Óner saudagha týskendikten be, kózi qyraghy, sózi ótkir, isi basym kóp talant tasada jýr. Búdan kelip zamannyng zanghar tuyndylary jaybasar qoghamnan asa almay, jar astynda qalyp qoyyp jatady. Sondyqtan saliqaly ónerdi saralap, qylqalamnyng boyauyn ózinshe saptap jýrgen azamattardy izdestirdik. Osy orayda sóz ónerin suretpen almastyrghan Ersayyn JAPAQ myrzany sәti týsip, sәrsenbidegi súhbatqa shaqyrdyq.

Ersayyn myrza, salghan suretteriniz biz biletin suret ónerine úqsamay-dy. Tipti bir qaraghanda, mayly boyaumen salynghan kartinalardy kórip әdettengen qarapayym júrt týsine bermeytin siyaqty. Áriyne, kózi ashyqtary IH ghasyrdaghy «modernistik» aghymgha elikteudi jazbay tanidy. Estuimizshe, sizding mamandyghynyz ­- jurnalist. Al qalamsapty qyl qalamgha almastyruynyzgha ne sebep boldy?

Óner saudagha týskendikten be, kózi qyraghy, sózi ótkir, isi basym kóp talant tasada jýr. Búdan kelip zamannyng zanghar tuyndylary jaybasar qoghamnan asa almay, jar astynda qalyp qoyyp jatady. Sondyqtan saliqaly ónerdi saralap, qylqalamnyng boyauyn ózinshe saptap jýrgen azamattardy izdestirdik. Osy orayda sóz ónerin suretpen almastyrghan Ersayyn JAPAQ myrzany sәti týsip, sәrsenbidegi súhbatqa shaqyrdyq.

Ersayyn myrza, salghan suretteriniz biz biletin suret ónerine úqsamay-dy. Tipti bir qaraghanda, mayly boyaumen salynghan kartinalardy kórip әdettengen qarapayym júrt týsine bermeytin siyaqty. Áriyne, kózi ashyqtary IH ghasyrdaghy «modernistik» aghymgha elikteudi jazbay tanidy. Estuimizshe, sizding mamandyghynyz ­- jurnalist. Al qalamsapty qyl qalamgha almastyruynyzgha ne sebep boldy?

- Áskery boryshyndy ótep, ýige qaytuyna alty ay qalghanda, óz erkinmen qoltanba qaldyrugha mýmkindik beredi ghoy. Sonda men әinekke salynghan suretti qiyp alyp, basqa әinekke әdemilep jabystyratyn óner týri mozaikamen ainalystym. Auylgha qaytyp kelgen song da audandyq mәdeniyet bólimining janyndaghy suretshilik qyzmetke ornalastym. Odan song QazÚU-dyng jurnalistika fakuli­tetine týstim. Sol studenttik sәtten bastap, óner taqyrybyna qalam tarttym. Kóbine suretshiler jóninde jazyp jýrdim. Sodan song Qajytay agha Iliyasov redaktorlyq etken «Astana dauysy» gazetine qyzmetke ornalas­tym. Óner men mәdeniyet taqyryby jayynda jazu maghan búiyrghandyqtan, óner adamdarymen etene aralasyp, kórmelerge jii bar­ghan song ba, beyneleu ónerine qatty qúmart­tym. Ayaghynda gazet-jurnaldy tastap, bir­jola suretshilikke bet búrdym.

- Ár suret aluan oidyng arqauynan tuyndaghandyqtan, әrqaysysy ózinshe syr shert­pey me? Al siz surettegen beyne­ler qoghamnyng qay qyryn әshkereleydi? Álemge aty mәlim ataqty suretshilerding qaysysyna elikteysiz?

- Asan qayghy «Kýn qalasyn» ansasa, Ábu Nasyr әl-Faraby «Baqytty qala túrghyndary» dep enbek jazyp ketken ghoy. Men de sol siyaqty, ózimdik maqsat‑baghytymdy «Mamyrajay» dep atadym. Qoghamda «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn zaman ornasa» eken dep tileymin. Álemdik suretshilerden Van Gog, orys impressionisterinen Konstantin Koroliyn, Kupriyn, ózimizden Aysha Ghalymbaeva, Gýlfayrus Ismailova, Sәken Ghúmarovtargha elik­teymin. Sabyr Mәmbeevting kenistikti qabyldaytyn mozaikalaryna, qazaqtyng býkil etnografiyalyq kollajyn jasap ketken Ábilhan Qasteevke elitemin.

- «Qara sharshy - Chernyy kvadrat» tuyndysyndaghy tórtbúrysh - aty shyqqan Maleevichting kartinasy da bir kórgen adamgha beytanys siyaqty tuyndy. Biraq ondaghy filosofiya syry terende jatyr. Sizding suretterinizde qanday filoso­fiya­lyq mazmún bar?

- Óziniz aityp otyrghan Maleevich pen Kandenskiy, Mark Shagaldar - supermatistik ýlgiden bastap orys avangardynyng negizin salghan kóshbasshylar. Bizde solargha eliktep abstraktyly avangardtyq kartinalar sala bastadyq qoy. Degenmen enbekterimizdi últ­tyq naqyshqa negizdep jazudamyz. Qazaqta skuliptura bolmaghan deydi. Al ata-babamyzdyng tasqa qashap ketken beynelerin qayda qoyamyz? Abstraksiyaly ónerdi de joqqa shygharady, sonda kiyizge oiylyp basylghan geometriyalyq oi‑órnekterdi nege aitpaymyz? Syrmaqtaghy, kilemdegi bederlerding astarynda aluan oy jatqan joq pa? Biz, bar bolghany, kóshpendi kezendegi ónerdi ózindik ýlgimen damytyp jatyrmyz.

- Suretterinizdi Qazaqstannan tys elderge aparyp tanystyrudyng mýmkindigi boldy ma?

- «KazEkspo» birlestigi 1998 jyly Portugaliyada kórmemdi ótkizip berdi, tórt kartinamdy apardym. Biyl «Úlar» galereyasynyng úiymdastyruymen Litvanyng Vilinus qalasynda jәrmenkege qatysyp qayttym. Eki kartinamnyng әrqaysysy eki myng evrodan sol jerde satylyp ketti. Shetelde ótetin kórmelerge barsan, ónerding qaynap jatqanyn angharasyn. Ártýrli synshylar, ónertanushylarmen tanysasyn.

- Kenestik kezenning oquy ótip ketken, onyng ber jaghynda ózderinen basqa eshkimdi mo­yyndamaytyn suretshi aghalarynyz «bóten» oidaghy jana buyndaghy qyl qalam ústaghandardy kýndeydi. Sol aghalarynyzdyng synymen kelisisesiz be?

- Kenestik kezende bilim alyp, klassikamen ghana ainalysatyn suretshiler abstraksiyagha batystan kelgen dep qyryn qaraydy. Biraq әlemning týkpir-týkpirinde qanshama su­ret­shiler bar. Solardyng qaysybirining talabyna qolbaylau bola alady deysiz. Óner degen qanday jolmen bolsa da, damuy kerek. Ónerde bәsekelestik payda bolghan jaghdayda ghana halyq ony súryptaytyn bolady. Sonda ghana mynnan túlpar ozyp shyghady. Mәselen, Alpysbay Qazyghúlovtyng suretteri de abstraksiyaly bolyp tabylady. Biraq onyng ónerin júrt qabyldap jatyr ghoy. Sol siyaqty, realizmnen abstraksiyagha bet búrghandardan Tabyldy Múqatov, Marat Bekeevter bar. Eng bastysy, olardyng tuyndylarynda ózindik ýilesim men boyau jәne til bar. Álem moyyndamasa, Esimghaly Júmanov ta Qytaygha baryp, qalamynan tughan tuyndysymen dýrki­retip qaytpas edi ghoy. Bizde bir jaman әdet bar, bireu kózge kórinip qalsa boldy, ayaghynan shalyp shygha kelemiz. Býite bersek, óner mýlde damymay, toqyraugha úshyraydy.

- Bizding suretshilerding tuyndylaryna kóbine shetel azamattarynyng qyzyghushylyghy artatyn kórinedi. Al qazaq azamattary óz elinde estip kórmegen suret­shilerding kartinasyn barghan jerinen kórip tan-tamasha bolyp keledi. Osynyng sebebi nede dep oilaysyz?

- Beyneleu ónerining de týrleri kóp qoy. Mine, solardy qarjylay qoldaytyn mesenattar joq. Reseyde HH ghasyrdyng ózinde «Golubaya mechta», «Bubnoy valet» syndy mýddeles suretshilerding týrli klubtary qalyptasqan. Tretiyakov, Shukiyn, Mamontov siyaqty ataqty saudagerler solardy qoldap, jaghdaylaryn jasaghan. Bizde sonday jeke adamdardan qoldaushylyq joq. Tuyndylarymyzdy «Soros» siyaqty sheteldik qorlar ghana dәripteydi. Ózimizde estimegen suret­shilerdi shetelge barghanda ghana estip bile­tinderi sondyqtan. Almatyda qazirgi zaman­ghy óner múrajayy da joq. Mysaly, Parijde «Djordj Pampedu» degen mәdeniyet ortalyghy bar. Ony sol Fransiyada 1969-74 aralyghynda preziydent bolghan adam qúrghan. Ishinde galereya, kitaphana deysiz be, bәri bar. Kórdiniz be, olardyng preziydenti ózi bastap, ónerge betbúrys jasaghan. Sol ghimarat ónerding Mekkesine ainalghandyqtan, Parijge barghandar soqpay ketpeytin kórinedi. Bizde mәdeny baylanysty ornatatyn sonday ortalyqtar - joqtyng qasy.

- Bizde balet pen suret óneri tek elitagha arnalyp ketti degen pikir bar. Osy qos óner qazaqtyng qanyna tolyq sinise almay otyr ma, әlde qara halyqtyng qaltasyn kótere almay kele me?

- Bizde túrmysty sana biylep ketken­dikten, júrt eng birinshi jeytin tamaghyn oilaydy. Europa júrty onday sharalargha biyletti erte alyp túryp, dayyndalady. Se­bebi, olardyng zeynetaqysy, jalaqysy jete­di. Sondyqtan әueli elding әleumettik jaghdayyn kótermeyinshe, mәdeniyet órken­demeydi.

- Suretshilerding sheberhanada shang basyp jatqan enbegin kórip, ishing ashidy. Ózderinen súrasan, «qolda bar altynnyng qadiri joqtyghyn» aitady. Búl ruhany qúndylyqty keyinge syrghan jaybasar jýiening saldarynan emes pe?

- Mәdeniyetting qúlaghyn ústap otyrghan sheneunikter óner adamdarynyng jay-kýiine alandaushylyq bildirmey otyr. Ózbekәli Jәnibekov pen Iliyas Omarovtar ministr bol­ghan uaqytynda óner adamdaryna hat jazyp túratyn. Jazbay ketken adamdardyng qalamyna alandaushylyq bildirip, bergen tapsyrmasyna qalamaqy tóleytin. Mysaly, Ermitajda kóptegen múralarymyz saqtauly. Sonday-aq, ataqty suretshi ghalymymyz Shoqan Uәlihanovtyng eki jýzge tarta akvarelidik suretteri Sankt-Peterbordaghy Saltykov-Shedrin kitaphanasynda túrsa, Omby múraghattarynda da talay múralary jatyr. Mәdeniyet ministrligine solardy nege qauzamas­qa?

Auyldaghy klubtardyng qabyrghasyna salynghan kartinalardyng artynda tórt myng rubli degen siyaqty qúny jazylyp túratyn. Bir kezdegi óner adamdarynyng qaltasynyng qalyng bolghanyn sodan saralay beriniz. Suretshilerge ýimen qosa sheberhana da qosyp bergen. Qazirgilerge osyny aitsan, aqsha joqtyghyn syltau etedi. Al gazet-jurnaldy ashyp qalsan, milliardtap tartyl­ghan investisiya men milliondap týsken qarjyny kórip, ishegindi tartasyn. Sol qyruar qarjynyng esebinen Mәdeniyet ministrligi janynan qor ashyp, ken baylyghymyzdyng arqasynda paydagha belshesinen batqan shetel­dik azamattargha sol qorgha aqsha bólesing dep nege talap qoymasqa? Nazarbaevtyng ózi inves­torlarmen bas qosqanda: «Biz sizderge kómek­testik, endi sizder bizge qol úshtarynyzdy beruge tiyissizder», - degendi aitty. Sony qúrghaq aityp qana qoymay, talap etu kerek edi. Juyrda internetten Resey qazaqtarynyng qazaq tilining qúryp bara jatqanyna alandaushylyq bildirip jatqanyn oqydym. Bizdegi assambleyagha engen diasporalardyng әrqaysysynyng teatrlary men mektepteri bar. Al milliondaghan qazaq shoghyrlanghan Reseyde birde-bir qazaq mektebi joq eken. Memleket basshysy osyny talap etip, nota jazsynshy, olar ózderi ýshin qabyldar edi. Tipti ol jaqtaghy qandas - biznesmender memleket osylardy jýzege asyrsa, qarjy bóletin­dikterin de aityp otyr. Osyny paydalanyp, bilim ministri qazaq tilindegi oqu-qúraldardy tasymaldap, sol jerden teatr, balabaqshalar nege ashpasqa? «Sen tiymesen, men tiymen, badyraq kóz» degenge salyp otyr.

- Al «jigitke jeti óner de az» degendey, әn jazugha da mashyqtyghynyz bar dep estidik. Siz shygharghan әnderding oryndaushylary kim?

- Alghash jazghan «Nauryz» atty әnimdi «Ýrker» toby oryndap shyqty. Azamat Nәdirbekov degen әnshi birneshe әnimdi aityp jýr. Sol ekeumiz birigip alibom shygharsaq dep jýrmiz. Úlyqbek Esdәulet, Seyitqaly Núrjanov, Bauyrjan Qarabekov, Ghalym Jaylybaevtyng sózderine әn shygharghanym bar. Sózin de, әnin de ózim jazghan shygharmalarym da joq emes.

- Óner jayly әngimemizding basyn sәl sayasatqa búrsaq. Óitkeni shygharmashylyq iyesi qoghamnyng kez kelgen túsyn jadyna týiedi. Mәselen, kórshi Qytay memleke­tining jer súrap jatqany jóninde aqparattan habarynyz bar ma? Al Assambleya arqyly úsynylghan preziydentting «últ birligi» doktrinasy bizding jerge kóz tikken­­derding tayrandauyna alyp kelmey me?

- Býgin jerindi súrasa, erteng elindi súrauy әbden mýmkin. Dauy bitpey kele jat­qan «Shanyraq» pen «Baqay» oqighasy ózimiz­ding jerge jarymaghandyghymyzdan tuyndady emes pe? Mysaly, sol Qytayda ónim al­mayy­nsha, sharuagha eshqanday salyq tólet­peydi eken. Al bizde aua rayyna baylanysty egin shyqpay qalsa da, salyqty súrap býiir­den túqyrtady. Halyqpen sanaspaydy. Ózi­miz­ding azyq-týlikti órkendetetin kәsipker­lerdi shókimdey jerge jarytpay otyryp, óz­geni jarylqaghany ne teni?!

- Auyl sharuashylyghy demekshi, ministr Aqylbek Kýrishbaevty elimizde rekordtyq astyq óndirdi dep marapatqa úsynyp jatyr. «Baydyng malyn bayghús qyz­ghanady» demeniz. Dese de, qar astynda qarausyz qalghan qyruar astyqtyng kesi­rinen dýkendegi nan-toqash qymbattady.

- Bizding ministrler auylsharuashylyq daqyldaryn saqtaytyn logistikalyq ortalyqtar qúrdyq dep jar salyp edi. Biraq solardy qúrghany shyn bolsa, qanshama astyq nelikten qar astynda qaldy? Osyghan tanym bar. Qalghan astyqty kelesi jylghy túqymgha satpasa, әitpese týkke de jaramaydy. Búl - ministrding salghyrttyghy.

- Bir‑eki kýn qalghan on jetinshi jeltoqsandy kópshilikting alaqanyn ysqylap kýtip otyrghan týri bar. Osyghan oray joghary biy­likting de jospary joq emes qoy. Ózinizding zerdeleuinizshe, osy jolghy arbaudyng týri qanday bolatyn tәrizdi? Múhtar agha Shahanov bastaghan últ janashyrlarynyng ýndeuine qol qoydynyz ba?

- Men Shahanovtyng ýndeuine qol qoyghan joqpyn. Degenmen revolusiyadan góri, beybitshilik jolmen kelisimge kelgenge ne jetsin...

- Oghan halyqpen sanaspay otyrghan biylikting әreketin qayda qoyasyz?

- Áyteuir, ayaghy qantógiske úlasyp ketpese eken deymin. Eger aqyldy ýkimet bolsa, bas jaryp, kóz shygharmay, halyqpen júptasyp júmys jasaytyn mәmilege keledi.

Dinar KAMILOVA,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 11 (36) ot 15 dekabrya 2009 g.