Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3256 0 pikir 7 Jeltoqsan, 2009 saghat 05:25

Qabadan úshqan qarshygha

Ghasyrlar bederinen asyldar synyghy bolyp býginge jetken arystarymyz az emes. Babalar erligin jalghaghan eren erler de jeterlik. Sonyng bәri bolmasa da biri turaly aita ketuding artyghy bolmasa kerek. Babalarymyzdyng ata qonysy, býginde Qytay otaryna ainalghan altyn Altay topyraghynda dýniyege kelip, dýbiri kýlli әlemdi dýrildetken oghlandarymyz Ospan batyr Silәmúly men Qanat bahadýr Silәmúly turaly toqtaluym tosyn emes.

Ghasyrlar bederinen asyldar synyghy bolyp býginge jetken arystarymyz az emes. Babalar erligin jalghaghan eren erler de jeterlik. Sonyng bәri bolmasa da biri turaly aita ketuding artyghy bolmasa kerek. Babalarymyzdyng ata qonysy, býginde Qytay otaryna ainalghan altyn Altay topyraghynda dýniyege kelip, dýbiri kýlli әlemdi dýrildetken oghlandarymyz Ospan batyr Silәmúly men Qanat bahadýr Silәmúly turaly toqtaluym tosyn emes.

«Qytaygha baghynbaymyn, úrpaghym kәpir bolady. Orysqa baghynbaymyn, qyzym sholaq etek bolady» dep úranyn kóterip, Allalap atqa qonghan aruaq aldynda Alashtyng azat úrpaghy qaryzdar.
Ospannyng eli otar bolghanmen, oryspen qytay qatar qonghanmen ór keude elding ruhyn bodandyq búghaulay almady. Arysyn joqtap anyraghan Altay ana, namysyn aqtap arysqa týser alypqa jýkti boldy. 1984 jyly 13-qyrkýiek kýni Qytay elining tuy astynda qazaq últynyng abyroyyn asyryp, aibynyn asqaqtatar temir júdyryq, tegeuirindi úlymyz dýniyege keldi. Ospan babasynyng jýrek jútqan erligi men, betinen qaytpas órligin aragha alpys jyl salyp qaytalaghan Qanat erligining jóni bólek, mәni basqa. Alayda Alashtyng erligi, qazaqtyng tendigi túrghysynan alyp aitqanda Qanatty baba ruhyn jalghaghan, esh jauynan taymaghan bahadýr dep týsingen jón.
Men Qanatty jastayynan jaqsy bilemin. Altaydyng aqboran ayazy, aptap, shilingir ystyghy shyndaghan Qanattyng qyran tekti qylyghy bәrimizdi qyzyqtyratyn.
Boyynda bar erligin baghamday bilgen Qanat jastyghyna qaramay jattyghuyn jalyqpay jalghastyryp, ortasynan ozyp, 2001 jyly auyldan avtonomiyaly audan boks komandasyna joldama alyp, jol tartady. Myqty bilegi, týkti jýregi tendesin tentiretken Qanat tórt jylgha jetpeytin qysqa uaqytta tolaghay jenisterimen kózge týsip, 2004 jyly memlekettik boks qúramasyna qabyldanady. Osydan bastap, Qanattyng boks ómirindegi naghyz tartysty kýnderi bastaldy deuge bolady.
- Ákem men sheshem bala-shaghasynyng amandyghyn oilaghan, qarapayym adamdar, - dep bastady óz әngimesin Qanat. - Ákem kezinde múghalim bolyp, qazaq bastauysh mektebinde sabaq berip, bala oqytqan. Qazir - zeynetker. Bes uaqyt namazyn qaza jibermeytin pirәdar adam. Jalpy, mening әkem de, sheshem de dinge óte jaqyn, din oquyn oqyghan jandar. Biz aghayyndy beseumiz. Aldymda eki agham, eki әpkem bar. Men ýiding kenjesimin. Es bile salysymen teteles aghama erip, boks ýiirmesine qatystym. Aghamnyng Múrat Boshayúly degen ústazy bar edi, boksting tәsilderin alghash osy kisiden ýirendim. Al 12 jasymda Ýrimshidegi sport mektebine oqugha keldim. Mening bokstaghy jolym osy sәtten bastalyp ketti deuge de bolady. Osyndaghy bapkerim Ábdirashit aghamen qoyan-qoltyq júmys istep kele jatqanyma biyl on eki jyldyng jýzi bolypty. Songhy ýsh jyldan beri Qazaqstandaghy Múhtarhan Dildәbekov, Núrjan Smanov syndy boks ónerining mayyn ishken maytalmandardyng bapkeri Núrghaly Safiullin aghamyz meni baulyp keledi. Jalpy, men kóptegen bapkerlermen birge etene júmys istedim. Qazaqstan qúramasynyng kezindegi bas bapkeri Damir Budanbekov te meni bir jarym jylday baulyp, boyyma jaqsy aila-tәsilderdi sinire bildi. Al ózbekstandyq Mihail atty bapkerim meni jaqsy dayarlap, Afiny Olimpiadasyna alyp bardy.
Basqa jenisin bylay qoyghanda, kýlli әlem kóz tikken Afiny Olimpiadasyna eki milliard qytay elinen bokstan túnghysh bolyp arysy alashtyn, berisi qazaqtyng qara domalaq Qanatynyng qatysuy últymyz ýshin de, úlysymyz ýshin de onay maqtanysh emes ekendigin qyzghanyshsyz aita alamyz. Búl Qanattyng Alash aldynda abyroy arqalauymen qosa, әlem sahnasynda shang kórui edi.
- Men Afinyda bir maydan jendim de, ekinshi kezekte útylyp qaldym. Sol joly kónilimde ýlken senim ornap, jýldening auyly alys emes ekendigin sezindim. Afinyda 69 keli salmaqta altyn medalidy Baqtiyar Artaev aldy ghoy. Kýndiz-týni Baqtiyardyng qasynan bir eli qalmay, jasaghan jattyghularyn qadaghalaumen boldym. Keyinnen Baqtiyar chempion atanghanda «onyng jasaghandaryn men de jasay alamyn ghoy, ol da qazaqtyng balasy, men de qazaqtyng balasymyn» degen oy keldi. Osy oy meni tórt jylda kóptegen jaqsylyqtargha jetelep, jetistikterge jetkizdi, - dep Qanat bauyrymyz sabyrmen syr aqtardy.
Rasynda, jýldesiz oraldym dep jerge tyghylghan jigit joq, erdi namys qayrady. Kýsh atasyn tany ma?! Eki milliard qytaydan qarsylas tappaghan Qanat byltyrghy býkil qúrlyqtardy qobaljytqan Qytay Olimpiadasyna qatysyp, baghyn synady.
«Men búl jenisimdi dýnie qazaqtaryna arnadym!», - dep sharshy alanda aghynan jarylghan Qanattyng ómirde dosy, ónerde qarsylasy Baqyt Sәrsekbaev altynnan alqa taghyp, elimizding tuyn tórtkýl dýnie júrtshylyghy aldynda jelbiretken shaghynda «ózim útylsam da altyn medalidyng qazaghymnyng moynynda ketkenine quandym» degen sózdi milliardtyng minbesinde túryp aita alghan Qanattyng «Mening Qazaqstanymdy» shyrqap túrghanyn kórgen qandastarymyzdyng tebirenbegeni joq shyghar.
Jyraqta jýrse de, júrt tilegine jýregi jylyghan Qanat Atajúrtta alghashqy sózin osydan bastaghan bolatyn.
- Men ýshin jany auyryp, men ýshin riyasyz quanghan elime, júrtyma rahmet aitqym keledi. 12 jasymnan ýiden úzap, syrtqa shyqtym. Talay mәrte qazaq bolghandyghym ýshin shetke qaghyldym, osynyng barlyghy ishimde ashu-yza tudyryp «men әli qazaqtyng myqtylyghyn dәleldeymin» degen senim ornatty. Shabyt bolyp janymdy qamshylady. Ózimning qazaq ekendigimdi eshbir sәtte úmytqan emespin. Áli alda talay asu bar. Osy asularda qazaqtyng myqtylyghyn әigileuge tyrysamyn....
Elge kelgen Qanatty jer bastyrmay tóbesine kóterip әketken jankýier júrty «qoldan-qolgha» qoshametpen ótkizip, tiyisti qúrmetin kórsetip jatty. «Qanat kelgeli jatyr» degendi jaqyndarymnan estip jýretinmin. Qazannyng 21 júldyzynda tanghy shay ýstinde teledidardy qosyp qalsam, men kýtken Qanatym ekran aldynda qonaqta otyr. Últtyq arnanyng tanghy qonaghy bolyp kelgen Qanatty kórgen jerden úshyp túrdym. «Alystan alty jasar bala kelse, alpystaghy shal sәlem beredi» demeushi me edi dana halqymyz. Jerles, sabaqtas dosym auylgha kelgende jayghasyp otyra almadym. Jaryma dastarqan әzirletip, asyghys jinalyp, jolgha shyqtym. Alyp úshqan kónilim adal ghoy, aldamady. Últtyq arnanyng aldyna baryp sәl túrghanymda, aq mandayy jarqyrap, alashtyng ayauly úly da syrtqa shyqty. Qúshaqtasyp tabysyp, tósimizdi qaghysyp, qolymyzdy alysyp, shýiirkelesken song oghlan úldy otauyma bastadym. Osylaysha qúrghanymyzgha ay bolmaghan otauymyzdyng alghashqy qonaghy - Olimpada jýldegeri Qanat Silәmúly boldy....
Qytay qazaqtarynan shyqqan túnghysh boksshylardyng biri, Qanattyng syilas aghasy Núrjan Qaniollaúly osy kýnderi Qanattyng Qazaqstandaghy jol serigi bolyp ertip jýrgen-di. Qanatty qúrdasyna tabystaghanyna quanghanday Núrjan aghamyzdyng arqasy kenip sala berdi. Maqtaumen marapattan basy ainalghan Qanattyng da bir sәt qúrbylarynyng qasynda jýrgisi kelgendey, jarym kýn menimen birge boldy. Sol jarym kýnde «Qazaq radiosy», «Habar» arnasy, «Jas qazaq», «Týrkistan», «Ana tili» qatarly búqaralyq aqparat qúraldaryna súhbat beru barysynda Qanattyng qasynda bolyp, talay syrlaryna qanyqtym. Jerlesime jol serik bolyp jýrip sezingenim - onyng biyik adamy bolmysy, qay ortada bolmasyn, qanday maqtaulargha kenelmesin ózin ústay biletini. Sózi salmaqty, minezi ornyqty, eshbir menmendik, ór kókirektilikti kórgen emespin. «Úlyq bolsan, kishik bol» degen danalar naqylyn jadyna jaqsy toqysa kerek.
- Jetpegen armanyma Qanattyng jetkenine quanamyn, Qanat bәrimizding maqtanyshymyz,- dep jii qaytalaytyn Núrjan aghamyz ózi bas bolyp, Qazaqstandaghy shetten kelgen aghayyndardyng basyn qosyp, Qanattyng atajúrtqa keluin airyqsha atap ótti. Meyramhana toly toy qonaqtarynyng aldynda Qanatqa jәne ony tәrbiyelep dodagha salghan jattyqtyrushysyna temir túlpar mingizip, iyqtaryna shapan japty.
Jinalghan jankýierleri Qanatqa degen ystyq yqylas, izgi tilegin aityp, jenisimen qúttyqtady. Onyng aldaghy London Olimpiadasynan altynan alqa taghyp oraluyna tilektestik bildirdi.

Talapbek TYNYSBEKÚLY

«Ayqyn» gazeti, 05.12.09.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019