Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6763 0 pikir 24 Mamyr, 2009 saghat 04:46

Armeniya

Qayda barsang – jer dauy

Qayda barsang – jer dauy

Biyik taulardyng arasyndaghy iyrelendegen jolmen keshegi odaqtas respublikalardyng biri – Armeniyanyng astanasy Erevan qalasyn betke alyp jýrip kelemiz. Qasymdaghy jolaushy sheteldik ekenimdi bilip, әngimege tartty. «Qarashy, qanday әdemi tabighat. Múnda bizding ata-babamyz ejelden túryp keledi. Árbir tasta armyan qaripterimen oiyp jazylghan jazu bar. Jaqynda Ázirbayjan basshysy (Ázirbayjan preziydenti Iliham Áliyevti aityp otyr – red.) «Erevan – kezinde qatelikpen bóten qolgha ótip ketken bizding jer» dedi. Osydan keyin qalay kýiinbeysin?» –  dedi qyzuqandy jol serigim Armen esimdi jigit aghasy. Qap tauyndaghy Ayastan (armyandar óz elderin solay ataydy) elimen tanystyghym osy bitpeytin jer dauymen bastaldy. Elde bolghan birneshe kýn ishinde osy әngime aldymyzdan qayta-qayta shygha berdi. Shyndyghynda, jer dauy múnda ómirding barlyq salasyna aralasyp ketken.
Eki qarapayym mysal: Futboldan әlem birinshiligining irikteu oiyndary ayasyndaghy Týrkiya – Armeniya kezdesui qarsanynda Týrkiya jaghy armyandardan futbol federasiyasynyng belgisin ózgertudi súrady. Sebebi, onda qazir Týrkiyanyng aumaghynda jatqan armyandar ózderiniki dep sanaytyn Ararat tauy beynelengen.
Ekinshi mysal: Jaqynda Gollivudta «Álem júldyzdary» degen әrtister bayqauy ótip, sol bayqaugha Ázirbayjannyng qúramynan bólinip ketken Tauly Qarabaq ókilderi de qatysqan. Eng soraqysy – Gollivudta eshkim moyyndamaghan Tauly Qarabaq respublikasynyng jalauy ilinipti. Ázirbayjan jaghy Tauly Qarabaqty Armeniya kýshpen basyp aldy dep sanaytyndyqtan, búl oqighagha qatty ashulanyp, diplomatiyalyq sharalar qoldandy. 
Eki armyannyng biri qay elding qolastynda qanday jeri qalyp qoyghanyn tizip aityp bere alady. Búl – tek el ishindegi әngime ghana emes, memlekettik dengeyde de ara-túra qozghalyp túratyn mәsele. Ásirese, biylik basyna últshyldyghymen әlemge әigili «Dashnaksutun» partiyasy kelgeli búl әngimening boyauy qonglanyp bara jatqangha úqsaydy. «Dashnaksutun» – HIH ghasyrdyng sonynda, týrikterding qolastynda qalghan armyandardy azat etu maqsatynda qúrylghan partiya. Kenes ýkimeti ornaghan jyldary búl partiya eki jylday eldegi biylikti qolynda ústaghan. Álemning 30-gha juyq elinde «Dashnaksutun» partiyasynyng ókildikterdi júmys isteydi, olardyng ortaq baghdarlamasy bar. Al el ishinde búl – ýshinshi iri partiya. Parlamentte 16 deputaty bar.
«Lenin men Atatýrikting astyrtyn kelisimining kesirinen armyandardyng tәuelsizdigi ayaqqa taptaldy. Batys Armeniya Týrkiyanyng iyeligine ótti. Al KSRO Armeniyanyng qalghan jerin bóliske saldy. Nahichevani men Qarabaq – Ázirbayjangha, Djavahk – Gruziyagha syigha tartyldy. Bizding partiyanyng maqsaty – armyan halqynyng tarihy qúqyghyn qalpyna keltiru», – dep astarlay sóiledi bizben әngimesinde «Dashnaksutun» partiyasynyng parlamenttegi fraksiyasynyng jetekshisi Vahan Ovannisyan. «Tarihy qúqyqty qalpyna keltiru – jerdi qaytaru degen sóz be?» degen súraghymyzgha deputat jaltara jauap berdi. «Birinshi maqsat – HH ghasyrdyng basynda týrikterding armyandardy ayausyz qyrghanyn moyyndatqyzu jәne sonyng ornyn toltyrtyp, aiyppúl tóletkizu», – dedi Ovannisyan myrza. Odan son: «Biraq biz óz tarihy otanymyzdan bas tartpaymyz», – degendi de әdeyi qosty.

 

 

Futbol diplomatiyasy

Erevangha kire sala kóshede Armeniyanyng ýsh jolaqty tuyn jelbiretin jýrgen jastardy kózimiz shalghan. «Ayastan! Ayastan!» dep attanghandaryna qarap, sheruletin jýr me desek, búl – futbol jankýierleri eken. 6 qyrkýiekte Erevanda futboldan әlem chempionatynyng irikteu kezeninde Týrkiya men Armeniya qúramalary kezdesetin bolghan. Búl oiyn qarsanynda sayasat pen futboldyng miday aralasyp ketkeni sonday, aqyr sonynda kópshilik ýshin oiynnyng nәtiyjesi manyzdy bolmay qaldy. Endi she, HI ghasyrdan beri alghash ret Armeniyagha týrikterding basshysy jaulaushy retinde emes, qonaq retinde kelip jatsa! Týrik preziydenti Abdolla Gýlding futboldy tamashalaugha irgede jatqan Erevangha at basyn búruyn tarihy oqighagha balaghandar kóp boldy. Sebebi, tәuelsizdikting basynan beri Armeniyanyng eki qanatynda jatqan qos týrki eli – Ázirbayjan men Týrkiya búl elmen shekarany tas qamal qylyp jauyp tastaghan. Búghan sebep – «Armeniya Ázirbayjan qúramyndaghy Tauly Qarabaqqa shabuyl jasap, ony basyp aldy». Armyandardyng da týrikterde ketken «kegi» bar. Olar 1915 jyly Týrkiyada armyandardy jappay qudalau, qyryp-joy oqighasy bolghanyn moyyndaudy tabandap talap etip keledi.
Týrkiya preziydentining saparyna oray búl oqighagha ýn qospaghan adam qalmady desek bolady. «Dashnaksutun» partiyasy A.Gýldi әuejaydan «qarsy alyp», armyan genosiydin moyyndau qajettigin «eskertti». Oppozisiya bolsa, armyandardyng últtyq mýddesin ayaqqa taptady dep preziydent Sarkisyannyng ózin aiyptady. «Armyan últtyq qozghalysy» oppozisiyalyq partiyasynyng jetekshisi Ararat Zurabyannyng aituynsha, preziydent Sarkisyan genosidting bolghan-bolmaghanyn anyqtaytyn birlesken komissiya qúru turaly Týrkiya jaghynyng úsynysyna kelisim berip, últ tarihyndaghy eng qayghyly oqighanyng rastyghyna kýmәn keltirgen. «Armyandardyng ishinde osy qyrghynnan japa shekpegen tuysy joq adamdy tappaysyn. Demek, búl – tútas últtyng qasireti», – deydi Zurabyan.
Armeniya qúramasynyng kiyimin kiyip alghan Ashot esimdi jankýier bir top joldastarymen Erevandaghy «Razdan» stadionyna jayau tartyp bara jatyr eken. Ol futboldan sayasat izdemeu kerek dese de, últtyq namys oyanghanda bәribir tarihtaghy oqighalardy sanadan shygharyp tastay almaysyng deydi. «Armyandar týrikterden kóp teperish kórgenin jaqsy bilemiz. Búl oiyn – sol kekti qaytarudyng órkeniyetti týri siyaqty kórinedi maghan», – deydi Ashot. Onyng aituynsha, dәl osy oiyndy kóruge búryn futbolgha onsha qyzyqpay jýrgen jastar, әsirese qyz balalar kóp barady. «Dәl býgin stadiongha baryp «Ayastan» dep aiqaylap qaytudy azamattyq borysh sanaytyndar kóp», – deydi Ashot. 
Futbol men sayasattyng bite qaynasyp ketkeni sonday, «dashnaktar» oiyn barysynda stadionda da genosidti moyyndaugha shaqyrghan ýndeuler aitamyz dep eskertti. Armyan futbol federasiyasynyng basshysy Ruben Ayrapetyan: «Sayasy sipattaghy ýndeulerding aityluyna jol bermeymiz. Búl – FIFA-nyng talaby», – dedi. Elding tәrtip saqshylary sol kýni stadion ainalasynda ghana emes, býkil qalada qatang baqylau ornatty. Negizgi kóshelerdegi qozghalys toqtatyldy. Poliyseyler beysauat jýrgenderding barlyghyn toqtatyp, tekserip otyrdy. Sonyng arqasynda ma, әlde «dashnaktar» aqylgha keldi me, әiteuir futbol yn-shynsyz ótti. Armeniya qúramasy Týrkiyadan 2-0 esebimen tize býkti. Búghan armyan jankýierleri kýiingenimen, resmy basshylyq futboldyng arqasynda kórshimen qatynasty jaqsartyp alamyz ba degen ýmitpen otyr. Óitkeni, týrik basshysy Armeniya preziydenti Serj Sarkisyandy óz elinde bolatyn qarymda kezdesudi tamashalaugha shaqyrdy. Armyan gazetteri «futbol diplomatiyasy» degen jana termin oilap tauyp, búl turaly jarysa jazyp jatyr.

 

 

Qarabaq «bombasy»

Erevandaghy kitap dýkenine bas súqtyq. Armeniyanyng geografiyalyq kartasyna kózimiz týsti. Kartada eshbir el moyyndamaghan «Tauly Qarabaq Respublikasynyn» jeri Armeniyanyng óz jerine japsarlastyra salynypty. Ekeuining arasyn memlekettik shekara bólip jatyr, desek te kartanyng mandayshasynda «Armeniyanyng qartasy» dep túrghan song oghan moyyndalmaghan bóten eldi qosyp qoydyng qajeti ne degen súraq tudy. Baqsaq, Armeniyada Arsahqa (Tauly Qarabaqty olar osylay ataydy) degen qúrmet erekshe eken. Sebebi, birinshiden armyandar búl jerdi Kenes odaghy kezinde Ázirbayjangha berilgen armyan jeri sanaydy, ekinshiden, 1990-jyldary Tauly Qarabaq basshylyghy tәuelsizdik alugha úmtylghan Ázirbayjan әskeri beybit halyqty qyryp, qantógis jasady deydi. Al Ázirbayjannyng resmy kózqarasy boyynsha, Armeniya búl jerdi Reseyding kómegimen jaulap alghan. Resmy týrde bóten el sanalghanymen Qarabaq ishek-qarnyna deyin Armeniyamen aralasyp ketken. Armeniyany basqarghan songhy eki preziydentting de Tauly Qarabaqtan shyqqanyn, sol aimaqqa basshylyq etkenin eskerseniz boldy.
Jaqynda moyyndalmaghan Tauly Qarabaq respublikasy «tәuelsizdigining 17 jyldyghyn atap ótti. Preziydent Bako Saakayan: «Tauly Qarabaq tәuelsiz el retinde halyqaralyq dengeyde moyyndalatyn kýn jaqyn qaldy», – dep mәlimdedi. Onyng búlay aitatyn sebebi, Resey Abhaziya men Ontýstik Osetiyanyng tәuelsizdikterin moyyndaghan song búlarda da ýmit sәulesi oyanghan.
«Eng bastysy, endi Ázirbayjan jaghy Qarabaqty kýshtep qaytarugha úmtylmaytyn bolady. Kýsh qoldanudyng qanday bolatynyn Gruziyanyng mysaly kórsetti», – deydi parlament deputaty V.Ovannisyan. «Biz múnay satudan bayyp, armiyamyzdy saqaday-say qarulandyryp, Qarabaqty basyp alamyz» degen sózge endi eshkim senbeydi», – deydi sayasattanushy A.Iskandaryan.
Armyan jaghy daudy tek beybit jolmen sheshudi úsynghanymen, Qarabaqty qanday formada bolmasyn, Ázirbayjannyng qolastyna qaytarugha ýzildi-kesildi qarsy. «Ázirbayjannyng basty talabyn qarastyrghylarynyz kelmese, onda kelissóz ne turaly boluy mýmkin?» degen súraghymyzgha búl mәselede qatang pozisiya ústanatyn «Dashnaksutun» partiyasynyng ókili: «Ázirbayjangha Tauly Qarabaqtyng bólingenin moyyndap, dauly mәselege nýkte qoydan basqa amal qalghan joq», – dep kesimdi jauap berdi.
Kavkaz elderi bir-birimen ústasyp túrghany sonday, jalpy aimaq jarylghaly túrghan bomba siyaqty kórinedi. Gruziya – Reseyge, Armeniya – Gruziyagha, Ázirbayjangha, Týrkiyagha, Irangha, Ázirbayjan bolsa – Armeniyagha, Irangha, Gruziyagha tarihy jerleri «qatelikpen» berilgen dep sanaydy. Ár qalanyn, aimaqtyng birneshe atauy bar. Aytalyq, shyghys shayyrlarynyng biri, әigili Nizamy Gәnjәuy shyqqan Ázirbayjannyng Gәnjә qalasyn armyandar Elizavetpoli dep atasa, Tauly Qarabaqtyng astanasy Stepanakertti әzirbayjandar Hankendy deydi. Búghan qosa, әr aimaqtyng atauyn dauger jaq óz tiline «iykemdep» aityp, óz jeri ekenin dәleldep baghady.

«DVD tónkerisi»

Kýn keshkirip qalghanyna qaramastan, Erevannyng ortalyghyndaghy shaghyn eki qabatty ghimarattyng ishi tola adam. Top-tobymen búrysh-búryshqa jinalghan erkekter әldeneni qyzu talqylap jatyr. Búl –  «Armeniya últtyq qozghalysy» dep atalatyn oppozisiyalyq partiyanyng kensesi. Bayqasaq, olar jaqynda ózderi ótkizgeli jatqan narazylyq sheruine dayyndyqtaryn pysyqtap jatyr eken. Ghimarattyng әr bólmesinde oppozisiya serkesi, elding búrynghy preziydenti Levon Ter-Petrosyannyng suretteri ilinip túr.
Partiya serkesi Ararat Zurabyan bes ay boyy qamauda bolyp, jaqynda ghana densaulyghyna baylanysty bosap shyghypty. Biraq, Armeniya Respublikasy Qylmystyq kodeksining 225 jәne 300-baptary boyynsha «zansyz miting úiymdastyrdy», «biylikti kýshpen qúlatugha tyrysty» dep aiyptalghan Zurabyannyng ýstinen tergeu jýrip jatyr eken. Onymen birge abaqtygha oppozisiya atynan preziydenttikke týsken Levon Ter-Petrosyannyng saylau shtabyn basqarghan Aleksandr Arzumanyan da týsipti. «Densaulyghy syr bermegendikten» ol әli qamauda otyr eken.
«Sayasy sebeptermen tútqyndalghan 75 adam týrmede otyr. Olardyng arasynda saylau kýni búrmalaushylyqqa jol berilgenin dәleldegisi kelgen baqylaushylar da bar», –  deydi oppozisiya serkesi.
Biyl 19 aqpanda Armeniyada preziydent saylauy ótip, onda azdaghan basymdylyqpen búrynghy preziydent Robert Kocharyannyng óz adamy –  Serj Sarkisyan jeniske jetken. Oppozisiya jaqtastary saylau qorytyndylarymen kelispey, Erevan kóshelerinde birneshe kýn boyy sheruletken. Búl sheruding arty qaqtyghysqa úlasyp, resmy esep boyynsha 10 adam qaza tapqan. Beyresmy derekter boyynsha, 1 nauryzdaghy qaqtyghys kezinde 60-qa juyq adamnyng qany tógilgen. El basshylyghy Armeniyada 20 kýnge tótenshe jaghday jariyalap, aqparat qúraldarynda sayasy habarlar taratugha tyiym salghan. Oppozisiya ókilderining aituynsha, biylikke qarsy sayasy kýshterding ókilderin qudalau sharasy sol oqighanyng izin ala bastalyp, әli jalghasyp keledi.
Armyan oppozisiyasy biz kelerding qarsanynda Erevanda iri qarsylyq aksiyasyn úiymdastyrudy josparlaghan. Olardyng serkesi L.Ter-Petrosyan «biyl kýzde biylikpen aqtyq aiqas bolady» dep qatty aitqan. A.Zurabyan myrza bir-eki miting ótkizip, biylikti auystyra qoyatyndaryna senbeydi, búl shara – halyqty júmyldyryp, «zansyz saylanghan preziydentti el bolyp ornynan ketiruding basy bolmaq» deydi ol.
Sayasattanushy Aleksandr Iskandaryan da demokratiyalyq kýshter Armeniyada tónkeris úiymdastyrady degenge sene qoymaydy. «Eger olar dәl osy kýzde biylikke narazy halyq kóshin bastap, eldi kótere almasa, bizde qaytadan әlsiz biylik, kóterem oppozisiya «ústasqan» qoymaljyng kezeng bastalady. Sóitip, kelesi saylaugha deyin Armeniyada túraqty túraqsyzdyq ornaydy», – dep boljaydy A.Iskandaryan.  
3 million halyq túratyn Armeniyada 16 oppozisiyalyq partiya bar. Múnday oppozisiya «kóterem» bolsa, onda basqa elder jayly sóz qozghap keregi joq shyghar.
«Biylikting qysymyna qaramastan, biz bir aliyansqa –  Armyan últtyq kongresine biriktik. Bizding qatarymyz kýn ótken sayyn tolyghyp jatyr. Osy aidan bastap biylikke qarsy kýresting jana, belsendi kezenin bastaymyz», – deydi A.Zurabyan. Onyng aituynsha, qazir demokratiyashyl kýshter әkimshilikting arnayy rúqsat qaghazyn kýtpesten, narazylyq sharalaryn bastaudy әdetke ainaldyrghan. 
Armeniyada TMD elderining kópshiligindegi siyaqty biylikke qarsy kózqarastaghy partiya ókilderining teledidardan sóileuge mýmkindigi joq. «Qoghamdyq arnagha halyqaralyq úiymdar qanday da bir monitoring jýrgizip jatqanda ghana bas súghamyz. Óz iydeyalarymyzdy negizinen 5-6 gazet arqyly halyqqa taratamyz. Biraq, kópshilikting gazet satyp alugha mýmkindigi joq», –  deydi A.Zurabyan.   
Jәne bir erekshelik, múnda oppozisiya óz ýndeulerin diskige jazyp taratu әdisin jii qoldanady eken. Ótken preziydent saylauy qarsanynda oppozisiyanyng halyqqa iydeyalaryn jetkizuding basty joly osy bolypty. Búghan tipti «DVD tónkerisi» dep aidar taghyp qoyypty. «Shyndyghynda, búl sonshalyq kóp aqshany qajet etpeydi. Ár oppozisiya mýshesi bir-ekiden kóshirip taratsa, onyng ózi biraz adamdy qaratugha mýmkindik beredi», – deydi oppozisiya serkesi.

 

 

Ekonomikalyq ósim – 10,6  payyz, dese de júmyssyzdyq jýnjitip túr

«Golos Armenii» gazetining kezekti sanynda mynaday bir derek jýr. Armeniya 2008 jyldyng birinshi jartysynda jalpy ishki ónimning ósu dengeyi jóninen TMD elderining ishinde ekinshi oryn alypty. Búl derekti TMD Statistikalyq komiyteti bergen. Dostastyq elderi ishinde JIÓ ósimi jóninen alghashqy ýshtikte Ázirbayjan (16,7%), Armeniya (10,6%), jәne Belarusi (10,3%) túr. Al kóshting eng sonynda 4,3% kórsetkishpen Qazaqstan keledi eken. Tәuelsizdik alghaly beri blokadada otyrghan, tek Gruziya men Irangha shyghatyn joly bar, qazba baylyqtardan ada alaqanday Armeniya múnday joghary ósim kórsetkende, múnayy kól-kósir, qarjylyq jýiesi damyghan Qazaqstan nege tómendep qalghan? Búl súraqqa jergilikti ekonomist, Armeniya parlamentining búrynghy deputaty Tatul Manaseryan: «Bәlening barlyghy Qazaqstannyng әlemdik qarjy úiymdarymen tyghyz baylanysqa týskeninen boldy. Qazaqstannyng damuyn belgili bir dengeyde qamtamasyz etip otyrghan batys alpauyttary qiyndyqqa úshyrap edi, Qazaqstannyng ekonomikasy da syr berdi. Al Armeniya Týrkiya men Ázirbayjannyng qúrsauynda otyrghandyqtan, halyqaralyq qarjy instituttarymen erkin baylanysqa shygha almady, qysqasyn aitqanda, búl blokada bizding ekonomikamyz ýshin qalqan rólin atqardy», – dep jauap berdi.
Manaseryannyng aituynsha, Qazaqstan ekonomikasyndaghy búl kórsetkishter – uaqytsha nәrse, sebebi bizding elding ekonomikasy Armeniyanikimen salystyrugha kelmeytindey ýlken әri jan-jaqty damyghan. «Eger Armeniya qarjylyq qiyndyqqa úshyrasa, elding ol daghdarystan shyghatyn mýmkindikteri óte az. Sondyqtan, biz qayrangha bir batsaq, odan úzaq uaqyt shygha almaymyz. Al Qazaqstan kerisinshe», – deydi sarapshy.
Biz siyaqty tenizge shyghar joly joq Armeniya Gruziyadaghy bes kýndik soghys kezinde qatty japa shekti. Reseyden Gruziya jeri arqyly keletin jol jabylyp, elde janar-jagharmay bolmay qaldy.  Azyq-týlik tapshylyghy biline bastady. «Bir ghana kórshi eldegi problemalar bizdi tityqtatyp jiberuge shaq qaldy. Armeniyanyng kórshi eldermen integrasiyagha barmay otyrghanynyng basty kesapaty osydan bayqaldy. Biraq ýkimet tyghyryqtan shyghar jol tauyp, mәseleni der kezinde sheshe bildi», – deydi ekonomist.
Armeniyanyng últtyq aqshasy – dramnyng qúny tengege qaraghanda eki esedey tómen. Nominaly eng tómen qaghaz aqsha – 1000 dram, odan tómenderding bәri qarabaqyr. Dýkenge kirip, sýt, may, nan alsanyz, sizge kóp siyaqty kórinip túrghan 1000 dram bitip qalady. Áu basta qymbat kórinip túrghan tauardyng baghasyn ekige bólip jibersen, bizdegidey bagha shyghady.
«Songhy kezderi Armeniyada ómir sýru mýmkin bolmay barady, sebebi azyq-týlik baghasy kóz ilespes jyldamdyqpen ósip keledi, al jalaqy men zeynetaqy sol qalpynda qalyp qoydy», – deydi jurnalist Sergey Arustamyan. Onyng aituynsha, osydan ýsh ay búryn әlemdegi azyq-týlik baghasy qaytadan 20-40 payyzgha tómendedi, al Armeniyada bagha qanday qymbat boldy, sol qalpynda qalyp qoyghan. «Biyliktegiler nan shygharushylardy qansha qysyp kórse de, onysynan týk shyqpady, sebebi bizdegiler baghany týsiru degendi bilmeydi, tek kóterudi biledi», – deydi ol. Erevanda bir bólke nan 120 dram (shamamen 50 tenge), sýt 300 dram (shamamen 140 tenge), bir litr ósimdik mayy 350 dram (shamamen 160 tenge) túrady.  
Biyik taudyng qaptalyndaghy iyrelek jolmen ketip bara jatyp tereng qúzdan tómen qaray kóz jýgirtesin. Sayda túrghan ýilerding ishinde әdemi etip jana salynghan ýiler neken-sayaq. Júpyny jer ýilerding ishinde egesiz qalghan, alqa-salqa tamdar da jii úshyrasady. Jergilikti halyqtyng kópshiligi Reseyge, Gruziyagha, tipti Týrkiyagha baryp júmys istep, kýn kóredi eken. Keybir sarapshylardyng aituynsha, 3 million túrghynnyng jarty milliondayy shette jýr. Sergey Arustamyan mynaday bir derek keltirdi. Moldovada bir bos oryngha 1,4 júmyssyzdan keledi eken. Al Qazaqstanda búl kórsetkish – 2,3 adam, Ázirbayjanda – 4, Tәjikstanda – 5, al Armeniyada búl kórsetkish 80 adam eken!
Jaghday búlaysha ushyghuynyng jәne bir sebebin aityp qaldy Arustamyan. «Bizding parlament halyqtyng emes, jeke bir toptardyng mýddesin qorghaydy», – deydi ol.

 

 

Ararattyng basynda keme qalghan?...

Jaymashuaq Erevanda jan-jaghyna tanyrqay qarap top-tobymen ketip bara jatqan turister kóp-aq. Ásirese, ortalyqtaghy týrli kafe, meyramhanalar qaptap túrghan Abovyan danghyly tola sheteldikter. Olar, negizinen, diny ghimarattardy «týgendep» jýrgen Europa elderinen kelgen sayahatshylar. Kórshi Kavkaz elderi – Gruziya men Ázirbayjanmen salystyrghanda múnda turizm biznesining әldeqayda jaqsy damyghany  bayqalyp túr. Osy salagha mamandanghan mekemelerding kóptigi óz aldynda, ondaghy qyzmet kórsetu sapasy da joghary. Erevannyng ózin bylay qoyyp, alaqanday Armeniyadaghy týrli tarihy oryndardy aralatyp shyghatyn túraqty turistik baghyttardyng jarnamasy kóshe boyynda ayaq attaghan sayyn úshyrasady.
Armeniyagha turisterding aghyluynyng basty sebebi – ókimet elding jaghymdy beynesin qalyptastyra bildi deydi ekonomist, Armeniya parlamentining búrynghy deputaty Tatul Manaseryan bizben әngimesinde. EuroNews telearnasynan kýn qúrghatpay berilip jatatyn “Núhtan qalghan júmaq» degen maghynadaghy әdemi jarnama esimizge týsti. Ejelgi armyan anyzdary boyynsha, jahandy topan su basqanda, Núh kemesi sudyng tartyluyn kýtip túrypty. Kishi Ararattyng shyndary sudan kóringen bette, Núh payghambar: «Erevans!» – dep aiqay salghan kórinedi. Onysy armyanshadan audarghanda «Kórindi!» degen sóz. Armyandardyng tirshiliginde osy anyzdyng alar orny erekshe. Erevanda Núhtyng atymen baylanysty oryndar jii kezdesedi. Yaghni, olar biz siyaqty «Qazyghúrttyng basynda keme qalghan, ol әulie bolmasa, nege qalghan?» dep әnsheyin әuendetip jýrmey, anyzdyng ózinen eldi dәripteuding amalyn tapqan. 
Armeniyany turizmning araly etip otyrghan jәne bir sebep – shetelde túratyn armyandar. «Bir jaghynan olar kapital әkelip, joghary dengeydegi qyzmet kórsetu sapasyn ýlgi etip jatsa, ekinshi jaghynan әlemning týkpir-týkpirinde túratyn 10 milliongha juyq armyan óz otandaryna kelip, ata-babasynyng ayaghy tiygen jerdi aralap qaytudy mindet sanaydy», – deydi T.Manaseryan.
...Turister avtobusy orta ghasyrlarda salynghan eski shirkeulerdi aralap qaytyp kele jatqan. Gid qyz armyansha bir әnge basty. Avtobusta otyrghan júrttyng jartysy qyzgha jamyray qosyla ketti. Maghynasy «Sen jauynger boldyn, sen jay armiyanyng emes, armyan armiyasynyng sarbazysyn» dep keletin әndi Irannan, Beligiyadan, Avstraliyadan, Fransiyadan kelgen kәri-jasy aralas halyq sonyna deyin aityp shyqty. «Armyan tilin, armyan әnderin Iranda mektepte oqytpaydy, – deydi anasymen jәne әjesimen birge Erevangha kelgen irandyq Gayane esimdi kishkene qyz. – Biz búl әnderdi ýlkenderden ýirendik. Olar bizdi ýide tek armyansha sóileuge ýiretedi, otyrystarda tek óz әnderimizdi aitady».
«Byltyr da Erevangha kelip qaytqam. Biyl da keldim, eng bastysy – tamyrynnan ajyramau ghoy. Balam da jylyna bir ret Armeniyagha kelip ketedi», – dedi fransiyalyq Jasmen esimdi egde әiel. 
Ekonomist  Manaseryannyng aituynsha, qazir shette jýrgen auqatty armyandar Armeniyadan pәter, ýy alyp qoydy dәstýrge ainaldyrghan. «Pәter satyp alyp, onysyna jylyna bir mәrte ghana bas súghatyndar kóp. Búl el ishinde jyljymaytyn mýlikke súranysty arttyryp otyr», – deydi sarapshy. 
Kavkaz elderi astanalarynyng bәrindegi artyqshylyq – kólik qozghalysynyng dúrys jolgha qoyylghandyghy. Halqy 1 millionnyng ar jaq-ber jaghynda bolsa da, Erevanda metro júmys isteydi, oghan qosa jaqsy damyghan taksy jýiesi bar. Kez kelgen kóshening boyynda tizilip túrghan arnayy belgisi bar kólikterge otyryp, qalaghan uaqytta dittegen jerine barasyn. Taksiylerinde órkeniyettilikting jәne bir belgisi – jýrip ótken jolyndy esepteuish qúral bar. Eshkimmen saudalasyp jatpaysyn.

 

 

«Orys tilining esh ziyany joq, biraq armyan tilin algha qoyamyz»

Taksy jýrgizushisi Qazaqstannan ekenimizdi bile sala kenes armiyasy qatarynda bolghan kezin esine aldy. «Ortalyq Aziya elderinen tek qazaqtar ghana oryssha jaqsy sóileytin, qalghandarynyng orysshalaryn әjua etip kýlushi edik, әsirese týrikmenderdi», – deydi ol. «Taza armyandar túratyn bolsa da, múnda orys tilining dәureni jýrip túr eken», –  deymiz biz. «Biz, armyandar, últtyq tegimizdi tilimizdi jaqsy bilemiz, biraq basqalardy da keri teppeymiz. Orys tili bizge kedergi keltirip jatqan joq, basqalar siyaqty óz tilimizden ajyrap qalatynday qauip joq», –  deydi shopyr. Biz oilanyp qaldyq.  
Armeniya bir ghana últ ókilderi túratyn el deuge bolady. Qarabaq soghysy kezinde el aumaghynda túrghan әzirbayjandardyng barlyghy kóship ketken. Qazir el túrghyndardyn  97 payyzy – armyandar. Kóshedegi jazulardyng kóbi armyan tilinde jazylghan. Keybireuleri armyanshamen qatar oryssha, endi bireuleri aghylshynsha taqtaysha iledi eken. Degenmen, orys mәdeniyetining yqpaly qaladaghy shaghyn biznes mekemelerining ataularynan-aq kórinip túr. Jaqyn shetelden kelgen biz siyaqtylar múnda ózin bóten sezinbeydi. Sebebi, múnda bireuden orys tilinde birdene súrasan, Gruziyadaghyday betine tanyrqay qaramaydy. Búrynnan qalada túryp kele jatqan jergilikti halyq ózara oryssha sóileskendi ynghayly kóredi. Reseyding «RTR», «Kulitura», «Pervyy kanal» telearnalary eshqanday sputniksiz-aq jay antennamen tarta beredi. Ol az deseniz, Armeniyamen ara qatynasy onsha jaqsy emes Týrkiyanyng da «TRT» arnasy kórsetip túr. Jergilikti arnalardyng keybiri ara-túra orys tilinde janalyqtar beredi. Ázirbayjan men Gruziyamen salystyrghanda múnda oryssha kinofilimder de kóp kórsetiledi. «Bizde búl jaghynan tolyq erkindik berilgen. Kez kelgen adam qalaghan arnasyn kóre alady», – deydi jergilikti jurnalist Anna Israelyan. Biz kórshi Ázirbayjanda Resey telearnalary týgil, oryssha habarlar dayyndaugha tyiym salynghanyn aityp edik, Anna múny «demokratiyagha kereghar shara» dep atady. Al Gruziya ókimeti Reseymen soghys bastalghaly tipti kabelidik arnalar arqyly Mәskeu telearnalaryn translyasiyalaugha tyiym saldy. 
«Golos Armeniiy», «Novoe vremya» gazetteri ishki jәne syrtqy janalyqtardy kýn qúrghatpay sauatty týrde taratyp otyrady. Ýkimetke jaqyn búl gazetterding taralymy 5-7 mynnyng ainalasynda. Armeniyada búl jaqsy kórsetkish sanalady.
Jergilikti jurnalist Zara Gabriyelyan Armeniya basshylyghy Reseymen jaqsy qarym-qatynasta otyrghandyqtan ghana jasandy týrde orys tiline qúrmet kórsetip otyr degen pikirmen kelispeydi. «Jyldar boyy biz orys mәdeniyetimen susyndap keldik, halyq orys telearnalaryn qyzyghyp kóredi, orys әdebiyetin tamsana oqidy. Onyng bәrinen bas tartsan, ornyn nemen toltyrasyn? Halyqty qalay kýshtep aghylshyn etesin?» – deydi orystildi jurnalist Z.Gabriyelyan.

 

 

Múhtar Sengirbay, tәuelsiz jurnalist.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502