Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4420 0 pikir 17 Qarasha, 2009 saghat 08:09

Súltan Han AQQÚLÚLY. Álihan Bókeyhan ýkim shygharylghan kýni-aq atylghan

Alashtyng kósemi hәm Alashorda ýkimetining tóraghasy Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng atylar aldyndaghy sureti. Butyrka týrmesi, Mәskeu, 1937 jyl. SSRO KGB-synyng múraghatyndaghy suret.

HH ghasyrdyng basynda qazaq halqynyng últ-azattyq qozghalysyn basqarghan Álihan Bókeyhan 1937 jyldyng qyrkýieginde Mәskeude sottalyp, sol jerde atylghan. Biraq ta, SSRO NKVD-KGB-synyng qúqyqtyq mirasqory bolyp tabylatyn Reseyding arnauly qyzmeti onyng jerlengen orynyn aitpay otyr.

Alashtyng kósemi hәm Alashorda ýkimetining tóraghasy Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng atylar aldyndaghy sureti. Butyrka týrmesi, Mәskeu, 1937 jyl. SSRO KGB-synyng múraghatyndaghy suret.

HH ghasyrdyng basynda qazaq halqynyng últ-azattyq qozghalysyn basqarghan Álihan Bókeyhan 1937 jyldyng qyrkýieginde Mәskeude sottalyp, sol jerde atylghan. Biraq ta, SSRO NKVD-KGB-synyng qúqyqtyq mirasqory bolyp tabylatyn Reseyding arnauly qyzmeti onyng jerlengen orynyn aitpay otyr.

MÚRAGhATTAN TABYLGhAN OLJA

Songhy eki ghasyrdaghy Qazaqstannyng últ-azattyq qozghalysy tarihynda shoqtyghy biyik eki tarihy túlgha bar. Onyng әrqaysysy eki týrli tarihy kezende qazaqtyng últ-azattyq kýresin basqardy jәne ekeuine de tughan jerding topyraghy búiyrmady.

Birinshisi – Kenesary han, ol turaly Azattyq radiosy tilshisining Sankt-Peterburgke barghan saparynyng qorytyndysy boyynsha jazylghan aldynghy maqalada әngimelegen bolatynbyz. Ekinshisi - Álihan Bókeyhan. Kenesarynyng bas sýiegi Reseyde joghalghan, al, Álihan Bókeyhannyng resmy qújat boyynsha Mәskeude sottalyp, sol jerde atylghany jәne sonda jerlengeni, ne GULAG-tyng kóptegen mekemelerining birinde qalghany beymәlim.

Azattyq tilshisining Sankt-Peterburgke barghandaghy maqsatynyng biri – HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng basyndaghy qazaqtyng últ-azattyq qozghalysynyng kósemi Álihan Bókeyhannyng ómiri men qyzmetine jәne de 1937 jyldyng qyrkýieginde tútqyndalyp, atu jazasyna kesilgennen keyingi taghdyryna qatysty múraghattyq jәne basqa da qújattardy izdeu edi.

Kýtkenimizdey-aq, búrynghy Imperatorlyq orman institutynyn, qazirgi Kirov atyndaghy Sankt-Peterburg memlekettik orman-tehnikalyq akademiyasynyng múraghaty saqtalyp otyrghan Ortalyq memlekettik tarihy múraghattan (OMTM) Álihan Bókeyhannyng osy oqu ornynda oqyghanyna qatysty birqatar jana qújattar tabyldy.

Naqty aitqanda, Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng S.-Peterburg orman institutyna student etip qabyldau turaly 1890 jylghy 20 shildede óz qolymen jazghan ótinishi. Ótinishting astyna «Tehnik Álihan Núrmúhamedov Súltan Bókeyhanov» dep qol qoyylghan.

Mústafa Shoqaydyng studenttik jyldarynda týsken sureti tabylghan edi, sol sekildi Álihan Bókeyhannyng isinen de suretin tabamyz ba dep ýmittengen edik, bir de bir fotoqújat joq bolyp shyqty. Al, ózining ótinishinde ol basqa da qajetti qújattarmen birge «eki fotografiyalyq kәrtishkesin» qosqanyn jazghan eken.

Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng Peterbordaghy Imperatorlyq orman institutyn 1894 jyly tәmamdaghany turaly attestat (diplom). Peterbordyng memlekettik tarihy múrajayy. Qyrkýiek, 2009 jyl.
Osy iste saqtalghan jana manyzdy qújattardyng ekinshisi – qújattyng ózinde jazylghanday «Álihan Núrmúhamedúly Súltan Bókey-Hanovtyn» S.-Peterburg Orman institutyn bitirui jәne oghan ekinshi dәrejeli ghalym-ormantanushy ataghynyng berilui turaly attestat.

Búl jerde týsindire keter bir jayt – «súltan» degen sóz onyng atyn nemese әkesining atyn bildirmeydi, ol sóz onyng biyik ataghyn, qazaqtaghy tóre ruy bastauyn sodan alatyn Shynghyshannyng tegine, Joshyhannyng túqymynan taraytyndyghyn bildiredi.

Ary qaray Álihan Bókeyhannyng isinde onyng biografiyasyn aitarlyqtay tolyqtyratyn, qazaqtyng bolashaq últ kósemining sipaty men minez-qúlqyn ashugha kómektesetin taghy birqatar qújattar bar. Biraq, biz onyng ómirindegi odan da manyzyraq túsyna toqtaghymyz keledi. Naqty aitqanda, әngimemizdi Álihan Bókeyhannyng tútqyndalyp, atu jazasyna kesilgennen keyingi uaqytqa arnamaqpyz.

Túnghysh ret Azattyq radiosynyng saytynda jaryq kórip otyrghan qújattardyng kópshiligi KSRO NKVD-KGB-synyng qúqyqtyq mirasqory bolyp tabylatyn Resey Federasiyasy Federaldy qauipsizdik qyzmetining (FQQ) múraghatyna tiyesili.

Autor Otan tarihynyng eng bir qandy kezenderine qatysty osy qújattargha qol jetkizuge septeskeni ýshin Qazaqstan Últtyq qauipsizdik komiytetining basshylyghyna alghys bildiredi. Sonday-aq autor qújattardyng kóshirmesin tikeley әkep tapsyrghan Qazaqstan ÚQK-ning qyzmetkeri Vasiliy Polulyahqa alghys bildiredi.

Dey túrghanmen, jarty ghasyrdan astam uaqyt eshkimge kórsetilmey kelgen osy qújattardy (FQQ joldaghan qújattardyng birqatary tek oqyp-tanysugha ghana berilgenin aita keteyin) ózining múraghatynan suyryp bergen Reseyding arnauly qyzmeti eng basty da songhy qúpiyany jasyryp qaldy. Biraq, búrynghy NKVD-KGB-nyng búl qúpiyasyna sәl keyinirek toqtalamyz.

TÚTQYNDAU JÁNE TINTU

Tariyhqa kirispeden bastayyn. 1922 jyldyng qazanynan 1937 jyldyng 27 qyrkýiegine deyin Alash-Orda últtyq-aumaqtyq autonomiya ýkimetining búrynghy basshysy Álihan Bókeyhan (ol ózining 1927 jyly jaryq kórgen songhy ghylymy enbeginde aty-jónin dәl osylay kórsetken) Mәskeude túrghan jәne júmys istegen.

Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhandy tútqyndau pәterinde tintu jýrgizu turaly berilgen order. Resey FSB-nyng múraghatyndaghy qújat. Mәskeu, aqpan, 1995 jyl.
Ol Mәskeuge Halyq komissarlary kenesining tóraghasy Vladimir Leninning tikeley núsqauy boyynsha aidauylmen aldyrylghan. Biraq, bir qyzyghy – ony Mәskeude abaqty emes, Ýlken Kislov qiylysyndaghy 4-shi ýi, 15-shi pәter degen meken-jaydaghy jeti bólmeli pәter kýtip túr edi.

Tarihy derekter boyynsha, kezinde búl ýidi graf Sheremetiev ózining basqarushysyna tartu etken eken. Búl ýide Qazan tónkerisinen keyin sonau 1930 jyldargha deyin sovet ókimetining kósemderi túrghan, keyinirek baryp olar Kremlige auysqan. Álihan Bókeyhan tútqyndalghan kezde jeti bólmeli ol pәter jekelegen jeti kommunaldy pәterge ainalyp ýlgergen bolatyn. Aytpaqshy, olar qazir de bar.

Álihan Bókeyhan songhy ret tútqyndalyp, 1937 jylghy 26 shildede Butyrka týrmesine jabylghan, múny FQQ múraghatynyng birinshi qújaty – №3640 order rastaydy. Onyng pәteri, naqtyraq aitqanda, sol pәterden qalghan búryshtaghy bólmege tintu jýrgizilgen.

Onyng jan-jaqpen, yaghni, Alash últtyq qozghalysyndaghy, Sibir men Qazaqstanda zemstvo engizu jónindegi qozghalystaghy adamdarmen, sonday-aq әriptesterimen, S. P. Shvesov, S. F. Olidenburg, S. I. Rudenko jәne basqa da orys-sovet ghalymdarymen, onyng ishinde «әlemdik proletariat kóseminin» jaqyn dosy V. D. Bonch-Bruevichpen jazysqan hattarynyng barlyghy onyng «qylmystyq әreketinin» dәleldemesi retinde alynghan.

Sonymen qatar, birinshiden, onyng bay kitaphanasy, al, ekinshiden, onyng әiteuir bir jaryq kórer dep ýmittengen qazaq tarihy, әdebiyeti, tili boyynsha jazghan jana ghylymy zertteulerinin, әdeby jәne basqa da audarmalarynyng qoljazbalary tәrkilengen.

Tәrkilengen mýlikti, eng bastysy – Álihan Bókeyhannyng kitaphanasy men qoljazbalarynyng izin tabu mýmkin emes. Ol jyldary tútqyndalghan adamnyng qúndy zattary men mýlkin NKVD qyzmetkerleri bólip alatyn, búl olar ýshin әdettegi is edi.

SONGhY SÓZ

Kelesi qújat – tútqynnyng anketasy. Ondaghy jazbalardy jogharyda aitylghan ótinishtegimen («súraudaghymen») salystyrsaq, onda búl

Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhan 1937 jyly shilde aiynda tútqyndalghan kezde óz qolymen toltyrghan anketa. Resey FSB-nyng múraghatyndaghy qújat. Mәskeu, aqpan, 1995 jyl.
qújatty Álihan Bókeyhannyng óz qolymen toltyrghanyna esh kýmәn qalmaydy. Anketadan biz Álihannyng ózi jәne onyng 1917 jyldan beri qarayghy qyzmeti, sonday-aq, onyng balalary turaly birshama aqparat ala alamyz.

Qazaqstan ÚQK maqala autoryna barlyq qújattyng kóshirmesin týgeldey bere qoymady. Jauap alu jәne sottyq tergeu hattamalary sekildi birneshe manyzdy qújattar bir qaraugha ghana úsynyldy, ras, odan qolmen kóshirip alugha bolar edi.

Sottyq tergeu hattamasynan kóretinimiz – Álihannan 1937 jyly biylikte bolghan Qazaqstan basshylarymen baylanysy turaly aqparat alghysy kelgen. Olarmen baylanysy bolghanyn «moyyndaudyn» arty ne bolatyny aitpasa da týsinikti.

Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhan 1937 jyly shilde aiynda tútqyndalghan kezde óz qolymen toltyrghan anketa. Resey FSB-nyng múraghatyndaghy qújat. Mәskeu, aqpan, 1995 j.

NKVD tergeushilerining ailap jýrgizgen azapty tergeu-jauap alulary da, «ýshtiktin» jýike tozdyrar sottyq mәjilisi de, egde tartqan jasy da Álihan Bókeyhannyng ruhyn syndyra almady. Ol tek bir nәrseni ghana shynayy da ashyq moyyndady.

Ýkim shygharar aldynda beriletin songhy sózde ózin kinәli etip, jazagha kesetinderine kýmәni bolmaghan Álihan Bókeyhan eshqanday ókinishti de, ayaushylyq súraudy da bildirmeytin qysqa, biraq, maghynasy tereng aqtyq sózin aitty: «Men Sovettik biylikti jaqsy kórgen emespin, biraq, moyyndadym!» Osy sózdi aitqan sәtte ol 72 jasta edi.

ATU JAZASY

Sóitip, naqaqtan naqaq talaydyng kóz jasyn tókken SSRO Jogharghy soty Áskery alqasyndaghy atyshuly «ýshtik» 1937 jylghy 27 qyrkýiekte әbden ýirenshikti, jattandy bolghan ýkimderining birin shygharyp, Álihan Bókeyhandy «eng jogharghy qylmystyq jazalau sharasy – atu jazasyna» kesti.

«Sovetshe әdiletti sottaudyn» sol aktisine ýnilsek, bir nәrseni bayqau qiyn emes – Mәskeude ótken jabyq sot mәjilisinde tóraghalyq etushi «Diviziyalyq әskery zanger Golikov joldastyn, sot mýsheleri: Brigadalyq әskery zanger Jdan joldastyng jәne 1-inshi dәrejeli Áskery zanger Kandybin joldastyn, jәne de hatshy,

Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhandy atu jazasyna kesu turaly SSRO Joghary Soty Áskery alqasynyng 1937 jyly qyrkýiekting 27-si kýni shygharghan ýkimining kóshirmesi. Sot ýkimi sol kýni oryndalghan. Resey FSB-nyng múraghatyndaghy qújat. Mәskeu, aqpan, 1995 j.
2-inshi dәrejeli әskery zanger Kudryavsev joldastyn», sonday-aq sottalushy Bókeyhannyng aty-jónderi mashinkada basylghan, al, ýkimning mazmúny qolmen jazylghan: aidaq-saydaq shimaylay salghan.

Osydan kóretinimiz – qúlaqqa jauyr bolghan «Halyq jauy» degen 58-bap boyynsha atu jazasyna sottau nauqandy kýndelikti iske ainalghanyn dәleldeydi.

Biraq, stalindik rejim istegen soraqylyqtar múnymen de bitpeydi. Endi FQQ múraghatyndaghy songhy qújatqa mәn bereyik.

«Qúpiya» belgisi qoyylghan anyqtamada bylay delingen: «Bókeyhanov Álihan Núrmúhamedúlyn atu jazasyna kesu turaly ýkim 1937 jyly 27 qyrkýiekte Mәskeu qalasynda oryndalghan. Ýkimdi oryndau turaly akt SSRO NKVD-sy 1-inshi arnauly bóliminde saqtauly: № 2 tom, № 283 bet. SSRO NKVD-sy 1-inshi arnauly bólimning 12-inshi bólimshesi memlekettik qauipsizdik leytenanty Shevelev. Qoly».

Álihan Bókeyhandy atu jazasyna kesken ýkim 1937 jylghy 27 qyrkýiekte shygharylghan jәne tura sol kýni – 1937 jylghy 27 qyrkýiekte oryndalghan. Tipti, qay jerde, qay qorymda nemese qay ortaq ziratta jatqany beymәlim. Reseyding FQQ búl súraqqa baylanysty eshqanday mәlimet bermeydi.

Osylaysha qazaq últtyq qozghalysynyng taghy bir kósemining sýiegi izim-ghayym joq boldy. Dese degendey, stalindik qughyn-sýrgin myndaghan qazaqstandyqtyng basyn jútty. Adamy tútqyndalmaghan, jer audarylmaghan jәne abaqtynyng adam tózgisiz kýiin kórmegen bir de bir otbasy qalmady dese de bolady. Myndaghan adamnyng sýiegi qayda qalghany belgisiz. Tәuelsizdik alghan Qazaqstanda stalindik qughyn-sýrginning shyndyqtaryn izdeu jekelegen ghalymdar men yntalylardyng bastamasymen ghana shektelude. Kommunistik jýiening ashyqtan ashyq jasaghan qylmysy jazasyn alghan joq.

www.azattyq.org saytynan alyndy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435