Habar arnasy. «Betpe-bet» baghdarlamasy. 18.11.2009

Qonaq: Múhtar Qúl-Múhammed - QR mәdeniyet jәne aqparat ministri.

Jýrgizushi: Berik Uәliy

Jýrgizushi: Elbasymen bolghan tikeley efir kezinde qansha saual  kelip týsti. Osy saualgha jauabynyzdy tyndap alyp әngimemizdi ary qaray jalghastyrayyq.

Qonaq: Býgingi kýnge deyin kelip týsken saualdardyng jalpy sany 45 mynnan asty. Onyng biraz bóligi hat arqyly tikeley efirge deyin de kelip ýlgirgen bolatyn. Óitkeni tikeley efir turaly anonsty biz erte bastadyq. Efirding kezinde de kóptegen súraqtar boldy. Telefonmen, elektrondyq poshta arqyly da kelip týsken súraqtar da az emes. Jastar jaghy osy zamanghy tehnologiya qúralyn kóbirek paydalanyp sms  jiberu arqyly da súraqtar joldady. Jalpy kelip týsken súraqtardyng barlyghyn birdey Elbasyna qoyylghan súraqtar dep aitugha bolmaydy.  Mysaly, hat habarlardyng ishinde Elbasyna rahmet aityp, rizashylyq bildirip jazghan hattar da jetip artylady. Óitkeni Elbasy óte ashyq adam men ol kisining janynda biraz jyldar boyy qyzmet istedim. Astanada bolmasyn, Almatyda bolmasyn elge, alystaghy auyldargha shyqqanda  bolmasyn halyq kóptegen ótinishterin aityp jatady. Elbasynyng sol mәselelerdi birden sheship halyqqa kómekteskenine men talay ret kuә boldym.  Sondyqtan halyqtyng yqylasy osy tikeley efirge qatty audy dep aita alamyn.

Habar arnasy. «Betpe-bet» baghdarlamasy. 18.11.2009

Qonaq: Múhtar Qúl-Múhammed - QR mәdeniyet jәne aqparat ministri.

Jýrgizushi: Berik Uәliy

Jýrgizushi: Elbasymen bolghan tikeley efir kezinde qansha saual  kelip týsti. Osy saualgha jauabynyzdy tyndap alyp әngimemizdi ary qaray jalghastyrayyq.

Qonaq: Býgingi kýnge deyin kelip týsken saualdardyng jalpy sany 45 mynnan asty. Onyng biraz bóligi hat arqyly tikeley efirge deyin de kelip ýlgirgen bolatyn. Óitkeni tikeley efir turaly anonsty biz erte bastadyq. Efirding kezinde de kóptegen súraqtar boldy. Telefonmen, elektrondyq poshta arqyly da kelip týsken súraqtar da az emes. Jastar jaghy osy zamanghy tehnologiya qúralyn kóbirek paydalanyp sms  jiberu arqyly da súraqtar joldady. Jalpy kelip týsken súraqtardyng barlyghyn birdey Elbasyna qoyylghan súraqtar dep aitugha bolmaydy.  Mysaly, hat habarlardyng ishinde Elbasyna rahmet aityp, rizashylyq bildirip jazghan hattar da jetip artylady. Óitkeni Elbasy óte ashyq adam men ol kisining janynda biraz jyldar boyy qyzmet istedim. Astanada bolmasyn, Almatyda bolmasyn elge, alystaghy auyldargha shyqqanda  bolmasyn halyq kóptegen ótinishterin aityp jatady. Elbasynyng sol mәselelerdi birden sheship halyqqa kómekteskenine men talay ret kuә boldym.  Sondyqtan halyqtyng yqylasy osy tikeley efirge qatty audy dep aita alamyn.

Jýrgizushi: Elbasyna qoyylghan saualdargha qarap otyryp, osy júrt ýkimetke qoyatyn súraqty nege tikeley Elbasyna qoyyp jatyr, nege ýkimet mýshelerining ózine qoymaydy degen bir saual tuyndaydy. Álde el ýkimetke senbey me?

Qonaq: Joq, olay dep baghalaugha bolmaydy. Búny eng aldymen elding Elbasyna degen erekshe senimining belgisi dep baghalau kerek. Óitkeni óziniz bilesiz, eng songhy saylauda preziydentimiz býkil halyqtyq preziydentke ainaldy, saylaushylardyng 91 payyzy Elbasyna dauys berdi.

Mynau daghdarys zamanynda, tipti Europanyng damyghan elderinde zeynetaqy qysqaryp jatqan kezde, jalaqy qysqaryp jatqan kezde, basqa da týrli әleumettik tólemder qysqaryp jatqan kezde, Qazaqstan  kerisinshe júrttyng jalaqysyn ósirip otyr, toqtap qalghan birde bir iri kәsiporyn joq, halyqtyng arasyndaghy júsyssyzdyq barghan sayyn azayyp barady.

Jýrgizushi: Tikeley efirdi úiymdastyru kezinde sizderding Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine negizinen qanday saualdar kelip týsti? Mysaly qazyr jalaqy mәselesi mәdeniyet qayratkerlerin qatty tolghandyryp jýrgen kórinedi.

Qonaq: Jalaqyny qansha kótersekte, «osy bizge jetedi», «jetip artylady» dep eshkim aitpaydy ghoy. Al shyntuaytyna keletin bolsaq, biz býgin kollegiyada da ony atap óttik. Elbasynyng halyqqa jasaghan joldauynda kórsetilgen tikeley tapsyrmalardyng nәtiyjesinde biyl Qazaqstandaghy barlyq Mәdeniyet, aqparat salasynyng qyzmetkerlerining jalaqasy 25 payyzgha ósti. Kelesi jyly 1 iiliden bastap taghy 25 payyzgha kóterileyin dep otyr. 2011 jyly 30 payyzgha kóterilmek. Eger ony 2005 jylghy kórsetkishpen salystyrsaq, 2 jarym 3 esege deyin kóterildi dep aituymyzgha bolady. Sondyqtan sala qyzmetkerlerining búl mәsele boyynsha kóterip otyrghan saualdary artyqtau dep esepteymin. Áriyne bola berse eken,  bolghan ýstine bola berse eken dep tileymiz, biraq býgingi kórsetilip jatqan qamqorlyq - qazirgi әlemdik qarjy daghdarysynda Qazaqstan ekonomikasynyng óte túraqty jәne myqty damyp kele jatqandyghynyng aighaghy jәne Elbasynyng jalpy mәdeniyetke ghana emes, barlyq budjet salasynyng qyzmetkerlerine kórsetip otyrghan qamqorlyghy dep baghalanuy kerek.

Jýrgizushi: Sizge súraq qong ýshin bir kórermenimiz baylanysta túr eken. Kesh jaryq!

Kórermen: Assalaumaleykum! Almatydan Kenesar Qaptaghaev bolamyn. Osy myna jaqynda "Qazaq eli" moument ashyldy. Biraq, Jәnibek pen Kereyding eskertkishteri dalada qaldy. Ony qazaq gazetteri  adam ayarlyqtay maqalalarmen kórsetip jazyp jatyr. Osy mәselege sizding kózqarasynyz qanday ózi?

Qonaq: Súraghynyzgha rahmet. Búl mәseleni tym dabyra qyludyng qajeti joq dep esepteymin. Óitkeni jaqynda ghana "Egemen Qazaqstan" gazetinde, basqa da jetekshi respublikalyq basylymdarda belgili tarihshy ghalymymyz, jazushy Qoyshyghara Salgharinnyng óte ornyqty maqalasy jariyalandy.

Men jalpy osy ministrlikke kelgennen keyingi bir jarym jyldyng ishinde eskertkishter jóninde memlekettik komissiyanyng ýsh birdey otyrysy bolyp ótti. Onyng barlyghynyng basy qasynda ózim boldym. Mysaly, ótken jyldyng aqpan aiynda kelgen úsynys boyynsha, "Qazaq eli" monumentining dәl qәzirgi jobasynyng bastapqy varianty úsynyldy. Biraq onda eshqanday handar, batyrlar jóninde úsynys bolghan joq. Odan keyin sәuir aiynda bolghan úsynysta osy eskertkishti odan әri jetildiru, ondaghy bareliefting qazaq halqynyng kóne zamannan kýni býgingi deyingi tarihyn kórsetu, Elbasynyng tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh preziydenti retindegi tarihtaghy rolin kórsetu jóninde úsynystar kelip týsti. Búny da memlekettik komissiya qoldady. Memelkettik komissiyanyng júmysy ashyq, aiqyn, eshqanday býkpesiz, boyamasyz jýrgizilgen.  Qúramynda respublikamyzdaghy jetekshi suretshiler, mýsinshiler bar. Sondyqan ony óte bedeldi komissiya dep aitugha bolady. Biylghy jyldyng qyrkýiek aiynda taghy da bir úsynys kelip týsti. Astana qalasynda "Qazaq eli" monumentining ar jaghynda ýlken bir park boy kóterip kele jatyr. Sol parkte batyrlar alleyasyn ashu jóninde. Astana qalasy әkimshiliginen úsynys kelip týsti, ol úsynysta sol jerge birneshe qazaq batyrlarynyng eskertkishin ornatu jóninde naqty úsynys jasaldy. Komissiya tolyghymen búl úsynysty qoldady. Onyng ishinde de Jәnibek pen Kereyge eskertkish ornatu turaly әngime joq. Jalpy Jәnibek pen Kereyge eskertkish ornatu mәselesine keletin bolsaq ol ekeui de Astananyng tórinen oryn alugha layyqty túlghalar, oghan da uaqyt keler. Astananyng tamasha bir jerinen Jәnibek pen Kereyge tamasha eskertkish ornatylar dep oilaymyn. Al myna monumentke keletin bolsaq, búl óte tamasha monumentalidi dýnie bolyp shyqqan! Qazaq halqynyng kóne zamannan kýni býgin deyingi tarihyn óte aishyqty kórsete bilgen. Astananyng sәuletti eskertkishterining birine ainaldy dep aitugha bolady.

Jýrgizushi: Aqparat qúraldarynda Kerey men Jәnibekting eskertkish mýsinderi jóninde erterek qolgha alyndy degen әngimeler aityldy ghoy?..

Qonaq: Men onyng barlyghynyng qaydan shyqqan әngime ekenin bilmeymin. Biraq men memlekettik komissiyagha kelip týsken naqty 3 úsynys jәne osy úsynystar boyynsha komissiyanyng qabyldaghan sheshimin aityp otyrmyn. Jalpy "Qazaq eli" monumentin Astananyng jalpy Qazaqstannyng tarihyn asqaqtatyp, aishyqtatyp túrghan óte tamasha monumentalidi keshen dep aita alamyn.

Jýrgizushi: Handarymyz dalada qalmaydy, olargha arnalyp oryn beriledi ghoy?

Qonaq: Eger onday eskertkishterding jobasy kelip týsse, biz ony komissiyada qaraugha әzirmiz.

Jýrgizushi: Memlekettik tilding qoldanu ayasyna qatysty kónil tolmaytyn   saualdar Preziydentke qoyylghan súraqtardyng ishinde de kóptep kezigedi. Sizding oiynyzsha qalay qәzirgi tanda memlekettik tilding qoldnau ayasy óz dengeyinde me? Qalay oilaysyz?

Qonaq: Memlekettik tilding  jay japsary jóninde keybir danghaza men daqpyrtqa negizdelgen pikirler keyde boy kórsetip qalady. Sonday danghaza daqpyrttyng sonynda elge tanymal keybir ziyaly qauym ókilderining jýretini mening de qarynymdy ashyrady. Eger biz tәuelsizdik alghan kezdegi qazaq tilining jaghdayymen dәl qәzirgi jaghdayyn salystyratyn bolsaq - arasy jer men kóktey. Biz tәuelsizdik alghan tústa Almaty qalasynda 2 ghana qazaq mektebi qalghan bolatyn. Osy Astanagha kóshken kezde qazaq mektebin bylay qoyghanda qazaqtardyng prosenttik kórsetkishinning ózi 18 payyzdan aspaytyn. Qúdaygha shýkir, búl kýnderi Qazaqstannyng qay týkpirinde bolmasyn, qay oblys ortalyghynda bolmasyn qazaq tilindegi mektepterding de sany, jogharghy oqu oryndarynda sabaq beretin qazaq bólimderining de sany da artyp kele jatyr. Eger myna 60-70 jyldary Qazaqstanda 600 den astam qazaq mektebi qysqaryp ketken bolsa, tәuelsizdik alghan jyldarynda 900-den astam mektep janadan ashyldy. Al, osynyng bәri naqty kórsetkish emes pe? Biz mine, ómirding osynday jaqsy jaghyn aitqannyng ornyna keyde kólenkeli jaqtaryna kóbirek nazar audaryp ketetin kezimiz bolady. Eger qazaq tilining kósegesin kógertemiz deytin bolsa әrbir qazaq balasyn jetektep әkelip qazaq mektebine bersin. Ózi otbasynda, kóshede qazaqsha sóilesin. Elbasy qazaqtardyng barlyghyna týsinikti qylyp aitty ghoy: «Qazaq pen qazaq qazaqsha sóilesin, sondy bizding qazaq tilining kósegesi kógeredi» dep. Qazaqstandaghy halyqtyng 67-68  payyzyn qazaq qúrap otyrghan kezde bәrimiz qazaqsha sóileytin bolsaq sonda basqa halyq qayda ketedi? Sondyqtan búl mәseleni sayasy úpay jinau ýshin aita beruding qajeti joq. Kerisinshe búl mәseleden taghlymdy sabaq alu kerek dep esepteymin.

Jýrgizushi: Aldaghy 2010 jyly memlekettik mekemelerding barlyghy memlekettik tilge kóshu tiyis. Dayynbyz ba biz?

Qonaq: 2010 jyly preziydent әkimshiligi jәne ýkimet memlekettik tilge kóshedi, qәzirding ózinde olardyng 90 payyz qújattary memlekettik tilde jýrgizilude. Biyl barlyq Qazaqstandaghy memlekettik organdar is-qaghazdaryn qazaq tiline kóshiredi onday baghdarlama qabyldanghan. Biraq sonymen birge eger sol organdargha orys tilinde hat-habar kelip týsetin bolsa, iya basqa tilde, ol hat-habar jazghan adam osy últaralyq tilde ózine qajetti jauabyn alugha tiyis. Eger qazaq tilin bilmeytin orys orys tilinde hat jazatyn bolsa, preziydent әkimshiligine, bizding ministrlikke men oghan  qazaq tilinde jauap qaytarsam ol sonda audarmashy izdep jýrui kerek pe? Al negizinde is-qaghazdary biylghy jyldan bastap memlekettik mekemelerde qazaq tilinde sәtimen atqarylyp kele jatyr.

Jýrgizushi: Taghy bir ózekti mәselelerding biri memlekettik tilding elektrondy aqparat qúraldaryndaghy qoldanu ayasy jóninde bolyp otyr. Yaghni, praym taym deymiz ghoy, saghat 7 men 11 arasyndaghy, telearnalarda qazaq tilindegi baghdarlamalardyng ýles salmaghy az. Osyghan qatysty ne aitasyz?

Qonaq: Búl esinizde bolsa, 2001-2002 jyly keybir respublikalyq kommersiyalyq arnalarda qazaq tilindegi baghdarlamalar 1-2-3 ary ketkende 5 payyzdan aspaytyn. Tipti keybir respublikalyq kommersiyalyq arnalar qazaq tilin bylay qoyyp orys tilinde de bir de bir prosent habar dayyndamaytyn. Mәskeuding dayyn telekanaldarynyng produksiyasyn sol kýiinde retranslyasiya jasap otyratyn. Qúdaygha shýkir, qәzir jaghday basqasha, qәzir Qazaqstandaghy barlyq kommersiyalyq kanaldardyng ózi  ózining kontentining 70 payyzyn Qazaqstandyq materialdarmen toltyryp otyr. Al, endi formalidi týrge kelgen kezde olardyng barlyghy 50 payyzdan kem, bolmau kerek degen zannyng normasyn oryndap otyr, biraq siz aitqanday  janaghyday autqushylyq bar praymtaym uaqytynda. Kommersiyagha baylanysty, mynau qәzirgi daghdarysqa baylanysty, jarnama berushining talabyna baylanysty keyde orys tildi habarlar, keshke qaray júrt kóretin uaqyttarda basymdau bolyp otyrghandyghy anyq. Biraq búl memlekettik kanaldargha qatysty emes. sondyqtan men olardyng barlyghyna eskertu jiberdim zangha tiyisti ózgerister men tolyqtyrular engizildi. Kelesi jyldyng 1 qantarynan bastap barlyghynan qatang súraytyn bolamyz búl mәseleni.

Súhbatty yqshamdap dayyndaghan - «Abay-aqparat»