sirә. Sen solardy kózinning qarashyghynday qorgha» dep tabystapty.
- 1937 jyly tamyzdyng 7-sinde ústaldy әkemiz. Ýshtikting «Qara qarghasyna» mingizip alyp, әketip bara jatqan jolda qatty nóser qúiyp, kólik jýre almay qalady. Sodan tútqyndar audandyq týrmede qalady. Sol kezde anamyz әkemdi izdep barady. Songhy kezdesuleri ekeuinin. Sonda anamyzgha: «Janym, endi men rúqsat berem, basyng jas, qidym seni basqagha, qidym. Balalardy alyp elge kósh. El ishinde ashtan ólmeysinder. Maghan búl joldan qaytu joq endi. Balalarymyz jas, túrmysymyz nashar. Áytpese, shetelge ketkende bolar ed...», - depti.
Rasynda әu bastan-aq bolishevikterden bezingen Mústafa Shoqay sekildi eldi bir Qúdaygha tapsyryp, kommunizm elesi búlynghyr shet jerge qashyp ketu kerek pe edi? Sonda aqyldylaryn asqan, aqyndaryn atqan, ozyqtaryn otqa salghan, qadirlilerin qúrban etken qoghamnan qútylar ma edi? Osylay etse, mýmkin milletke kóp payda keltirer me edi? Degenmen, ising әdil, maqsatyng halyq mýddesine orayly bolsa, nege Otannan jyraq ketuge tiyissin? Elden ketu әdilet kýshinen taysaqtaghandyqty kórsetpey me? Namys qayda? Alash ziyalylarynyng kóbi osy namystan attay almay, amalsyz ajalgha basyn tikti. Sonyng biri Qoshke de kelmeske kete bardy. 

Amanatqa – qiyanat
Al artynda qalghan jary men balalarynyng jayy ne boldy? Búl súraqtyng jauabyn Zayra әjey bylaysha qayyrdy:
- Bizdi auyldan aghayyndar kelip, týndeletip elge kóshirip әketti. Kóshirip әketerin әketkenmen, barghan song qiyndyqqa tap boldyq. Eshkim ýiine túrghyzugha bata almaydy. Ózderine ziyany tiyip ketedi dep qorqady ghoy. Qanghyp kelgen «halyq jauynyng otbasy qayda bararymyzdy, kimnen pana tabarymyzdy bilmey túrmyz. Sonda jalghyz Álkey Tәshimov degen aghayynymyz ghana suyrylyp shyghyp, «mening janym Qoshkeden artyq emes, Qoshkening balalaryn dalada qaldyryp, tynysh jata almaymyn» dep eki-ýsh bólmeli ýiining bir bólmesin bizge bosatyp berdi. Sol kisining ýiinde túrdyq, qashan ózimiz jetilgenshe. Anam bilegin sybanyp, kolhoz júmysyna kiristi. Aghayyndar kómek berip otyrdy. Biri kartobyn, biri úny men bidayyn berdi degendey. Áyteuir itshilep kýnimizdi kórdik qoy.
Qatigez taghdyr asqar tauday әkeden aiyrghannan kóp úzamay Zayra, Narmanbet, Sәuleni ananyng ayaly alaqanynan da aiyrdy. Alghashynda Qoshkening ózin ústaghanymen, júbayyna tiymegen jandayshaptar soghys bastalghan tústa bar uaqyty men kýsh-jigerin kolhoz júmysyna arnap jýrgen jerinen Gýlsimdi tútqyngha aldy. Sóitip, bes jylgha Sverdlov jerine aidap jiberdi. Anasy tútqyngha alynghannan eki kýn ótkende on alty jasar Zayra «Anagha arnau» atty óleng jazady:
Qúlyptauly qamauda
Jatyrsyng ba jabyghyp?
Qayghymenen ótken son
Ómirine qamyghyp.
Keleshek shirkin belgisiz,
Búldyraydy saghymday
Aq kóniling esh kirsiz
Boldy ma uly jylanday?
Keng jaylauda ishken su
Qazy-qarta ol bolar.
Tas qamauda ótken kýn,
Qara týnge teng bolar.
Osylay balalar eki kózderi tórt bolyp analaryn kýtti, tyqyr etken dybys estilse, esikke jýgirdi. Ózderining auyzdarynan jyryp, jyraqta jýr ghoy dep, analaryna salyp túrdy. Biraq ol ortan jolda qoldy bolyp, sary may men azyq-týlikting ornyna tas toltyrylghan kezi bolypty. Balalarynyng ózine dep saqtaghanynyng tonalghanyna emes, «anamyz osyny alghanda qalay quanar eken» degen balalyq ýmitterine qol salynghanyna shyday almay, óksip-óksip jylap alady. Biraq balalar odan beyhabar edi. Ol týgili analarynan hat-habar alugha zar boldy. Sodan song tútqyndalghan әkesining qaytyp oralmaghanyn kórgen qarshaday qyz endi anasymen de kórisemiz be, joq pa dep oilaghan boluy kerek, «Ajal» atty óleninde súm ajalgha zildi súraq qoyady:
Yzgharly ajdahaday ajal shirkin,
Kelersing bәrimizge әli bir kýn.
Jasty alyp, jarlyny alyp, jalghyzdy alyp,
Aytsanshy, nege jetting sonda sen súm?
Kirshiksiz kónilden shyqqan osynday jan kýizelisi perishtening qúlaghyna shalyndy ma, balalardyng anasy aragha bes jyl salyp ortalaryna oralady.
- Analarynyz kelgen kýn esinizde me? Saghyna da saryla kýtken ayauly jan esikten kirip kelgende, qanday kýide boldynyzdar?
- Ol sәttegi kónil-kýidi tilmen jetkizu mýmkin emes. Bir qyzyghy, anam óte namysqoy jan edi. Sverdlov jerinde aghash kesushi bolyp istegen júmystaryna az da bolsa enbekaqy alyp túrypty. Sonysyn jinap, ózine birsypyra jana kiyim alyp, tútqynda bolghan adam siyaqty jýnjimey, kerisinshe, alystaghy kurorttan oralghanday әdemi bolyp keldi. Ondaghysy dosqa kýlki, dúshpangha taba bolmau ghoy. Qoshkening jary jýnjip, tozyp ketipti dep el-júrt tabalamasyn degeni ghoy.

Aqtalu, «Altyn saqina»
IYә, solay zaman algha oza berdi. Keshegi ótpestey bolghan qaraly kýnder, azaly jyldar da ótti. Bir kezderi jazyqsyz jazalanghandar endi birtindep aqtala bastady. Aradan jiyrma jyl ótkende 1957 jyly 17 tamyzda Sibir әskery okrugining әskery tribunaly әkelerin resmy týrde aqtaghanda, Zayra, Narmanbet, Sәule totalitarizmning jón-josyghyn biletin sanaly azamattar edi. Sondyqtan olar búl habardy estigende quansa da, baqigha ketken әkeni joqtap jylap túrdy.
Qoshkening aldy ózine, arty úrpaqtaryna jaryq eken. Bir kezderi qajy úrpaghy atanghan әulet ýbirli-shýbirli boldy. Gýlsim ana úlyn úyagha, qyzyn qiyagha qondyrdy. Eri aqtalghan son, Ombynyng Sharbaqkólinen shyndyq izdep Almatygha keldi. Sol kezde Gýlsim әjesining qanday qiyndyqtargha tap bolghanyn, soghan berilmey, óz maqsaty ýshin tabandy týrde kýresken erligin nemeresi Gýlnar bylaysha dәripteydi:
- Gýlsim әjemiz Qoshke atammyzdyng aqtalghandyghy jónindegi qaghaz qolyna tiyisimen, birden onyng shygharmalaryn jinaqtau isine kkirisip, sol ýshin solnau Ombydan Almatygha kóship keldi. Sóitip, últ ruhaniyatyna bey-jay qaramaydy-au degen Múhtar Áuezovten bastap, Álkey Marghúlan, Qanysh Sәtbaev, Iliyas Omarov syndy azamattardyng aldyna kiredi. Sonday kezding birinde Qoshkemen kózi tirisinde syilasyp túrghan Múhtar Áuezov Gýlsimge: «Sen múnday iske balalaryndy júmsama, olar eshkimning aldyna kirmesin, saghy synady» dese kerek. Solaysha segiz jyl tabanynan tozyp, әjem atamnyng «Altyn saqina» atty jinaghyn shygharady. Kitapqa alghysóz jazyp, shygharugha qolúshyn bergen de Múhang edi. Qazir ol jaghynan shýkirshilik etemiz. 2006 jyly atamyzdyng 110 jyldyq mereytoyynda tolyq shygharmalar jinaghy jaryqqa shyqty.
Qoshke rasynda da, tegine say qazaqtyng kóginen Kýn bolyp núryn tóge alatyn kemenger úl edi. Onyng til, әdebiyet, publisistika, dramaturgiya salasynda, agronomiya, medisina sekildi jan-jaqty salalardaghy úshan-teniz enbegi ózimen birge ólgen joq. Sondyqtan da, tәni ólgenmen, Qoshkening ruhy tiri. Ol ruh úrpaghynyng boyynan ne bolmasa qazaqtyng kez-kelgen bir balasynyng boyynan kýnderding kýninde jarqyray kórinetini haq.

Mәriyam ÁBSATTAR