Ótken aptanyng sәrsenbisinde Qazaqstan kommunisterining serkesi, býgingi biylikting ymyrasyz opponenti Serikbolsyn Ábdildiyn  «Aqiqat pen anyz» kitabynyng túsaukeserin ótkizdi. Búghan deyin eki ret basylyp shyqqan atalmysh tuyndy búl joly jana derektermen tolyqtyrylghan eken.

Dәl osy kýni Serikbolsyn aghanyng 72 jasqa tolghan tughan kýni edi. Biraq búl kýni ózin kitaptyng avtory retinde tanystyrghan Sekeng túsaukeser barysynda tughan kýnge qatysty tilekter aitugha ýzildi-kesildi qarsy boldy. Ár qazaqtyng azamaty Serikbolsyn aghaday jetpisten asyp, halyqqa qaraylas qauqar tanytar bolsa, bәlkim, býgingi el basyndaghylardyng jetesi biraz jerge jeter me edi degen oigha qalasyn. Basshysyna ses kórseter, halqyna aqyl aitar aqylshy aghalardyng ónegesine zar qoghamdy qiyanat jaylaytyny ras. Kórgeni men týigeni mol qogham qayratkerining biylik basyndaghy «әldekimnin» shymbayyna batar shyndyqty aitugha qaqy da, qúqy da bar. Ol shyndyq alyp­qashpa jel sóz emes, Ábdildin óz kózimen kórgen tәuelsiz elding jana tarihyndaghy jalghan jazudy joqqa shygharatyn derekti aqiqat. Kýni býginge deyin «Ábdildinning aitqany jansaq» degen sózdi eshkimning auzynan estimedik.

Ótken aptanyng sәrsenbisinde Qazaqstan kommunisterining serkesi, býgingi biylikting ymyrasyz opponenti Serikbolsyn Ábdildiyn  «Aqiqat pen anyz» kitabynyng túsaukeserin ótkizdi. Búghan deyin eki ret basylyp shyqqan atalmysh tuyndy búl joly jana derektermen tolyqtyrylghan eken.

Dәl osy kýni Serikbolsyn aghanyng 72 jasqa tolghan tughan kýni edi. Biraq búl kýni ózin kitaptyng avtory retinde tanystyrghan Sekeng túsaukeser barysynda tughan kýnge qatysty tilekter aitugha ýzildi-kesildi qarsy boldy. Ár qazaqtyng azamaty Serikbolsyn aghaday jetpisten asyp, halyqqa qaraylas qauqar tanytar bolsa, bәlkim, býgingi el basyndaghylardyng jetesi biraz jerge jeter me edi degen oigha qalasyn. Basshysyna ses kórseter, halqyna aqyl aitar aqylshy aghalardyng ónegesine zar qoghamdy qiyanat jaylaytyny ras. Kórgeni men týigeni mol qogham qayratkerining biylik basyndaghy «әldekimnin» shymbayyna batar shyndyqty aitugha qaqy da, qúqy da bar. Ol shyndyq alyp­qashpa jel sóz emes, Ábdildin óz kózimen kórgen tәuelsiz elding jana tarihyndaghy jalghan jazudy joqqa shygharatyn derekti aqiqat. Kýni býginge deyin «Ábdildinning aitqany jansaq» degen sózdi eshkimning auzynan estimedik.

Bir bilerimiz - sol aqiqattyng kuәsi bolghandar auzyn ashpaq týgili, óz kólenkesinen ózi qorqady. Shamasy, sodan bolar, әnsheyinde biylikke jaqpaytyn sóz aitqandardy sotqa sýirep jatsa, Serikbolsyn aghanyng aqiqatqa jýgingen aldynghy eki kitabyn jauapqa tartqan biylikti kóre almadyq. Áste búl «tynysh jatqan jylandy» ainalyp ótuding әlpetimen ýndemey qaludyng әreketi bolsa kerek. Eger alda-jalda dәl osy kitap jauapqa tartylsa, Qazaqstannyng jana tarihyndaghy talay byqsyq ashylary qaq. Bәlkim, biylikting «ash qúlaqtan - qash qúlaq» deui de sodan boluy kerek.

Al Ábdildin aitqan aqiqat - jana tariyhqa qosylar orny erek enshi. Búl kitapty qolyna ústaghan adam bir sәt demin ishine tartyp, jýreksine oqidy. Sebebi, bizding qoghamda aqiqatty aitushymen qatar, ony tútynushy oqyrman da jauapqa tartylatyn zaman tudy.

Qogham qayratkerining songhy on jyldan astam uaqyttan bergi oi-pikirleri «DAT» jobasymen shyqqan ga­zetterde az jazylghan joq. Al Áb­dil­dinning songhy kitabyndaghy derek­terdi jariya etu - taghy da sotty bolumen parapar. Sodan da bolar, osy maqalany jazarda qamqor agha Ermúrat Bapy abaylarsyng dep eskertken edi. Taghy bir qughyngha iligip ketpese eken degen agha sózin eskerip, kitap jó­ninde qysqasha bayandap ketkendi jón kórdik, tenizding dәmin tam­shy­synan bayqaytyn oqyrman ózi-aq týsinedi.

Serikbolsyn Ábdildin - 80 jyldardan bastap, Núrsúltan Nazarbaevpen qyzmettes bolghan sayasatker. «Qazaqstan Respublikasynyng memle­ket­tik tәuelsizdigi turaly» Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Kenesi qabyldaghan Zandy jariyalaghan jәne osy tarihy aktini kýshine engizgen Parlament Qaulysyna 1991 j. jeltoqsannyng 16-synda qol qoyghan azamat - Serikbolsyn Ábdildiyn. Qazaqstannyng 1994 jyly taratylghan Jogharghy Kenesining tóraghasy boldy. Keyinnen preziydentten irgesin aulaq salyp, Qazaqstannyng demokratiyalyq oppozisiyasyna ótken kommunist Ábdildin 1999 jyly preziydenttik saylaugha týsti. Eger sol saylaudyng qorytyndysy búrmalanbaghan jaghdayda, bәlkim, bizding elde endigi ýshinshi preziydent auysar ma edi.

Qazaq jәne orys tilderinde qatar shyqqan kitapta býgingi sayasy biylikting bir adamnyng qolyna qalay ótkeni naq­ty qújattarmen dәiektelgen. Serik­bolsyn aghanyng aituynsha, eki ghasyrdyng toghysynda qoghamda, sayasatta ótirik kóbeydi. «Tipti bәzbireuler tarihty búrmalap jazugha kirisken. Tәuelsiz memleketting jana tarihynyng qalyptasuyna kuә bolyp jýrgenderdi eskermey, sayasatta, jalpy, aqparat qúraldarynda adamnyng oiy týgili, týsine kirmeytin qiyaldar aitylyp jatady. Sol sebepti kitaptyng atyn «Aqiqat pen anyz» dep qoydym», - deydi Seken.

Nazarbaevty kenestik Qazaqstannyng biyligine kezinde Dinmúhamed Qonaev әkelgen, al qaghylez­digimen, óte pysyqtyghymen ministr­lerdi shyrq ýiirip, bәrimizding de kónilimizdi tauyp jýrgen son, bizding de ýmit art­qanymyz ras. Biraq Jogharghy Kenesting 13‑shi shaqyrylymyn jedel taratyp, eki aptadan keyin Assambleyanyng birinshi sezin shaqyrtty. Sol kezde Jogharghy Kenesting sheshimi boyynsha preziydentting tek qana referendum ótkizuge qúzyry bar edi. Biraq referendum preziydentting aituymen ghana jýrip, Assambleya sheshimi boyynsha Qazaqstannyng ekinshi Konstitusiyasy qabyldandy. Ol el ishinde «nazarbaevtyq» degen atqa ie bolghan Konstitusiya edi.

Biylikke kelgender kenestik kezende qalyptasqan jýieni janartamyz degen sayasatty ústanady. Eng aldymen ózimizding elbasymyzdan bastap, sol kezdegi ýkimet basynda otyrghan adamdar: «Naryqtyq ekonomika degendi basqarudyng qajeti joq. Ol ózin-ózi basqaryp jýretin jýie», - degen laqap taratty.

1994-1998 jyldary elde qiynshylyq bolghan uaqytta qiyndyqtyng barlyghyn «aqsha joq» deumen týsindirdi. Al, negizinde, Qazaqstannyng baylyghy, Qazaqstannyng mýmkinshiligi esh uaqytta Qazaqstannyng aqshasyz otyrghan jaghdayyn kórset­peydi. Tipti myna 1996 jyly zeynetaqy tóleuge, ne bolmasa basqa bir әleumettik jaghdaydy sheshuge aqsha joq degen uaqyttyng ózinde 1 mlrd dollardy elbasy shet jaqqa aparyp tyghyp qoyghan.

Ol - aqsha bar, mýmkindik bar, biraq halyqtyng soghan qolyn jetkizbey, kәdimgidey qayyrshy qylyp ústau degen sóz. Odan búryn, 1994 jyldyng aqpan aiynda, shetelderdegi bankterden esep ashugha rúqsat beretin jarlyq shyqty. Ol jarlyq boyynsha siz shetelge aparasyz da, aqsha salasyz. Oghan ózinizding aty-jóninizdi de jazbaysyz. Ol aqshanyng qaydan shyqqanyn da jazbaysyz. Sondyqtan da bizding baylyghymyzdyng barlyghy suday aghyp shetke ketti. Býgingi zamanda teledidardan, basqa aqparat jýielerinen qanshama maqtansaq ta, qarapayym halyqtyng jaghdayy óte nashar».  Osynyng bәrin kórmeu, al kóre túra ýndemey qalu - odan beter qylmys dep sanaymyn, - deydi Serikbolsyn Ábdildiyn.

Búl enbekti sayasatker әbden ekshelep, oy eleginen ótkizip, qoghamdaghy aitylyp jýrgen pikirlerge syny túrghydan bagha bere otyryp jazghan. Shyndyqqa jýginsek, biz estip, oqyp jýrgen tәuelsizdik tarihy men biylik tarapynan aitylghan maghlúmattardyng arajigi qabyspaydy.

Baqytgýl MÁKIMBAY,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 9 (34) ot 2 dekabrya 2009 g.