«Qazaqfilim» kinostudiyasy - kiyeli shanyraq. Onda Shәken Aymanov bastaghan qazaq kino ónerining maytalmandarynyng izi jatyr. Onda qazaq kinosynyng altyn ghasyry sanalatyn, sonau 60-70-jyldardaghy filimderimiz saqtalghan. «Qazaqfilim» qazaq kino ónerining iri-iri túlghalaryn óner biyigine alyp shyqqan qút meken.

Kino - iydeologiya. Kino - ómir. Kino - bir últtyng ghúmyry, tarihy, bet perdesi. Kino arqyly әlem últty tanidy, últtyng mәdeniyetin moyyndaydy. Kino arqyly halyq últyn jaqsy kóredi. Kino arqyly bolashaq úrpaq tәrbiyelenedi.

«Qazaqfilim» kinostudiyasy - kiyeli shanyraq. Onda Shәken Aymanov bastaghan qazaq kino ónerining maytalmandarynyng izi jatyr. Onda qazaq kinosynyng altyn ghasyry sanalatyn, sonau 60-70-jyldardaghy filimderimiz saqtalghan. «Qazaqfilim» qazaq kino ónerining iri-iri túlghalaryn óner biyigine alyp shyqqan qút meken.

Kino - iydeologiya. Kino - ómir. Kino - bir últtyng ghúmyry, tarihy, bet perdesi. Kino arqyly әlem últty tanidy, últtyng mәdeniyetin moyyndaydy. Kino arqyly halyq últyn jaqsy kóredi. Kino arqyly bolashaq úrpaq tәrbiyelenedi.
Al, qazaq kinosyn týsiretin birden-bir oryn - «Qazaqfilim» kinostudiyasy ekeni belgili. Kinostudiya biraz jyldar toqyraugha úshyrady. Jaqsy filimder týsirilgen joq. Týsirilgen filimderding ózi kino prokatqa shygha almay, sórelerde jatty. «Qazaqfilim» týsirgen ónimder óz kórermenine jetken joq. Qazaq kinosyn kóruge qazaq kórermeni jinalghan joq. Mýmkin, búl kórermen kóretin filimderding bolmaghandyghynda jatqan shyghar. Qalay desek te, qazaq kinosy men kórermenning arasynda biraz ýzilis bolyp qaldy. Rejisserler týsiretin jaqsy ssenariy bolmady ma, әlde jaqsy ssenariydi týsiretin rejisser bolmady ma eken, kim bilsin, әiteuir kórermen túshynyp kóretin filim songhy onjyldyqta týsirilmedi desek, artyq aitqandyq emes. Qazaq kinosy óz kórermenin kinoteatrgha jinay almady, jinaghany bylay túrsyn, songhy uaqytta týsirilgen filimderding deni kino prokatqa shygha alghan joq.
Biraq, múnyng bәrine toqtau salatyn kez jetken siyaqty. Qazaq kinosy jandanu kerek, ósu kerek. Qazaq kinosy jana belesterge kóterilui qajet. Osy orayda, «Qazaqfilim» kinostudiyasy da jana qadamgha bet aldy. Jóndeuden ótkizilgen kinostudiya jana qondyrghylarmen jabdyqtaldy. Álemning ozyq memleketterining kinoóndirisi paydalanatyn apparattar qazaqtyng da kinostudiyasyna jetipti.
Qúlpyryp, qayta týlegen qasiyetti shanyraqqa Elbasy arnayy keldi. Shәken Aymanovtyng atyn iyemdengen kiyeli shanyraq jóndeu júmystarynan keyin ózgerip sala beripti. Mәtin dybystau studiyasy, filimderding týs korreksiyasy, zamanauy beynemontaj bólmeleri, kompiuterlik grafika aparaty júmys istep jatyr eken. Búl bólmelerding bәrin Preziydent Núrsúltan Nazarbaev pen Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed, Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimov arnayy tamashalap shyqty. Jana qondyrghylarmen jabdyqtalghan kinostudiyany tamashalaghan Elbasy kinostudiyada týsirilip jatqan jana jobalarmen de tanysty.
«Qazaqfilimde» týsirilip jatqan jana jobalar jóninde kinokompaniyanyng preziydenti Ermek Amanshaev jetkizdi. «Qazaqstan preziydentining qoldauymen 2009 jyly on kórkem filim, eki telehikaya, eki balalar filimi, on bir qysqametrajdy kórkem filim, on derekti filim jәne «Er Tóstik» atty túnghysh últtyq tolyqmetrajdy animasiyalyq filim men «Qazaq eli» atty túnghysh animasiyalyq serial óndiriske jiberildi.
Soghan baylanysty Timur Bekmambetovting kompaniyasymen birlesken «Altyn jauynger» túnghysh iri kommersiyalyq jobasyna, sonday-aq Egor Konchalovskiymen «Qara mayor», Renat Davletiyarovpen «Mahabbat tәlkegi» atty jobalargha kirisip kettik» dedi. Ermek Amanshaevty alandatatyn taghy bir mәsele, búl qazaq kinosynyng kórermenining azdyghy. Kórermenin joghaltqan qazaq kinosy endigi jerde kino naryqty jaulap aluy qajet. «Qazaqfilim» kinostudiyasy kino naryqty jaulap alatyn jaqsy ónimder týsirumen ainalysyp jatyr. Ýstimizdegi jyly kinoteatrlargha jol tartatyn filimder qazaq kórermenine úsynylatyn sapaly ónimder bolatyndyghyna basa toqtaldy.
Shyndyghynda da, Qazaqstan kinoindustriyasy әzirge sheteldik filimderding prokattyq bazasy retinde júmys istep kele jatqandyghyn moyyndauymyz kerek. Býginde otandyq kino naryqty gollivudtyng ónimder jaulap alghan. Odan qala berdi, Reseyding ónimderi qaptap jýr. Al, otandyq ónim bar bolghany 3 payyzdy ghana qúrap otyr. Sondyqtan, «Qazaqfilim» kinostudiyasy daghdarysqa qaramastan, aldymyzdaghy jyly 1 mln. kórermen tartudy kózdep otyr.
Kino salasyn ózge salalardan bólip qaray almaytynyn jetkizgen Preziydent jaqsy kino kórgisi keletinin aitty. «Biylghy jyly «Qazaqfilimge» 4 mlrd. Tenge qarjy bólindi. Qúral-jabdyqtar, kadrlar bar. Bizdi әlem moyyndady. 2010 jyly EQYÚ-gha, 2011 jyly Islam konferensiyasy úiymyna tóraghalyq etemiz. El ómirinde osynday manyzdy sharalar atqarylyp jatyr. Endi sender júmys istender. Kino jastardy patriotizmge tәrbiyeleui kerek. Qazaqstannyng 50 jyldan keyingi bolashaghy qanday bolatyndyghy bizding óz qolymyzda. Bizge ójet, otansýigish úrpaq tәrbiyeleu kerek. Preziydent retinde maghan ekonomikamen de, medisinamen de, bilim berumen de, basqa salalarmen de ainalysugha tura keledi. Qolyma raketka alghanda býkil el tennis oinady. 55 jasymda tau shanghysyna túryp, syrghanay bastaghanymda kópshilik mening sonymnan erdi. At erttep edim, jylqy zauyttary qayta jandandy. «Qazaqfilimge» de men otandyq kinoóndirisine qoldau kórsetu ýshin keldim. Kinoteatrlargha baryp, qazaq kinosyna kórermen tartugha óz tarapymnan yqpal etetin bolamyn» dey kele, qazaqtardyng naghyz tarihyn beyneleytin kinosy týsirilmegendigin aita ketti. Daqpyrty basym bolghan «Kóshpendiler» filimi de Elbasynyng kónilinen shyqpapty. Songhy kezderi týsirilgen «Mústafa Shoqay», «Mahambet», «Qosh bol, Gýlsary», «Birjan sal» filimderin de Elbasymyz kórgenin aitty. «Maghan «Qosh bol, Gýlsarynyn» búrynghysy únaytyn edi. Biraq, men kino mamany emespin. Mýmkin, búl salany týsinbeytin de shygharmyn, degenmen, búl filimder búdan da jaqsy boluy kerek edi» dedi óz sózinde Preziydent.
Jastarymyzdyng boyyna patriottyq sezimdi úyalatatyn da kino ekendigin Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqfilimge» kelgen saparynda ashyq aitty. «Qazaqfilimde» týsirilip jatqan әrbir filimning ón-boyynda qazaqtyng últtyq mentaliyteti, әdet-ghúrpy, salt-dәstýri, bolmys-bitimi saqtalghan jaghdayda kino býtin últty saqtap qalady.
«Qazaqfilimde» jóndeu júmystary jasalyndy, kinostudiya qayta jandanyp jatyr. Endigi maqsat - sapaly kino týsiru. Ol últtyq boyauy qanyq, qazaqy filimder bolugha tiyis. Sonda ghana Elbasymyz aitqan ójet, otansýigish úrpaqty tәrbiyeley alamyz.

Gýlzina Bektasova

«Týrkistan» aptalyghy, №47 (801)
26 qarasha, 2009 jyl