Myltyq dausy estildi. Qasqyr qúlap týsti. «Volinye ludy govorishi?.. Ha-ha-ha»... Kók bóriden taradyq deytin qazaqtar osharyldy. Túyaq serpuge shamasy kelmegen kókjaldyng qynsylap baryp ýni óshti. Úzap bara jatqan orys sheneunikterining kekesindi kýlkisi qyrdyng arghy jaghynan estilip túrdy. Otarshyldardyng meymanasy tasyp, qazaqtyng tuy jyghyla bastaghanyn rejisser osylay jetkizipti. Áriyne, bilip otyrsyz, әngime Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng siyasy keppegen «Birjan sal» kinofilimi jóninde.

Myltyq dausy estildi. Qasqyr qúlap týsti. «Volinye ludy govorishi?.. Ha-ha-ha»... Kók bóriden taradyq deytin qazaqtar osharyldy. Túyaq serpuge shamasy kelmegen kókjaldyng qynsylap baryp ýni óshti. Úzap bara jatqan orys sheneunikterining kekesindi kýlkisi qyrdyng arghy jaghynan estilip túrdy. Otarshyldardyng meymanasy tasyp, qazaqtyng tuy jyghyla bastaghanyn rejisser osylay jetkizipti. Áriyne, bilip otyrsyz, әngime Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng siyasy keppegen «Birjan sal» kinofilimi jóninde.

Sal-serilerding jiyntyq obrazyna ainalghan aqyn, sazger, әnshi Birjan Qojaghúlúlynyng tól mәdeniyetemizdegi orny erekshe jәne ghúmyry da «soqtyqpaly, soqpaqty». Onyng «Abay joly» (M.Áuezov) men «Adasqaqta» (A. Sýleymenov) әngimelenetin Abaymen, Aqan serimen kezdesuining ózi nege túrady? Anyzgha ainalghan «Birjan-Sara» aitysy óz aldyna. Ánnen eskertkish soghylghan súlularynyng әrqaysysy bir-bir poema emes pe? Bizding payymsha, saldyng darynyn, qazaq ruhaniyatyndaghy ornyn saralau ýshin túghyrdaghy Birjannan góri joly jana bastalghan uyz-Birjan qyzghylyqty bolar edi. Jalyndaghan seriler tobynyng da seriler saltanatyn senimdirek sipattary, kórermen kózayymyna ainalary shýbәsiz bolatyn. Soghan qaramastan, avtorlar sal ghúmyrynyng songhy jyldaryn, jәne onyng taghdyr kitabyndaghy enbir tragediyalyq betterin әdeyi tandap alghanday. Nege? Sebebi, búl oqighalar arqyly talant taghdyry, ónerding qadiri, qazaq ruhynyng bolmysy turaly neghúrlym terenirek bayandaugha, oilanugha shaqyrugha bolady.
Filimning sujet jelisi saldyng songhy mahabbatynyng ainalasynda órbiydi. Birjannyng jýregin dir etkizgen әnshi qyz Lәilim aimaqtaghy eng auqatty bolys Azynabaydyng kózine týsipti. Lәilimning tuys-jaqyny da, Birjan auylynyng «túzdyqtary» da Azynabay atynan iymenedi. Serining aldynda kýrmeui qiyn súraq. Birjan tandauyn jasady. Lәilimmen salqyn qoshtasty. Esesine, el aldynda «Lәilim shyraqty» oryndaymyn dep, ol Azynabaydyng shabarmanynan qamshy jeydi.
Tәkappar saldyng kýireui osy oqighadan bastalghan. Adal jary Ápish fәniyden ozdy. Óz aghasy «jyndanghan» dep, qol-ayaghyn arqandap, qamatyp tastady. Kýlli qazaq dalasynda esimi dýrkirep túrghan Birjannyng songhy kýnderi qorlyqta, qúsalyqta ótti. Asqaq, kerbez, tarpang minez Birjandy taghdyr osynday tәlkekke salar dep kim oilaghan... «Búl dýnie abaqty ghoy esti jangha». Eng ókinishtisi, búl - onyng taghy bir dýr silkinetin «mizam kógi» edi...
Birjannyng sabalghany - ónerding sabalghany. Birjannyng qolyndaghy arqan - qazaq ruhyn kógendegen qyl búrau. Tuyndyda qazir de «kýn tәrtibinde túrghan» mәseleler jeterlik. Ol - Birjan sózimen aitqanda, «saray aqyn, saray kýishining etigimen tórge ozuy», «shyn ónerding baghlan basy tabaldyryqta qaluy». Shyn darynnyng alapatyn tenge synghyrynyng basyp ketui. Ol, týpting týbinde, qazirgi qazaq qoghamynda qayta jandanyp kele jatqan «bәibishe-toqal» mәselesi. Al, talant taghdyry, oily adamnyng qasireti - qay zamanda sanalardy mazalay berer mәngilik taqyryp. Óziniz aitynyzshy, aqyndar, suretshiler, akterler, rejisserler... nege aidan týskendey bolyp jýredi? Nege olar qarapayym adamdardyng mazasyz tirligine tosyrqap qaraydy? «Súlulyqqa inkәrlik», «jýrek qartaymaydy» degen - әpsana ma, әlde talant talayy sol ma? Filimdi kórip otyryp Birjanyn sarghayyp kýtetin Ápishke, ala jazday әkesin kórmeytin Temirtasqa ayaushylyqpen qaray otyryp, saldyng «shoqtay shyjghyrghan» ishki jalynyna tәnti bolamyz. Birjan búl filimde sudan taza, sýtten aq jaghymdy keyipker emes. Ol - eng aldymen, izdenisi tausylmaytyn, beymaza aqyn (әnshi, sazger...).
Kartina HIH ghasyr aurasyn jasay alghan. Keyipkerlerding kiyim kiyisi, dekorasiya, rekvizitter ghana emes, adamdardyng bet-әlpetterinen, kýnge totyqqan qonyr jýzderinen (әsirese kópshilik sahnalaryndaghy qarapayym qazaqtar) kóshpeli dәuirding iyisi seziledi. Búl, eng aldymen, qazaqtyng qolyna búghau salghan «búratanalyq» ghasyrdyng basy. Búl - erkin elding erkesi, darhan halyqtyng ruhyn kótergen serilerding dәureni óte bastaghan dәuir. Búl - qazaqtyng biyligi qoldy bolyp, halyqtyng otarshyl oyaz ben ozbyr bolystyng quyrshaghyna ainalghan kýn. IYә, seri keldi degende qoghaday japyrylatyn qazaq kimdi, BIRJANDY sabaghanda qauqarsyzdyq kórsetpey me? Birjan sal men onyng ýzengilesteri - qazaqtyng saltanaty asqan kóshpeli dәuirining simvoly ispettes. Elding ghasyrlar boyy qalyptasqan jarasymdy tirligi talqandalghan kýni seriler de tarih sahnasynan ketti. Kartina osy shyndyqty qaltqysyz jetkizedi. Birjan túlghasy arqyly qoghamnyng bet-beynesin ghana emes, zamannyng betalysyn da aishyqtaydy.
Kelmeske ketken sal-serilerding dәureni bizge ertegi siyaqty elesteytini, ras. Shúrqyrasqan júrt, qaly kilemderge qúlap, bәibishelerge bas salyp, qyz-qyrqyngha syilyq ýlestirip jatqan, bireui ai, ekinshisi aqqu beynesine engen seriler kórinisining demonstrasiyalyq sipaty basym. Biz osy kýnge deyin sal-serilerding ómiri men óneri turaly jarytyp bilmeymiz, al «Birjan sal» osy senning kóbesin sókti deuge bolady. Mysaly, nege qazaq serining kez kelgen erkeligin kóteredi? Nege olargha ýlbiregen arular qúlay ghashyq?
Qyrghyzdar jyr qylyp aitatyn Rayymal men Begimaydyng (Sh.Aytmatov, «Ghasyrdan da úzaq kýn») ghashyqtyq hikayasy siyaqty, ghasyrdan-ghasyrgha jetetin «qalypqa syimaytyn mahabbat» «Birjan salda» da «birinshi plangha» shyghady. Birjandy sýy ýshin asqan aqyldyng qajeti joq, biraq Azynabaygha aittyrylyp túryp: «Jetisugha qashayyq!» - dep úsynys aitu ýshin ýlken erlik kerek. (Biletinder: shyn sýie bilu batyrlyqpen para-par deydi ghoy). Eluden asqan el aghasynyng osynday qyzdy inkәr qylyp qoyatyn bir qasiyeti bar da. Alayda, «manday sory bes eli» serige alansyz tirlik búiyrmaghan.
«Birjan salda» oqigha tizbegi qisyndy, әr beynening óz shyndyghy bar. Ánning qúdiretinen seskenip túryp, ony qor qyludan tayynbaytyn Azynabaylar pozisiyasynyng ózi qyzghylyqty. Janbota bolysqa basqa rakurstan qarau úsynylady. Osy róldegi Aydos Bektemirding jәrmenke kezindegi әlem-tapyraq úsqyny esimizde qalyp qoyypty. Akterler arasynda janary qasiretke túnghan Gýlshat Tútova erekshe kózge týsti. Áuezov teatrynyng sahnasynda oinaqy obrazdar arqyly tanylyp jýrgen Tútovany songhy jyldar bederi («Ákem ekeumiz» rej. D.Salamat, «Jetimder» rej. E.Raqyshev) dramalyq talanty eshkimge des bermeytin, pozisiyasy myqty әrtis retinde tanytty. Ol somdaghan Ápish - ibaly, aqyldy, adal, qazaq jarynyng iydealy. Osy obraz arqyly filim avtorlary ekran aldyndaghy barsha qazaq qyzdaryna: «Mine, sender qanday edinder!» - degisi keletin synayly. Aqylgói, parasatty qarttardyng obrazy jibermey jýrgen Sayat Merekeúly tirshilik esebine myqty, biraq ónerge kelte qaraytyn Núrjan baydyng róline jarasa ketipti. Osy izben әr beyneni tarata beruge bolady, akterler mýmkindigin búghyp qalmaghangha úqsaydy. Bir ghana kózqarasymen, qimylymen, әreketimen este qalghan: Qazaqstannyng halyq әrtisi Habiba Elebekova, nemese teatr әrtisteri Dulygha Aqmolda, Qymbat Tileuova siyaqty oryndaushylar da az emes. Filim bir oqighanyng ainalasyna toptastyrylghanymen, qatysatyn keyipkerler, «ótpeli» obrazdar óte kóp. Degenmen, ekran uaqytynan az ghana enshi alatyn Azynabay, Jambay (Bolat Ábdilmanov), Kólbay, Manghabyl (Sәbit Orazbaev), Janbota (Aydos Bektemir), Júbay, Baykenje - bәri de ómirbayany bar, týsinikti, tolymdy beyneler bolyp shyqqan.
«Birjan salda», shyghys tanymynyng qisyny boyynsha, әielder, analar obrazy basymdyqqa iye. Mysaly: Birjannyng seriligin kórsetu ýshin ekranda payda bolatyn Maqpal. Auyldyng әmirshil bәibishesi Madiyar. Sezim ýshin qúrbandyqqa dayar Lәilim. Jәne, әriyne, qazaq azamatynyng armany, jan-dýniyesi janshylyp jatyp: «Itting itaqayy qos-qostan qatyn alyp jatqanda, mening Birjanym nege toqal almaydy eken?» - dep qaljyndaytyn, ózi ólim auzynda jatsa da: «Azamattyng ary taptalyp jatqanda, bir qatynnyng ólimi sadagha!» - dep erining namysymen birge kýietin ayauly Ápish. Olardyng bәrinen sýiispenshilik, otbasy ýilesimi siyaqty analyq bastaulardyng jyly lebi esedi. Erkek kindikten, ol da dәstýrli tanymgha sәikes, aqylgóy qariya Manghabyl beynesi jaghymdy keyipker retinde jadymyzgha sindi. Baylyq, biylik, abyroy siyaqty jalghannyng ótkinshi iygilikteri ýshin úrys alanynda jýrgen azamattar: Azynabaylar ozbyr, Jambaylar kýigelek, Núrjandar kelte, Janbotalar jasqanshaq...
«Birjan saldy» tamashalap otyryp, búl tuyndy songhy jyldardyng kino auylyndaghy tәuir tóli ekenin týisinesin. Onyng «eng birinshi baqyty» - ssenariyi. Birjan әnderining mәni jaqsy ashylady. (Kómeyine kie qonghan Erkin Shýkimanovtyng dausy qúlaqta qalyp qoyady). Sosyn Mýsirepov pen Áuezov dәuirinen keyin dәl osylay, kórkem tildesetin keyipkerlerdi kórgen emespiz. Múhtar Maghauinning ózi búl ssenariydi maqúldapty deydi. Minberge shyqpaytyn, ózine jarnama jasamaytyn jazushy Talasbek Ásemqúlov sýbeli shygharmagha negiz bolar tamasha ssenariy jazghan. Akterlik oiyngha jan bitirip túrghan da - onyng qúiqaly dialogtary, oily, astarly sóilemderi.
Filimning «ekinshi baqyty» - sózding de, әnning de qadir-qasiyetin jaqsy týsinetin, bas keyipkerge ruhany jaqyn Doshan Joljaqsynovqa kez kelgeni. Ásemqúlov pen Joljaqsynovtyng tandemi filimning shoqtyghyn biyiktetip túr. «Birjan saldyn» qazaqtyng halyqtyq kinosynyng sheruin jalghaytyn sanauly tuyndylar sanatyna qosylary kýmәnsiz. Jyldar boyy Qojyqov pen Qarsaqbaevtyng «qúlaghyn shulatqanda» biz osynday kinony ansaghan bolatynbyz. Halyq әli kýnge «Qyz Jibektegi» simvolmen jetkiziletin kórinisterdi jyr qylyp aitady. Sebebi, qazaqta kórinis pәlsapasy jóninen odan asyp týsetin kino týsirilgen joq. Al, «Birjan saldaghy» su astynda týsirilgen epizod - sóz joq, 35 jyl búrynghy Jibekting marjan shashatyn nazdy qylyghynan keyin jýrek týbine túnatyn birden-bir kórinis. Biz Sabalaqty jardyng ýstinde sýiistirip opa tapqanymyz joq, Lәilimdi sheshindirip te biyge shyqpaytynymyz mәlim-di.
Myna detaligha qaranyz: filim sonynda Birjangha aruaq-ana elesteydi. Onyng aq kiyingen aqsaqal, nemese batys tanymyndaghy qanat baylaghan perishte emes, qoshqar mýiizdi beynesi tapqyrlyghymen tәnti qylady. Keyingi kezde kinonyng óner ekeni úmytylyp bara jatqany jasyryn emes. D. Joljaqsynov pen R.Álpiyevting «Birjan saly» osy qaghidany qaytadan esimizge salghanday. Búl filimde astarlap jetkizu sheberligi sózge ghana emes, kóriniske de tәn: jalp etip sónetin sham, aiyrbastalghan beldik, su týbine qúlaytyn әshekeyler, qoragha syimay, azattyq tileytin Birjanmen ruhtas qara jorgha... Yaghni, mazmún men pishin bir-birine saqaday say. Birjan men Lәilimning sirkiregen jauynda, qayyndar arasynda kezdesui sol kezdegi keyipkerler jan-dýniyesimen astasqan, asa romantikalyq kórinis. Saldyng sandyraqtaytyn sәtteri batystyng ýreyli filimderin eske týsiredi. Kamera (operator R.Ibragimov) әr kórinisten eng súlu, taptauryn bolmaghan rakurstardy izdeydi. «Arqanyng kerbez súlu Kókshetauynda» týsirilgen kartinadaghy tabighat kórinisteri tamsandyrady. Suretshining (R.Áliyev) júmysyna jútynyp qaraysyn.
Qazaqtyng da mandayyna jaqsy kino jazylghan shyghar? Qashanghy «Jaraly sezimnin» «әserimen» jýruge bolady? Bayqaghanymyz, orystildi aqparat qúraldary «Birjan salgha» ish tartyp qaldy. Shashyranqy dedi, taptauryn dedi, «su astyndaghy epizod sózsiz oqulyqqa enedi» dep keketken boldy... Tuyndy týsirilmey jatyp: «qazaqta Birjan siyaqty bardtar myndap sanalghan, ol turaly kino týsiruding ne mәnisi bar» dep jazdy. (Olardyng qay Birjandy aityp otyrghanyn kim bilsin). Esesine qazaqty bittep-qúrttap, ýy ishinde dәret syndyratyn jabayy etip kórsetken «Tulipandy» japa-tarmaghay, auyzdaryn ashyp, kózderin júmyp maqtady. Niyetti sezesiz be?
Ras, kez-kelgen tuyndy siyaqty, «Birjan sal» da kemshiliksiz emes. Key akterlerdin, әsire, teatrshyldyghyn, key kórinisterding jasandylyghyn, qaytalanatyndyghyn, dastarhandardyng júpynylyghyn, boyaulardyng solghyndyghyn aitpay ketpeske bolmaydy. Basymyzgha kóterip otyrghan Birjanymyz astaudaghy asqa qamshy júmsaghanda tiksinip qalghanymyzdy jasyrmaymyz. Qay qazaq astan ýlken bolypty?
Mynany eskeru kerek: tuyndy Birjan saldyng ómirinen habary bar qazaqy kórermenge arnalghan. Ol Birjannyng әnin tyndamaghan, «Lәilim shyraq» pen Kólbay-Jambay hikayasyn bilmeytin adamgha týsiniksizdeu bolady. Búl shetel kórermenine, batys synshysyna emes, qazaq ýshin jasalghan tuyndy. Biz «shet el, shet el» dep shyr-pyr bolamyz. Aldymen ózimizding «shekemizdi qyzdyryp» alu kerek shyghar? Óitkeni qazirgi etek jauyp, es jii kezeninde, qazaq ruhynyng tyng serpilis tabaldyryghynda túrghan kezeninde kezek kýttirmeytin mindet - qazaqty ózine tanytu. Filim avtorlary sonday bir «qúpiya» maqsatty kózdegen synayly. Múnda kóshpeli túrmystyng әsemdigi, qazaqtyng últ retindegi daralyq qasiyetteri: danalyghy, ýlkendi syilar inabattylyghy, jýieli sózge jyghylar estiligi, sheshendigi, t.b. nasihattalady. Tumysynda biz sonday edik.

R.S. «El qartayypty. Qazaq qartayypty. Bәri pәs! Bәri enkish!»...
Qayran qalasyn, búl sózder HIH ghasyrdaghy Birjannyng ghana emes, HHI ghasyrda Doshannyng auzynan shyqqan sózdey әser etti. Ensendi kóter, elim. Búl - bizding enkish bolatyn, pәs bolatyn ghasyrymyz emes.