SOGhYS... Osy bir sóz qay zaman, qay kezende bolsyn, jalpy búqarany bylay qoyyp, anau-mynau jópshendi kisining ózin selk etkizip, ýreyin alary dausyz. Sanaly ghúmyr keshudi bastaghan kezinen bergi uaqyt ishinde adamzat balasynyng basynan qanshama qantógisti shayqastar ótkenin sanamalap shyghu da onay,.. joq, tipti mýmkin emes.

Al ózimizding «fashister men qyzyldar» dep atap alghan oiyndy bala kýnimizde talay mәrte oinaghanymyz da ras. Bala qiyaldyng rejissurasynan tughan ssenariyding nemen ayaqtalaryn da eshkim boljap bolmaytyn. Sol siyaqty biz sóz etkeli otyrghan soghys bastalghan jyly tughan sәby búl kýnde ata saqaly auzyna týsken aqsaqal jasynda. 1941-45 jyldar aralyghyndaghy Úly Otan nemese dәlirek aitqanda, 1939-dan bastalghan Ekinshi dýniyejýzilik soghystardyng ardagerleri - әkelerimiz, atalarymyz sol qan maydandardyng kósemderi Gitler men Stalin esimderi atalghanda alghashqysynan shoshqaday jiyrense, songhysyn әulie túta aspangha asqaqtatatyn. Fashizmdi jengenimizdi (búrynghy KSRO-nyng býkil halyqtary) keremet abyroy sanap kelgenimiz, kele jatqanymyz da ótirik emes. Qazirgi tanda sausaqpen sanarlyqtay ghana bolyp qalghan kózi tiri qarttarymyzdyng aibynynan seskengendigimiz be, әlde kýmistey jarqyraghan appaq saqaldaryn syilaghandyghymyz ba (bizding Qazaqstandaghy), әiteuir, sol Úly Jenis kýnin erekshe qúrmetpen atap ótetinimiz taghy da aqiqat.

SOGhYS... Osy bir sóz qay zaman, qay kezende bolsyn, jalpy búqarany bylay qoyyp, anau-mynau jópshendi kisining ózin selk etkizip, ýreyin alary dausyz. Sanaly ghúmyr keshudi bastaghan kezinen bergi uaqyt ishinde adamzat balasynyng basynan qanshama qantógisti shayqastar ótkenin sanamalap shyghu da onay,.. joq, tipti mýmkin emes.

Al ózimizding «fashister men qyzyldar» dep atap alghan oiyndy bala kýnimizde talay mәrte oinaghanymyz da ras. Bala qiyaldyng rejissurasynan tughan ssenariyding nemen ayaqtalaryn da eshkim boljap bolmaytyn. Sol siyaqty biz sóz etkeli otyrghan soghys bastalghan jyly tughan sәby búl kýnde ata saqaly auzyna týsken aqsaqal jasynda. 1941-45 jyldar aralyghyndaghy Úly Otan nemese dәlirek aitqanda, 1939-dan bastalghan Ekinshi dýniyejýzilik soghystardyng ardagerleri - әkelerimiz, atalarymyz sol qan maydandardyng kósemderi Gitler men Stalin esimderi atalghanda alghashqysynan shoshqaday jiyrense, songhysyn әulie túta aspangha asqaqtatatyn. Fashizmdi jengenimizdi (búrynghy KSRO-nyng býkil halyqtary) keremet abyroy sanap kelgenimiz, kele jatqanymyz da ótirik emes. Qazirgi tanda sausaqpen sanarlyqtay ghana bolyp qalghan kózi tiri qarttarymyzdyng aibynynan seskengendigimiz be, әlde kýmistey jarqyraghan appaq saqaldaryn syilaghandyghymyz ba (bizding Qazaqstandaghy), әiteuir, sol Úly Jenis kýnin erekshe qúrmetpen atap ótetinimiz taghy da aqiqat.

Biz osylay kirshiksiz romantikalyq oilarmen, ótkenge ýlken qúrmetpen qarap jýrgenimizde, Tarih aqsaqal birtindep óz týzetulerin jylnamasynyng betterine engizip te jatyr. Sol alapat soghystyng bastaluyna kim mýddeli boldy, kim qúnyker, kim aiypker degen de saualdardyng jauaptary tabylyp jatqan synayy bar ma, qalay? Áriyne, qay kezde de tarihy qúndylyqtarymyz ben jәdigerlerimizge qúrmetpen qarap ýirengen bizder ýshin búdan kelip-keter payda-ziyan shamaly bolar? Aq saqaldy maydangerlerimizding de enbekterin joqqa shygharmaq niyette emespiz! Nege deseniz, meyli әldebireu týrtki bolsyn, meyli bastayyq dep ózara auyz jalasqan da bolsyn-aq, alayda «Otandy qorghau» atty qasiyetti de úly úghymnyng jeteleuimen atalarymyz ben әkelerimizding qan tógip, jan berip, Syrbay aghamyzsha aitqanda «Qansha ýiding adamyn úrlap, qansha ýiding otyn óshirgen, qansha anagha úldaryn maydannan qaytqan soldattardan súratqan» súrapyl soghystyng qasiretin bir ghana EQYÚ-nyng Parlamenttik Assambleyasy qabyldaghan «Bólshektelgen Evropany býtindeu» atty Qararyna bola syzyp tastau esh mýmkin emes jәne syzyp tastaugha eshkimning qúqyghy jýrmeytin nәrse dep kesip aitqanymyz jón bolar. Sebebi - Stalin zamany delingenimen, at qoyylyp, aidar taghylyp otyrghan kezende jalghyz «býrge múrtty» Gitler men «temir kiytelidi» Stalin ghana ómir sýrgen joq qoy. Atalghan úiym әlgi atalghan qararynda kórsetilgen mәseleler boyynsha Resey ókimetine Stalin dәuiri men últshyldyq kezeninde jazylghan tariyhqa qayta qarau kerektigin talap etti.

Dúrys-aq, EQYÚ-nyng osy jylghy shildening 2-kýni qabyldanghan rezolusiyasyna tek osy jerinen kelisuge bolady. Alayda ondaghy «qasqabasty oishyl-symaqtar» mәselening biz sóz etip otyrghan qyryn úmytyp ketken siyaqty. Taghy aitamyz, dúrys, soghysqa kim mýddeli boldy, ne maqsatpen osynau alapat súrapyldy oilap tapty, kim jengisi keldi - mine, solardy anyqtap, solardy tarih jylnamasynan syzyp tastau jóninde qauly shygharyp, qarar qabyldasyn. Alayda milliondardyng janyn jaralap, milliondardyng qasiretke bóguine tútastay bir halyqty - ol orys bola ma, nemis bola ma - aiyptau, býtin bir halyq, bir emes-au qanshama últtardyng tarihtarynda altyn әriptermen jazylyp qaldyrylghan jayttardy qaryndashty bir tartu arqyly óshire salu tym artyq, asqan óresizdik ekenin qadap aitsaq, artyqtyq etpesi haq. Bәleni ózderi bastap alyp, is bitken song tónireginen kinәlini izdey bastaytyn europalyqtardyn, jalpy batystyqtardyng «katalizatorlyq» әreketterine qalaysha kýiinbeysin? Osy jerde esterinizge sala keteyik - bizding qolymyzdaghy mәlimetterge sensek: 1939 ben 1945 jyldar aralyghynda 61 memleketting 37 últynyng 17 men 20 jas aralyghyndaghy 110 million jas mundirler men shiyneliderge oransa, solardyng 27 milliony ata-ana qúshaghyna qaytyp oralmaghan. Al sol 61 memleketting 37-si soghysqa tikeley qatysqan. Basqa qúrbandar turaly aitpay-aq qoysaq pa eken?

Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng taban tirep, shashtaryn ýrpiytip otyrghan mәsele - Molotov-Ribbentrop kelisim-sharty. Biraq búl Úiym jәne oghan osynday oy salyp otyrghandar «Marshall josparyn» әlde qasaqana, әlde tarihy sauatsyzdyqpen nazardan tys qaldyryp otyr. Nege? Bastamashynyn, yaghny perde syrtynda túrghannyng AQSh ekeni kózi qaraqty jangha aitpasa da týsinikti. Sebep - búl eshqanday da kóripkeldik emes - Úly Qazan tónkerisi, Birinshi Dýniyejýzilik, sodan keyin Ekinshi dýniyejýzilik soghystar - búlardyng barlyghynyng týpki maqsaty - әlemdik imperiya qúru, sóitip, dýniyejýzine әmirin jýrgizu bolatyn. Alayda múnday mýmkindik Ýshinshi Reyhqa da, Kommunistik partiyagha da tie qoymady. Úrys taktikasyna sayasat aralasqanyna oy jýgirtseniz - bәri de týsinikti bola qalady. Qalay deysiz ghoy, Ýshinshi Reyh pen Kenester Odaghy ózara qyrylysyp, qandy beluardan keship jatqanda anglosaksondar, dәlirek aitsaq, Qúrama Shtattyng basshylyghy alaqanyn ysqylap, «qay jengening meniki» dep otyrdy. Nәtiyjesinde degenine kóp qinalmay-aq jetti. Áueli 2-Dýniyejýzilik soghysta Germaniyany tyrapay asyrdy. KSRO-nyng (bizding ata-әkelerimizding kýshimen, qanymen). Aqyr sonynda ishten shirigen Kenester Odaghy ózdiginen opyrylyp týsti. Bir tang qalarlyghy - orystyng belgili ghalymy Vladimir Ivanovich Vernadskiyding osy soghystyng nәtiyjesi jónindegi sayasy «kóripkeldigi». Ol «1939-1945 jyldardaghy soghys AQSh-tyng jenisimen, yaghny AQSh úsynghan damu jolynyng saltanat qúruymen ayaqtalady» degen eken. Sóite kelip, 1945 jyly әlem búdan әri qaray ómir sýruding Erejesin tandap aldy. Atalghan Erejening negizine alynghan jayttardy tizip ótsek, olar:

1. Potsdamdyq sayasy jýie. Ekinshi dýniyejýzilik soghys jenimpazdary belgilegen shekaralar. BÚÚ týrindegi fiksiyalar.

2. Álemdegi dollardyng ýstemdigi.

3. Aumaqtyq jaghynan shekteuli kommunistik imperiya.

1945 pen 1991 jyl aralyghynda búl jýie kópshilikkkke túraqsyz bolyp kórindi. Endi, sәl-pәlden keyin - Ýshinshi, yadrolyq soghys órti lap ete qalatynday bolyp kórindi. Biraq olay bolmay shyqty. Jýiening túghyry berik eken. Ol jarty ghasyrdan astam uaqyt boyy myzghyghan joq.

Ángime múnymen bitti deuge bolmaydy...

Beybit TÓLEGENÚLY