Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4959 0 pikir 15 Jeltoqsan, 2009 saghat 11:14

Dos KÓShIM: Qayrattyng soty arqyly últtyq ar-namysym oyandy

- Dos agha, sizding Qayrat Rysqúlbekovtyng sotynda tilmәsh bolghanynyzdan habardarmyz. Eng alghash Qayrat aghany qayda kórdiniz?

- 1985 jyly bireuler ataqty akter Talghat Nyghmatullindi úryp óltirip ketti. Óltirgenderding biri - úmytpasam, Myrza Qymbatbaev degen qazaq eken. Ol maghan «isti qazaqsha audaryp ber» degesin, tergeushimen kezdesip, sol isting barlyghyn alty kýn otyryp qazaqshagha audaryp berdim. Sodan keyin oblystyq prokuratura meni audarmashy esebinde túraqty shaqyratyn boldy. 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynan keyin «basbúzar-últshyldardy» sottau nauqany bastaldy da, prokuratura meni jii mazalaugha kóshti. Birde tergeu bólmesine, birde týrmege shaqyrylyp, birneshe iske qatysyp, memlekettik kólemde jýrgizilgen jazalau sharalarynyng kuәsi bolugha tura keldi. 1987 jyly meni prokuratura Qayrat Rysqúlbekovtyng isin audartty. Búiryqtan bas tartu degen joq, rektor meni sabaqtan týgeldey bosatty. Audaryp bolghasyn baryp maghan «Endi sen sotta tilmәsh bolasyn» dedi. «Barmaymyn» degenime qaraghan joq.

- Dos agha, sizding Qayrat Rysqúlbekovtyng sotynda tilmәsh bolghanynyzdan habardarmyz. Eng alghash Qayrat aghany qayda kórdiniz?

- 1985 jyly bireuler ataqty akter Talghat Nyghmatullindi úryp óltirip ketti. Óltirgenderding biri - úmytpasam, Myrza Qymbatbaev degen qazaq eken. Ol maghan «isti qazaqsha audaryp ber» degesin, tergeushimen kezdesip, sol isting barlyghyn alty kýn otyryp qazaqshagha audaryp berdim. Sodan keyin oblystyq prokuratura meni audarmashy esebinde túraqty shaqyratyn boldy. 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynan keyin «basbúzar-últshyldardy» sottau nauqany bastaldy da, prokuratura meni jii mazalaugha kóshti. Birde tergeu bólmesine, birde týrmege shaqyrylyp, birneshe iske qatysyp, memlekettik kólemde jýrgizilgen jazalau sharalarynyng kuәsi bolugha tura keldi. 1987 jyly meni prokuratura Qayrat Rysqúlbekovtyng isin audartty. Búiryqtan bas tartu degen joq, rektor meni sabaqtan týgeldey bosatty. Audaryp bolghasyn baryp maghan «Endi sen sotta tilmәsh bolasyn» dedi. «Barmaymyn» degenime qaraghan joq.

Sonymen sotta tilmәsh boldym. Sot mening janymdy qúlazytyp ketti. Osy sot arqyly últtyq ar-namysym oyandy. Sol kezden bastau alghan qoghamdyq kózqaras meni sayasy kýreske alyp keldi. Sotta Qayrat Rysqúlbekov, Jambyl Tayjúmaev, Qayyrgeldi Kýzembaev, Týgelbay Tәshenov tórteui túrdy. Eng qyzyghy, men prokuraturada isti audaryp jatqanda-aq qyzmetkerler «Qayratqa ólim jazasy, al qalghandaryna on bes jyldan beriledi» dep aityp jýrdi. Sot bitip, solardyng aitqany tura kelgende jaghamdy ústadym. Qayratqa ólim jazasy berildi, Jambyl men Týgelbaydy on bes jylgha, al Qayyrgeldini sol uaqytta balasy tuylghany ýshin bir jyl qysqartyp, on tórt jylgha kesti. Jambyl Tayjúmaev orysshany sәl-pәl biledi eken, ol ózi sóilesti. Men Týgelbay men Qayrattyng sózin audaryp otyrdym. Esimde qalghany, Qayrat sotta eki óleng oqydy. Biri - «Ey, prokuror!» dep bastalyp, týrmedegi jaghdayyn bayandaytyn ólen, ekinshisi - «Aqtyq sózi», yaghny barshamyzben qoshtasuy edi. Sottyng tóraghasy Efim Grabarnik degen evrey maghan «Ólendi audaryp ber» dedi. Men: «Óleng audarylmaydy. Ol әke-sheshesimen qoshtasu baghytynda jazylghan», - dedim.

Qorghaushy soldattardyng bastyghy bizde syrttay oqityn. Sol jigitke baryp: «Maghan Qayrattyng dәpterin alyp ber», - dep ótindim. Áytpese, olardan eshtene alghyzyp, bergizbeytin. Ol әkelip berdi. Men ony sol jerdegi Qayrattyng inilerine tapsyrdym. Sosyn ýkim oqyldy. Anasy aiqaylap jatty. Ýkimdi oqyrdyng aldynda aldynghy qatargha әskerlerdi әkelip otyrghyzdy. Qayrattyng songhy sózi «Men kinәli emespin, apa!» boldy. Sonymen sottalghandardy alyp ketti. Sottyng eki jaghynda eki zasedateli otyratyn. Bireui orys, bireui qazaq jigiti boldy. Sot ayaqtalghan song dalada adamdar aiqaylaydy dedi me, bizdi shygharmay qoydy. Prokurorlar basqa esikten shyghyp ketti. Men qazaq zasedatelige baryp: «Agha, qolynyzdy qangha boyadynyz ghoy. Nege ólim jazasyn berdinizder?» - dep em, «Men kónbep edim, biraq mynalar bolmady ghoy» dedi. Kenes ókimetining kezeni emes pe, ol kisining de halin týsinuge bolar.

Sotta jalghyz Qayrat emes, Tayjúmaev ta, Kýzembaev ta ózderin óte joghary ústady. Tórteuining qasqiyp túrghan suretteri de bar emes pe? Sosyn esimde qalghany: sot bastalardyng aldynda búlardyng barlyghyn moyyndatpaq bolypty. Sotqa televiziya ókilderin shaqyryp: «Sender kinәli ekenderindi moyyndaysyndar ma?» - degende, jigitterding barlyghy «Moyyndamaymyz!» deydi birauyzdan . Sot birden ýzilis jasap, kelesi bóliminde televiziya ókilderin shygharyp jiberipti. Ózderinshe moyyndaghandaryn týsirip alayyn degen ghoy. Olar moyyndaghan joq, sol moyyndamaghan kýiinde ketti. Qayratty «Saviskiy degendi úryp óltirdi» dep aiyptady ghoy. Ol óltirilgen kezde Qayrat mýlde basqa jerde jýrgen. Qasynda kuәlary da bar. Kuәlary sotqa kelgenimen, olardan esh payda bolmady. Qayrat «Mening janymda pәlenshe, pәlenshe degen jigitter bar edi» deydi. Ol jigitterdi shaqyryp: «Eger sizder qatysqan bolsanyzdar, osynday bappen sottalasyzdar», - dep eskertip alady da, «Siz sol kýni Qayrat Rysqúlbekovpen birge shyqtynyz ba?» deydi. Ol «IYә» dese sottalayyn dep túr, sosyn «Joq» deydi, әriyne. Sonymen kuәlardyng barlyghy bas tartty. Qayrat, Jambyldardyng «Ey, pәlenshe! Biz birge shyqtyq qoy!» degenderi әli esimde. Al jigitter jerge qarady. Qazir sizderge týsiniksizdeu. Ol uaqyttaghy sayasy jýie mýlde bólek edi qoy.

- Qayrat Rysqúlbekov orys tilin jetik bilgen deydi...

- Asa jetik bildi dep aita almaymyn. Ol biraz nәrseni ózi aitatyn da, key uaqytta maghan búrylyp «Naqtylap berseniz» deytin. Týgelbay mýlde oryssha bilmeytin. Bir sózding ózi birneshe maghyna berui mýmkin ghoy. Mysaly, sottalyp jatqan adam «Mening qolymda tayaq bolyp edi» deydi, ony men sәl-sәl tigisin jatqyzyp «U nego v rukah byla doska» deymin. Doskamen adam óltire almaydy. Ondayda ana jaqta otyrghan prokuror aiqay salady: «Ol «doska» degen joq, onyng qolynda dubinka bolghan!». Al onymen adam óltiruge bolady. Bir sózding ózi birneshe maghynada audarylady. Sonday uaqytta tilmәsh esebinde men aralasatynmyn. Prokuror «dúrys audarmady» dep shu shygharsa, Grabarnik olargha: «Tilmәshtyng kandidaturasyn úsynghanda eshkim qarsy bolghan joq. Sol sebepti men tek sonyng audarmasyn ghana qabyldaymyn», - dep birden basyp tastaytyn.

- Qayrat marqúm songhy sheshimdi estigen uaqytta ózin-ózi qalay ústady?

- Ol kezde kýres degendi, jalpy sayasy kýres degendi eshkim bilmeydi ghoy. Biraq olar ózderin kәdimgi er-azamattarsha ústady. Onyng aldynda aldap-sulap, qorqytyp-ýrkitip «Úryp óltirgensin» dep moyyndatqan boluy kerek. Sotqa barghanda búlardyng barlyghy bas tartty. Jigitter «Biz kinәli emespiz» dep qasqiyp túryp aldy.

- Sot ayaqtalghan song óziniz qanday kýide boldynyz?

- Men ýshin búl ýlken soqqy boldy. Sot ótken 21 kýnning ishinde 7 keli salmaq tastappyn... Sosyn bir-eki jyldan keyin qayta qúru, tәuelsizdik degen siyaqty sózder shygha bastaghanda, alghashqy tolqyngha mening de kirip ketuimning sebebi osy shyghar. Qayrattyng sotynan song «mynaday qoghamda ómir sýrgenshe, kýresip óteyik!» dedik. Bizge eshkim jol da bergen joq. Biz alashtyng adamdarynyng atyn estigen de joqpyz, olardyng bir kitabyn oqymadyq ta. Áke-sheshemiz de bizge eshnәrse ýiretpedi. Jeltoqsannyng maghan jasaghan jaqsylyghy - meni oyatqany bolar.

- Sottalyp ketkenderding jaghdayyn keyin syrttay bolsa da baqylay aldynyz ba?

- Semeyge joldasymnyng ýiine barghanda sondaghy týrmede isteytin bir kapitan Qayrattyng sol jerde ólgeni turaly aityp berdi. 1989 jyly 16 jeltoqsanda Semeyding pedinstitutynyng jertólesine jinalyp, qúrbandardy eske alyp as berip, Qúran oqyttyq. 1990 jylghy mamyrda sol sottalyp ketkenderdi shygharyp alamyz dep tórt jigit parlamentting qasynda asharshylyqqa jatty. Bireui - Týgelbaydy aghasy bolu kerek, biri - Ótkirbay atty azamat, endi biri Mihail degen jigit bolatyn. Olardy quyp shyghayyn dep edi, bir jigit qayshyny alyp, «Jaqyndasan, óz ishimdi jaramyn» dedi. Olargha milisiya da jolay almady. Sonyng arqasynda ýsh kýnning ishinde eki jigitti bosatyp jiberdi. Tayjúmaev pen Kýzembaev sol uaqytta shyqty, al Tәshenov tәuelsizdik kezinde bosady. Qayrat tiri bolghanda, eki jyldyng ishinde jigitter shygharyp alady eken de. Jigitterding batyrlyghy ghoy. Ol Qazaqstanda alghash jariyalanghan ashtyq edi.

 

DÁMETKEN apa, Qayrattyng anasy:

JELTOQSAN - ELGE MEREKE ShYGhAR, AL MAGhAN - QAYGhY...

- Dәmetken apa, Qayrat kishkene kýninde qanday bala bolyp edi?

- Kishkentayynan zerek, birtogha bala bolyp ósti. Mektep bitirgennen keyin janymyzda qalyp, bir jylday kómektesti. Óte úqypty bolatyn. Suret salghandy jaqsy kóretin. Bir-eki auyz óleng shygharyp, tughan kýnimizde oqyp berushi edi. Bauyrlarynyng tughan kýnin de qalt jibermey, ólenin otkrytkagha jazyp, syilap otyratyn. Bolmasa appaq paraqqa gýl salyp syilaytyn. Adamdy quantugha jany qúmar edi. Oqudy da ýzdik ayaqtady. Áskerden kelgennen keyin oqugha týsudi qalady. Talpynysyn kórgesin biz de qarsy bolmadyq. «Men sizderden aqsha súramaymyn. Baryp baghymdy synaymyn. Týspesem qaytyp kelermin» dep ketken-di. Sol oqugha týsken jyly Jeltoqsan boldy...

- Minezi qanday edi?

- Minezi jaqsy bolghandyqtan ghoy, synypta komsorg bolyp jýrgeni. Salmaqty jigit edi. Qolynan bәri keletin. Qora-qopsy, anau-mynaudy ózi jóndep, jasay biletin. Sәulet-qúrylys institutyn da sol sebepten tandaghan shyghar. Qayrat sonday-aq kópshil, bauyrmashyl edi. Bizge de «mynany bylay isteyik» dep óz oiyn aityp otyratyn. Bolashaqqa degen qúlshynysy zor edi. Kishkentayynda «kim bolasyn?» dep súraghanymyzda: «Oqudy bitiremin. Sosyn audanymyzdyng birinshi hatshysy Aytbay Nazarbekov zeynetke ketedi. Men sonyng ornyna kelemin», - deytin. Armanyna jetpey ketti ghoy...

- Jeltoqsan oqighasynyng dýbiri auylda jatqan sizderge qanday sipatta jetti?

- Biz tek «Qazaq pen orys qaqtyghysyp jatyr» degendi estidik. Birinshi basshynyng ketip jatqanyn da estimedik. Sol jyly Talghat pen Qayrat oqugha birge baryp, birge týsip kelgen edi. Jeltoqsannyng sonynda Talghat ýige jalghyz keldi. Odan Qayratty súrap edim, «keledi» degennen basqa eshtene aitpady. Alangha shyqqandaryn bizden jasyrdy. Jana jylda 1-i kýni kýttik - joq, 2-si kýttik - joq. Aqyry kelmedi. Ýlken balam men kelinimdi auyldaghy milisiyagha: «Oqudaghy bala ghoy, qayda joghalyp ketti?» - dep jibersem, ol «Ói, ony 1 qantarda alyp ketken!» dep qarap otyr. Jana jyldan keyin mening aghamnyng ýiinen alyp ketipti. Agha-jengem de eshteneni týsinbey: «A, Qayrat ketip bara jatyrsyng ba? Myna airandy iship ketshi», - dep aldyna airan qoyypty. Onyng jartysyn iship, jartysyn ishe almay ketipti. Al milisiya ony «tóbeleste bolghan-bolmaghanyndy ghana tekseremiz» dep aldap alyp ketken.

Sonymen ne kerek, izdep Almatygha bardyq. Tauyp aldyq. «Sonshama jylgha ketedi, jibermey qoyady» degen oy mening basyma mýlde kirip-shyqqan joq. Qamalghan jerine baryp edik, tergeushi Jeltoqsanda týsirilgen suretterding barlyghyn aldymyzgha aqtaryp tastady. Qayrattyng qolyna tayaq ústaghan suretin týsirip alypty. Tergeushi maghan «Anshy angha myltyghyn ústap ne ýshin shyghady?» dedi, men «Ang atu ýshin shyghady» dedim. Ol túryp: «Sol siyaqty myna balanyzdyng tayaghyn kórmeysiz be, alangha bәle izdep shyqqan. Bel ortasynda jýrgen», - dep qoyady. Tergeushiden shyghyp bara jatqanda balamdy dәlizden kórdim. Qolynda kisen, eki jaghynda eki milisiya. Maghan «Apa, uayymdamanyz, Alla qalasa, aqtalyp shyghamyn» dedi. Ony bizben sóilestirmedi, ary alyp ketti. Sodan bir jarym jyl týrmede jatty. Mamyrdyng 20-synan bastap soty bolypty. Bizge eshkim jedelhat salmaghan. «Qayrattyng әke-sheshesi nege joq? Nege kelmey jatyr?» dep janyndaghylardyng ata-anasy súrapty. Alyp-úshyp Almatygha jetsek, sottyng bastalghanyna bes-alty kýn bolyp ketken. Sodan, ne kerek, 16 mausymgha deyin sozyldy. Sonynda ólim jazasyna kesildi. Balamnyng shynghyrghan dauysy әli qúlaghymnan ketpeydi. «Apa, men kinәli emespin! Jalamen ketip bara jatyrmyn! Baratyn jerine bar, jazatyn jerine jaz!» dep aiqaylady. Qayratty ary alyp ketti, men sol jerde esimnen tanyp qaldym. Jaldaghan advokatymyz «Qoryqpanyz, apay, shyghady» dep qoyady. 14-15 jylgha sottalghan balalardyng ata-analary maghan júbatu aityp jatyr. Olardyng jazasy men Qayrattyng jazasynyng aiyrmasy qanday?..

Ertenine kezdesuge bardyq. Úlymnyng ýstine ala kiyim kiygizip, shashyn taqyrlatyp aldyryp tastapty. Ol terezening ar jaghynan, biz ber jaghynan telefonmen sóilestik. Balam ýstindegi kiyimin júlqylap: «Myna kiyim maghan layyq pa edi? Ýsh kýn emes, otyz jyl bolsa da, men aqtalamyn, apa! Ólsem halqym ýshin ólip-aq keteyin. Biraq men aqtalamyn», - dedi. Qayrattyng janyndaghy kamerada otyrghan Myrzaghúl Ábdiqúlovty da atu jazasyna búiyryp, ayaghynda 20 jylgha auystyrypty. «Maghan da aghanyng jolyn berse eken, 20 jylgha auystyrsa eken. Alladan tileytinim sol» dedi balam. Mening «Mәskeuge deyin baramyn» degenimdi estip, Qayratym: «Áure bolmay-aq qoyynyz. Myna kisining seksendegi sheshesi Mәskeuge barghan eken. Qaqpasynyng syrtynan jylap-jylap, eki kýn jatyp qaytypty. Siz odan әulie emessiz, ol kisining appaq shashyn syilamaghandar sizdi syilay ma? Barmay-aq qoyynyz. Qúdaydyng basqa salghanyn kórermiz», - dedi. Nesin súraysyn, qaraghym? Onyng barlyghy - ishimizdegi jara.

Jeltoqsandy bireu «meyram» dep jatady, bireu «keremet quanysh» dep jatady. Al, bizge Jeltoqsan - «qayghy». Jeltoqsandy teledidardan aitqan, kórsetken sayyn jýregim shanshidy, syzdaydy. Qayrattyng aty atalghan sәtten dirildeymin, tóbe shashym tik túrady. Jeltoqsan jaqyndaghan sayyn jan dýniyem alay-dýley kýige enedi. Shaqyrghan jerge barmayyn desem, «Ózinshe bolyp ketti» dep aita ma dep, namysqa tyrysyp baramyn. Jeltoqsan biz ýshin - qasiretti ai. Qaytemiz, Allagha shýkir, balamyzdyng aty atalyp keledi. Óshpese eken deymiz. Keyingi úrpaqtargha ósiyet-ónege bolsa eken deymiz. Peshenemizge syimay ketken bala ghoy, osynyng ózine shýkirshilik jasaymyz. Odan basqa bizde ne amal bar? Qayrat ómirden ótkennen keyin kóp úzamay әkesi de qaytys boldy.

- Úlynyzdyng aqtalghanyn qanday jaghdayda estidiniz?

- Úlym tiri bolmaghasyn bizge bәribir siyaqty edi. Ózi joq bolghannan keyin aqtalghany ne, aqtalmaghany ne? Búl bizding jaraly janymyzdy júbata alghan joq. Keyin ghana birinen keyin biri «Balanyz batyr boldy!» dep kelgen adamdargha ýirene bastadyq. Adamdar ayaq astynan aqylshy da, qamqorshy da bolyp ketti. Áytpese Qayrat aqtalghangha deyin bәri bizge «Halyq jauynyn» otbasyna qaraghanday qaraytyn.

- Dәmetken apa, basqa balalarynyz bar, nemere sýiip te otyrsyz. Arasynda Qayrat aghasyna úqsaytyndary bar ma?

- Amanbay degen qaynym bar. Qayrattyng әkesining tughan inisi. Sonyng nemerelerining bәri - Rysqúlbekovter. Qayrat ózining hatynda Talghattyng әielining ayaghy auyr ekenin bilip, «Úl tusa atyn Qayrat qoyyndar, qyz bolsa Araylym qoyyndar» dep jazyp ketken. Birinshi úl bolyp qaynymnyng balasynyng kelinshegi tura jeltoqsanda úl tudy. Sony Qayrat dep atadyq. Qazir ol Qayrat Rysqúlbekov 11-synypta oqidy. Óni de Qayratqa keledi. Tәrtibi de jaqsy, oquda ozat bolyp ósip kele jatyr. Inshalla, ertengi Qayrattar solar ghoy. Odan keyin Talghattyng kelinshegi bosandy, oghan Araylym dep at qoydyq. Solay Qayrattyng eki ósiyetin de oryndadyq. Osylay jazghanyna qaraghanda Qayrat ólerin kýni búryn bilgen de siyaqty.

- Batyrdyng anasy retinde qazaq jastaryna ne aitasyz?

- Halqymyz aman, elimiz tynysh bolsyn. Atyng óshkir Jeltoqsan qaytalanarday jaghday tumasyn. Qazaqtyng patriottary kóp bolsyn. Jeydesin júlyp jylaghanda Qayratyma: «Sening atyndy ne ýshin Qayrat qoydy deysin? Namysshyl, erjýrek bolyp óssin dep qoyghanmyn! Qayratty bol, qaraghym!» - dep edim. Qazaqtyng sol siyaqty Qayrattary kóp bolsyn!

Súhbattasqan Marfugha ShAPIYaN

(«Júldyzdar otbasy» jurnaly, №23, 2009 jyl)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371