Orazymbet Álimbekov. Aqseleu harakiry jasady ma?
Jaqynda tughan jerim Shymkentke poyyzben bara jatyp oida joqta Temirhan Medetbek, Amanhan Álim, Maraltay Rayymbekúly, Qazybek Isa, Ámirhan Balqybek jәne taghy basqa qazaqtyng betke ústar aqyndarymen saparlas boldym. Olar Shardara qalasynyng mereytoyymen birge ótetin Á.Balqybekting jyr keshine qatysugha bara jatyr eken. Bәrimiz keshki as ýstinde otyryp, osynyng aldynda ghana qaytys bolghan Akseleu Seydimbekti eske alyp әngime jasadyq. «Jas qazaq ýni» gazetining bas redaktory Qazybek Isa bәrimizding tómemizden jay týsiretindey sensasiya aity. Onyng aituynsha, Aqseleu Seydimbek ózine ózi qol júmsap ólipti. Qazaqtyng el bolmaytynyna týnilip, osy halge jetkizgen el basshylaryna auyr sóz aitqan hat jazyp, múnan song ózin qayda jerleytinin, qabirining basynda kim sóilep, kimning baspasózde qoshtasu jazatynyn tәptishtegen amanat qaldyrypty. Búdan keyin ishin pyshaqpen oryp jiberipti. Qansyrap jatqan onyng ýstinen týsken tuysqandary dәriger shaqyrtypty. Dәrigerler pyshaq izin kóre sala polisiyagha habarlaghan. Bәrining anyq‑qanyghyn anyqtaghan olar basshylarynyng núsqauy boyynsha búl isting dymyn shygharmay jauyp tastapty.
Jaqynda tughan jerim Shymkentke poyyzben bara jatyp oida joqta Temirhan Medetbek, Amanhan Álim, Maraltay Rayymbekúly, Qazybek Isa, Ámirhan Balqybek jәne taghy basqa qazaqtyng betke ústar aqyndarymen saparlas boldym. Olar Shardara qalasynyng mereytoyymen birge ótetin Á.Balqybekting jyr keshine qatysugha bara jatyr eken. Bәrimiz keshki as ýstinde otyryp, osynyng aldynda ghana qaytys bolghan Akseleu Seydimbekti eske alyp әngime jasadyq. «Jas qazaq ýni» gazetining bas redaktory Qazybek Isa bәrimizding tómemizden jay týsiretindey sensasiya aity. Onyng aituynsha, Aqseleu Seydimbek ózine ózi qol júmsap ólipti. Qazaqtyng el bolmaytynyna týnilip, osy halge jetkizgen el basshylaryna auyr sóz aitqan hat jazyp, múnan song ózin qayda jerleytinin, qabirining basynda kim sóilep, kimning baspasózde qoshtasu jazatynyn tәptishtegen amanat qaldyrypty. Búdan keyin ishin pyshaqpen oryp jiberipti. Qansyrap jatqan onyng ýstinen týsken tuysqandary dәriger shaqyrtypty. Dәrigerler pyshaq izin kóre sala polisiyagha habarlaghan. Bәrining anyq‑qanyghyn anyqtaghan olar basshylarynyng núsqauy boyynsha búl isting dymyn shygharmay jauyp tastapty.
Búl әngimening jany bar ekenin aqyn T.Medetbek te quattady. Onyng aituynsha, tamyz aiynyng sonynda Manghystauda ótken jazushy Ábish Kekilbaevtyng mereytoyynda A.Seydimbek qazaqtyng bolashaghynyng qamyn jep, týnilip, el basshylaryna qaratyp auyr syn aitypty.
Ángime kezinde marqúm A.Seydimbekting janazasyna memleket basshylarynyng qatysyp, preziydentting arnayy kónil aituy da, Astana әkimi IY.Tasmahambetovtyng jerleu komissiyasyn basqaruy da osy oqighanyng janama dәleli retinde aityldy.
Osynday әngimelerding anyq-qanyghyn anyqtamaq bolyp, elden Almatygha orala sala marqúmnyng jan dosy bolghan Qoyshyghara Salgharinge habarlastym. Ol múnday qanqu sózding aitylyp jýrgenin biledi eken. «Búl әngimeni shygharyp jýrgender «Aqseleu inisine jәne taghy basqa bir-eki adamgha tiri kezinde hat jazypty, sondyqtan ol óletinin bilgen» degenge sýienip qiyaldanyp aityp jýrse kerek. Shyndyghynda, Aqseleu 6 qyrkýiekte maghan da hat jazghan, al 15-inde qaytys boldy. Ol hatynda maghan «Qoysheke, jýregimnen eki ret «pristup» boldym, mýmkin, ýshinshisinen ketip qalarmyn. Saghan tildese almay qalsam...» dep jazghan edi. Men oghan dәrigerge qaralu kerektigin aittym. Ol bolsa, «bәrin әurelep qaytem, qinalmay osy jýreketen ketkenim de jón shyghar» degen. Sondyqtan ol ózining jýrekten ketetinin ishtey bildi» dedi Q.Salghariyn.
Marqúmnyng sýiegine onyng tuystarymen qatar Q.Salgharin de kiripti. Onyng aituynsha, marqúmnyng denesinde eshbir jaraqat, ózge bir daq bolmaghan. «Jogharghy qan qysymynan ólgen adamdargha tәn Aqseleu de úiyqtap ketken adamgha úqsap jatty» dedi ol.
Etnograf, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi Aqseleu Seydimbek 67 jasqa qaraghan shaghynda ómirden ozdy.
Ózining amanaty boyynsha, ol ózining tughan jeri Janarqagha jerlendi.
«Azat» gazetinen alyndy