Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3449 0 pikir 1 Jeltoqsan, 2009 saghat 05:34

Shalqar ESTEN. Yuran qazaqtan keshirim súrasyn!

Juyrda birqatar BAQ qúraldary «Lokomotiyv» futbol klubynyng búrynghy bapkeri Sergey Yuran men osy komandanyng mýshesi Jambyl Kókeev arasyndaghy kiykiljinge qatysty habar taratty.

Juyrda birqatar BAQ qúraldary «Lokomotiyv» futbol klubynyng búrynghy bapkeri Sergey Yuran men osy komandanyng mýshesi Jambyl Kókeev arasyndaghy kiykiljinge qatysty habar taratty.

Endi osy daudyng qalay bastalghanyn bayandap ótelik. Búdan biraz uaqyt búryn reseylik maman Jambyl Kókeevti komandanyng negizgi qúramynan shygharyp tastady. Sóitip alandaghy aqyldy oiynymen jankýier jýreginen oryn alyp ýlgergen daryndy futbolshy «Lokomotivtin» qosalqy qúramynda «jazasyn» ótedi. Áriyne búl jaghday kópting nazarynan tys qala qoymady. Kókeevting ne sebepten alangha shyqpay jýrgenine alandauly jankýier qauymnyng kókeyindegi súraqqa jauapty bas bapker Yuran berdi. Ol Jambyldy komanda mýshelerine ortaq tәrtipti búzdy dep aiyptady. Oghan әriyne kópshiligimiz sendik te. Óitkeni jas futbolshylar tarapynan ne qily «erkelikterdin» jii oryn alyp jatatynyna kuә bolyp jýrgenimiz ras. Qalay bolghanda da bas bapkerding sheshimi komanda mýsheleri ýshin oryndalugha tiyis zan. Kókeev te sol búiryqqa baghynyp, Yurannyng qalauymen qosalqy qúramda dop tebuge mәjbýr boldy. Al dәl osy tústa «Lokomotiyv» birneshe manyzdy kezdesuler ótkizdi. Álgi oiyndarda shabuylgha dem berip otyratyn talantty jartylay qorghaushynyng orny oisyrap qalghany anyq bayqaldy. Andrey Tihonov qansha jerden komandasyn algha sýirep, jeniske jeteleuge tyryssa da bolmady - «Lokomotiyv» manyzdy úpaylardan kóz jazyp qaldy. Biraq Yuran sonda da Kókeevti negizgi qúramgha qaytarugha asyqpady. Minezi birtogha, tәrbiyeli ortadan shyqqan Jambyl sonshalyqty ne býldirip qoydy eken destik. Keyinirek «jazasyn» ótep bolghan Kókeev komandanyng negizgi sapyna qaytyp oraldy jәne jasyl alang tórinde ózining sheberligin san mәrte dәleldep te berdi. Ol gol da soqty, Tihonovtargha nәtiyjeli pas ta jetkizdi. Kim biledi, bәlkim Yuran qityqpay, Kókeevti negizgi qúramgha erterek qaytarghanda «Lokomotiyv» chempiondyq ataqqa qol sozyp qalar ma edi? Biraq bolar is boldy, «temirjolshylar» ózderine búiyrghan jýldeni iyelendi. Al Sergey Yuran chempionat ayaqtalmay jatyp-aq komandadan ketti.

Áytse de mausym ayaqtalghan tústa janaghy daudyng janghyryghy estildi. 21 jasar Jambyl Kókeev jalpaq júrtqa aqiqattyng betin ashty:

- Birde komandalyq әriptesim Maqsat Bayjanov ekeumiz qazaq tilinde sóilesip kele jattyq. Jәy әnsheyin әzildesip, kýlgen edik. Biraq múnymyzdy Yuran basqasha týsinip, ózin mazaq etti dep qabyldady. Sondyqtan bolar ol búdan bylay ózining kózinshe bizding tek orys tilinde sóileuimizdi talap etti. Men oghan kónbedim.

Mine Kókeevting qosalqy qúramgha quyluynyng týp-tórkini osynda eken. Jazyqty bolghan Jambyl óz qandasymen óz ana tilinde sóileskeni ýshin japa shekti. «Lokomotiyv» qosynyndaghy Yuran týzgen «tәrtipke» moyynsúnghysy kelmegen Jambylgha ara týser Qazaqstannyng futbol federasiyasy shoshqa taghalap otyrghan ba? Shyndyqtyng beti ashylghaly beri birneshe kýn ótse de qúzyrly oryndaghy sheneunikterding bireusi de júmghan auzyn ashqan joq. Namysty el ekenimiz ras bolsa әsheyinde auyz jappas sheshenderimiz nege búghyp qaldy?  Bosaghamyzdan attap, birden tórimizge ótip ketetin Yuran siyaqtylardy tәubesine keltiruge tiyispiz. Ol ýshin osy salagha jauapty Qazaqstannyng futbol federasiyasy mәlimdeme taratsyn, elimizde qyzmet etetin sheteldik mamandargha eskertu jasasyn, qatang talap qoysyn. Búndaygha jol bergen jetesizderge jaza taghayyndasyn. Birqatar klubtardy shyryldatyp, aiyppúl tólettirgen federasiyamyz әnsheyinde prinsipshil edi ghoy. Osy joly kórsetsin myqtylyghyn. Últtyq namysymyzdy ayaqqa taptaghan Yurandy halyqtan keshirim súrasyn. Óitpeydi eken oghan qazaq shekarasyn attap basugha tyiym salynsyn. Qazak elining futbolyn órkendetuge shyn niyetpen kelgenderi ras bolsa, jatjúrttyqtar bizding últtyq qúndylyqtarymyzdy syilasyn. Tilimizge, dilimizge qol súqpasyn!

 

«Ayqyn» gazeti

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270