Qazaqstan Respublikasy
Konstitusiyalyq Sotynyng Tóraghasy,
Konstitusiyalyq komissiyanyn
tóraghasy E.Á. Ázimova hanygha!

Qúrmetti Elivira Ábilhasymqyzy!

Konstitusiya Kókten týspeydi!

Konstitusiya Jerden de shyqpaydy!

Ataqty Búqar jyrau Qalqamanúly babamyzdyng ataqty óleni bar, bilesizder, «Jamannan jaqsy tusa da, jaqsydan jaman tusa da – tartpay qoymas NEGIZGE!»,-degen!

1993 jylghy Konstitusiyany júrttyng bәri maqtaydy.

Sol Konstitusiya qaytyp kelse eken dep, armandaytyndardyng qatary óte kóp.

Nege?

1993 jylghy Konstitusiya, Búqar babam aitqanday, NEGIZI bar jәne sol negizine tartqan kiyeli Kontitusiya bolatyn. Amal ne, ghúmyry óte qysqa boldy…

1995 jylghy Konstitusiyany elding bәri jamandaydy, jek kóredi. Bar bәle sodan bastaldy dep, tisin qayraytyndardyng sanynda esep joq!

Nege?!

1995 jylghy Konstitusiya — NEGIZINEN aiyrylghan «shata» Konstitusiya edi.

Mine, sodan qútylyp, jana Konstitusiya qabyldaghaly jatyrmyz.

Jana Konstitusiyanyng jobasyna júrttyng kónili tolmay, tolqyp túr býgin. Jobany әzirleushiler әdemi sózben qansha orap, maqtauyn Alataudan asyrghanymen, bәribir, Alash júrty qabyldaytyn týri joq. Osqyryna qarauda!

Nege?!!

Jana Konstitusiyanyng jobasy NEGIZIN tappay, tenselip, Qúrmetti Elivira Ábilhasymqyzy, Sizge qarap, jetim balanyng kýiin keship, JÁUTENDEP túr!

Endeshe, ol NEGIZ ne?!?

Ol NEGIZ – 1991 jylghy 16 jeltoqsan kýni qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» konstitusiyalyq zang jәne onyng «Osy Zang Qazaq KSR Memlekettik egemendigi turaly Deklarasiyamen birge Respublikanyng jana Konstitusiyasyn әzirleuge NEGIZ bolady.»,-degen 18-baby!

Búqar jyrau – jay adam emes!

Ol – Abylay hannyng qasynda jýrgen kemenger.

Azattyqtyng alghashqy qarlyghashy men Tәuelsizdikting túghyry bolghan «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi turaly» deklarasiyasy men «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» konstitusiyalyq zanyn qabyldaghan toptyng ortasynda Ábish Kekilbayúly boldy.

Tәuelsiz Qazaqstannyng 1993 jylghy túnghysh Konstitusiyasy qabyldanghanda, «Egemen Qazaqstan» gazetining bas redaktory bolyp otyrghan Ábish Kekilbayúlynyn  Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik kenesshisi lauazymyna kelui – osynau taghdyrsheshti Qújattyng sapaly shyghuynyng bir sebebi ekeni aitpasa da týsinikti jaghday.

Qysqasy, keshe sol Búqar jyraudyng ornynda Ábish Kekilbayúly aghamyz jýrse, býgin bizding Erlan Qarin bauyrymyz otyr.

Endi otyz, elu, tipti neshe jýzdegen jyldar ótkende tughan halqynyz sol Ábish aghamyz ben Búqar babamyz sekildi, Sizderdi de saghynyshpen, iltipatpen eske alsa eken dep tileymin!

Endi әuelgi sózimizge oralsaq, «NEGIZ» degen sózding sol Búqar jyraudyng auzyna Qúday salghan.

Sondyqtan da búl kiyeli sóz ghasyrlar qoynauynda qalyp qolmay, mine, býgin bizge jetti.

Bir sózben aitqanda, Búhar jyrau aitqan sol «NEGIZ» úghymy akademik Salyq Zimanov, Ábish Kekilbaev bastaghan kileng legandalar arqyly, jogharyda aitylghan 18-bapqa enip, әrbir jana Konstitusiyanyng taban tirer tiyanaghy, túghyryna ainalyp otyr...

Sondyqtan, búl NEGIZ – tastay berik NEGIZ!!!

Qúrmetti Elivira Ábilhasymqyzy!

«Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» zang – Tәuelsizdikti ústap túrghan Qasiyetti zan!

1995 jylghy Konstitusiyany әzirleushiler 1993 jylghy Konstitusiyanyng boyynan sol «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi turaly» deklarasiyasy men «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» konstitusiyalyq zanynyng NEGIZIN sylyp tastap edi, Qazaqstan adam tózgisiz kesepatqa jolyqty.

NEGIZ ben QASIYETTEN aiyrylghan dýniyening salmaghy da, baghasy da bolmaydy eken, mine, sol bәleden qútylghaly jatyrmyz...

Maghan senip qoyynyz, jana Konstitusiyanyng jobasy Tәuelsizdikting tiregi bolghan osy «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» konstitusiyalyq zandy NEGIZ etip, onyng 18-babynyng talabyn oryndasa, býgin týnerip otyrghan qara orman qauym Sizder әzirlegen jana Jobany qalay qotaryla qoldap shygha kelgenin ózderi sezbey qalady!

Qúrmetti Elivira Ábilhasymqyzy!

Sondyqtan, Konstitusiyalyq Sot jana Konstitusiya qabyldaudyng PROSEDURASYN qatang saqtauy kerek!

Erteng Preziydentimizdi úyatqa qaldyramyz!

Konstitusiyalyq Sottyng da bedeli ketedi...

Sondyqtan, men Sizdi JANA KONSTITUSIYa QABYLDAUDYNG PROSEDURASYN QATANG SAQTAUGhA shaqyramyn!!

Sonday-aq, Sizden osy mәsele boyynsha meni jeke qabyldauynyzdy súraymyn!

Qúrmetpen,

Auyt Múqiybek,

«Qúrmet» ordenining iyegeri

Abai.kz