Biylghy jeltoqsanda Astanada «Núr Otan» HDP janynan shanyraq kótergen «Amanat» intellektual­dy pikirsayys kluby 1 jasqa «toldy». Bir jylda qoghamdyq pikirler men erikti kózqarastardyng kórigin qyzdyrghan klubtyng 9 jiyny ótipti. Osy «toghyzdyn» da kótergen taqyryptary qoghamdyq pikirdi ghana emes, tútastay últty dýr silkindirdi.

Sózimiz dәleldi boluy ýshin taqyryptardy tizbelep kórelik: «Alash qúndylyqtary jәne Qazaqstannyng eldik mýddesi», «Kópúltty Qazaqstannan «qazaqstandyq últqa» ainaludyng qaupi qanday?», «Qazaqstannyng bolashaghy qazaq tilinde», «Asharshylyq zúlmatyna nege layyqty bagha berilmey keledi?» taghy basqalar. 15 jeltoqsanda elordamyzdaghy «Riksos» qonaqýiinde ótken «Amanat» pikirtalas klubynyng biylghy songhy otyrysy «Alash amanaty» degen taqyrypqa arnaldy. Biz tómende alqaly jiynda aitylghan ornyqty oilar men parasatty pikirlerdi «Jas qazaqtyn» qalyng oqyrmanyna yqshamdap úsynyp otyrmyz. Sonday-aq «Amanattyn» tizginin ústaushy Berik Uәliyding aituynsha, búdan bylay barlyq otyrystardyng jazbasha núsqasy atalghan klubtyng óz saytynda jariyalanady.

Biylghy jeltoqsanda Astanada «Núr Otan» HDP janynan shanyraq kótergen «Amanat» intellektual­dy pikirsayys kluby 1 jasqa «toldy». Bir jylda qoghamdyq pikirler men erikti kózqarastardyng kórigin qyzdyrghan klubtyng 9 jiyny ótipti. Osy «toghyzdyn» da kótergen taqyryptary qoghamdyq pikirdi ghana emes, tútastay últty dýr silkindirdi.

Sózimiz dәleldi boluy ýshin taqyryptardy tizbelep kórelik: «Alash qúndylyqtary jәne Qazaqstannyng eldik mýddesi», «Kópúltty Qazaqstannan «qazaqstandyq últqa» ainaludyng qaupi qanday?», «Qazaqstannyng bolashaghy qazaq tilinde», «Asharshylyq zúlmatyna nege layyqty bagha berilmey keledi?» taghy basqalar. 15 jeltoqsanda elordamyzdaghy «Riksos» qonaqýiinde ótken «Amanat» pikirtalas klubynyng biylghy songhy otyrysy «Alash amanaty» degen taqyrypqa arnaldy. Biz tómende alqaly jiynda aitylghan ornyqty oilar men parasatty pikirlerdi «Jas qazaqtyn» qalyng oqyrmanyna yqshamdap úsynyp otyrmyz. Sonday-aq «Amanattyn» tizginin ústaushy Berik Uәliyding aituynsha, búdan bylay barlyq otyrystardyng jazbasha núsqasy atalghan klubtyng óz saytynda jariyalanady.

Berik UÁLI: Biz ótken jyly «Amanattyn» túsaukeser jiynyn Alash taqyrybymen bastaghanbyz, biyl da sol taqyryppen ayaqtamaq oiymyz bar. Óitkeni Alash qúndylyqtary eshqashan da kýn tәrtibinen týspeui kerek. Sol sebepti biz údayy jeltoqsan aiynda Tәuelsizdik kýnimen qatar keletin Alashtyng tughan kýnin bir-birimen úshtastyryp, býgingi jiynymyzdy «Alash amanaty» degen taqyryppen ótkizip otyrmyz. Basty bayandamashymyz - jazushy Túrsyn Júrtbay myrza.

Túrsyn JÚRTBAY: Qadirli aghayyn! Barshanyzdy qazaq dýniyede jaralghannan bergi eng qasiyetti kýn, eng qasiyetti úghym, eng qasiyetti ansar jәne bizding ýrim-bútaghymyzgha deyin sol iygilikte bolsyn degen TÁUELSIZDIK kýnimen qúttyqtaymyn! Býgingi otyrysta «Alashtyng amanaty ne edi? Sol amanat býgingi kýnmen qalay baylanysyp jatyr?» degen taqyryp ayasynda әngime órbitbekpiz. Osy otyrysqa kelerde Alashtyng birtútas iydeyasyn, tújyrymdamasyn býgingi kýngi iydeyamen salystyryp qarap, ózimshe oy týidim. Mysaly, Alashtyng jer turaly baghdarlamasynyng ózi 70-80 betten asatyndyqtan, olardy tútas mazmúndap berudi jón kórdim. Óitkeni Qazaqstannyng tәuelsizdigi - ózimnin  jeke  basym­nyn, ýrim-bútaghymnyn, ata-babamnyng tәuelsizdigi. Mine, osy iydeyany, qoghamdaghy kórinisterdi Alash iydeyasymen salystyrghanda, tóbe shashym tik túrdy. Mysaly, 1905 jylghy M.Tynyshbaev pen H.Dosmúhamedovterding «Aqmolany astana jasaymyz» degen iydeyasynan bastap, barlyq pikirlerdi salystyrsaq, bir-aq nәrse oryndalypty. Ol - Qazaqstan ózining tәuelsizdigin alghan. Qalghan aitylghan sóz, 1905, 1911, 1917, 1919, 1923, 1927, 1934, 1937 jyldardaghy talastargha deyin qazaq últtyq memleketin ornatu barysyndaghy josparlar sol arman kýiinde túr! Sol armandy patsha ókimeti túsynda, kenes ókimeti kezinde kim túnshyqtyrdy? Dәl býgin qazaq qoghamy professor Núrlan Óteghaliyev aitqanday, «asa bir qauipti jaghdaygha boyyn ýiretip alghan siyaqty». «Qazaqstan qoghamy jalghan ghylymgha birte-birte boy ýiretip barady», - dedi ol. Demek, biz jalghan qoghamgha boyymyzdy ýiretip baramyz. Jasandylyq - búl eng qauipti kórinis. Óz tabanymen jerdi basyp túrghan memleketti qabyrshaq múzdyng ýstine aparatyn kórinis. Biz barlyq salada osyghan ketip baramyz. Aldanyp bolghan halyq búrynghysynsha ómir sýrgisi kelmeydi. Ana qabyrshaq múzdyng astynda batpaq jatqanyn biledi, oghan qaytyp batqysy kelmeydi. Al namyssyzdyq qaydan tuyp otyr? Osy saualgha jauap izdep kórelik.
Alash iydeyasy degen ne? Alash bizge neni amanattap qaldyrdy? Alashtyng qorghayyn degen iydeyasy, ornatayyn degen memleketi - Japoniya sekildi últtyq demokratiyalyq memleket qúru. Onyng negizi nede? Men múny Álihan Bókeyhanovtyng payymdauy boyynsha, jay sózben qysqartyp aitayyn. Alash iydeyasyn tu etip kótergen azamattardy bes týrli maqsat biriktirgen. Qazaq memleketi ýshin eng birinshi mәsele - jer. Óitkeni, jer - Otan, jer - ekonomika, jer - qorghanys, jer - mәdeniyet, jer - namys. Jersiz memleket bolmaydy. Á.Bókeyhanovtyng aituynsha, jer eshqashan jekemenshikke berilmeui kerek. Óitkeni әr últ, әr sarbaz óz elin «Mening jerim!» dep qorghauy kerek. Jer jekemenshikke berildi degenshe, qazaq ta ózining bostandyghynan, tәuelsizdiginen aiyryldy dep esepteu kerek. Býkil jer qazaqqa ortaq boluy qajet. Óitkeni jer - memleketting menshigi jәne Otannyng kepili. Al shyn mәninde, 2001 jylghy jer reformasynan keyin biylik әrbir qazaqty, әrbir qazaqstandyqty ózining otanynan aiyrdy. Sonda mening balam kimning jeri ýshin soghysuy kerek? Endi osy sózderime naqty mysaldar keltireyin. Men Torghaydaghy Ahmet Baytúrsynovtyng Aqkólin kórdim. Búl - 2,5 myng sharshy metr aumaqtaghy jalghyz kól, qúrdymnyng ózinde jatqan kól. Yaghny Arqalyqqa deyin - 600, odan Torghaygha deyin - 500, Torghaydan әri qaray 270 shaqyrym jerde ornalasqan. Búl - býkil Torghaydy asharshylyqtan aman saqtap qalghan kól. Sol kól 2006 jyly jekemenshikke satylyp, Torghaydaghy 17 kenshardyng halqy balyqsyz qalghan. Torghaydyng jeri sary topyraqty bolyp keletindikten, onda sabaghy qogha, basy bidayyq siyaqty qoqa degen ósimdik qana ósedi. Ony mal jemeydi, egin salugha kelmeydi. Yaghny halyqtyng kýnkóris kózi - balyq aulau ghana. Al byl­tyr sol Aqkól tartylyp, balyghy shirip, jaghagha shyghyp qaldy. Sóitip, aqkóldikter «eng qorlyghy sol, biylghy jazdy balyq órteumen ótkizdik» deydi. Balyq shirigen jerde indet taraydy. Al jalghyz kýnkórisinen aiyrylghan el ne isteydi? Taghy bir mysal. Byltyr Shyghys Qazaqstanda ósken shóp adam boyynan asyp ketti. Al Semeyde basty mәsele shóp tapshylyghy boldy. Ana adam boyynan asatyn shópti shabugha bolmaydy. Óitkeni ol - bireuding jeri. Kimning jeri? Ivanovtiki, Petrovtiki, Merzoevtiki, әiteuir, qazaqtiki emes. Onyng iyesi ne bir gruziyn, ne bir armyan. Soltýstiktegi oblystardyng barlyq elevatorlary sheshender men ingushtardyng qolynda. Auyl sharuashylyghy miniys­tri búl mәseleni qarayyn dese, shamasy jetpeydi. Jer mәselesi - qazaqtyng tәuelsizdigining kepili. Búl mәselege qaytyp oralu kerek shyghar?!. Bәlkim, búl mәseleni býkilhalyqtyq referendummen sheshken dúrys shyghar...
Alashtyng ekinshi iydeyasy - qazaq jerining asty-ýstindegi, aspanyndaghy baylyqtyng bәri bir tiyny da qalmay, qazaq memleketining iygiligine júmsaluy kerek. «Odan assa, shetelge investisiyagha shygharugha bolady», - deydi. Men ýnemi statistikalyq mәlimetterdi jiyp jýremin. Mysaly, Reseyge baryp, kompiuterdi qosyp qalsan, Qazaqstannyng ekonomikasy turaly aqparat samsap shygha keledi. Týrkiyagha, Mongholiyagha barsang da, barlyghyn ashyq oqy alasyn. Al bizding sayttarymyzda onday aqparattar nege joq? Sonday-aq eki jerdegi aqpar bir-birimen sәikes kelmeydi. Bizding býgingi kýiimiz bayaghyda mekteptegi tarih oqulyghynda bir ayaghymen jer basyp túrghan orys mújyghynyng suretine úqsaydy. Jerimizding asty men ýstine basqalar iye. Aspandy aitpay-aq qoyayyn, óitkeni «QazSattyn» qayda qanghyp jýrgenin bilmeymin. Ýshinshi iydeya -  Álihan aitqanday, qoydyng ýstinen qyrqylghan bir uys jýn qazaq halqynyng ýstine toqyma bolyp toqyluy kerek. Alash kósemderi: «Otarlyq jýiede basqagha qaraylaumen kýnimiz ótti. Tәuelsiz ekonomika jasasaq, eminsek el bolamyz. Ol bizding alghan tәuelsizdigimizdi on bes jylda ekinshi bir tәueldi memleketke ainaldyrady», - degen. Bizding býgingimiz tura osy. Auylda mal joq. Eng bolmasa maldy da bagha almay otyrmyz. Kózimmen kórgenimdi aitayyn, mening auylym Kóksengir degen jerde. Qanshama jer shóbi shabylmay bos jatyr. Biraq ondaghy el malyna shóp taba almay otyr. «Áy, myna shópti nege shappaysyn?», - dep aghayynyma úryssam, ol: «Bolmaydy», - deydi. Nege? Óitkeni bireuding jeri. Oibay-au, qazaq ózining jerine shyqqan shópke ózi ie bolyp, malyn ósirip, ózining ýstine kiyetin kóilekti óz qoyynyng jýninen almasa, ne bolmaq? Júmyssyzdyq degen osy emes pe?!.

Tórtinshi iydeya - til, din, dil ýstemdigi. Memleket býgin til turaly baghdarlama jasaghysy kelse, Alashtyng baghdarlamasyn sol kýiinde kóshirip qoldanugha bolady. Qazir bizding dilimiz ýshke bólinip ketti. Ánuar Álimjanov aghamyz aitqanday, dala men qalanyng balasy ómir baqy til tabysa almaydy. Shynynda da, qala men dala ekige bólinude. Jerde ie bolmaghan son, dilimiz búzyluda. Mysaly, Astanadaghy «Jeti bóshkede» bir myng qazaq túratyn bolsaq, sonyng 999-y qazaqtar. Biraq birde-bireui qazaqsha sóilemeydi. Myj-myj bolghan kempirler de bar ishinde. Dil búzylghandyqtan, til әli kóshege shyqqan joq. Eger maghan salsa, bir kýn preziydent bolsam, Qazaqstandaghy bir telearnany kýnine 24 saghat, jylyna 365 kýn jәne mәngilikke qazaqsha mulitfilimder kórsetetin arna etip ashar edim. Besinshi iydeya - últtyq dәstýr men tәuelsiz ghylymgha negizdelgen, zangha sýiengen últtyq demokratiyalyq memleket qúru. Nege tәuelsiz ghylymgha negizdelgen? Mysaly, nesiyelik tehnologiya degenimiz, -  Qazaqstan ýshin sauatsyzdyqtyng basy. Óitkeni bizde onymen oqitynday negiz de, mentaliytet te, oqulyq ta, bilim de joq. Óz betinshe oqityn oqulyghyng bolmasa, birinshi kurstan bastap qanday tәjiriybelik júmys turaly aitugha bolady? Biz student kezimizde L.Tolstoydyng «Soghys jәne beybitshilik» romanyn bir semestr oqyghanbyz. Al qazir 40-60-jyldardaghy qazaq әdebiyetin bir blok oqimyz. Bir blok degenimiz - 1 ay 20 kýn. Onyng ishine Áuezovyng da, Múqanovyng da, Mýsirepovyng da kirip ketedi. Bir blokta basqa emes, M.Áuezovting «Abay jolyn» oqyp shyghugha mýmkindik bar ma? Sóitsek, bizding oqytu jýiemiz bakalavrlyqpen, magistrlyqpen sәikestendirilip qoyylghan kórinedi. Dәstýrli zang degende, bizding 100 zanymyzdyng birde-bireui ishki dәstýrimizge negizdelmegen. Malayziya, Singapur degenderdi aitady. Áy, eng bolmasa últtyq mýddesi bar anau Fransiyanyn, Germaniyanyng zanyna nege negizdelmeydi? Al bizdiki bolsa oryndaryn auystyra salghan. Boldy. Yaghny bir sózben týiindesem, Alashtyng osy bes amanaty jýzege aspay, qazaq qoghamy qalpyna keledi, qazaq algha basady deu - bekershilik. Alashtyng amanatyna adal bolamyz, ony jýzege asyramyz desek, Qazaqstan Halqy assambleyasyn ózining ornyna qongymyz kerek. Halyq assambleyasy jalghan ghylym, jalghan iydeologiya, jalghan nasihatty damytyp otyr. Qazirgi kezde qoghamdyq narazylyqty da tudyryp otyrghan osy Assambleya. Áy, «El birligi» doktrinasyndaghy «qazaqstandyq últ jasaymyz» degeni net­ken masqaralyq?.. Osydan biraz búryn Amangeldi Aytaly aghamyz aitqanday, Halyq assambleya­sy biylik basyna bes-alty jylda emes, býgin shyghyp aldy. Nege memleket olardy budjetten qarjylandyryp otyr? Nege ol qoghamdyq birlestik bola túra, memlekettik iydeologiyagha óz betimen aralasyp, Qazaqstannyng bolashaghyn anyqtaydy? Mine, barlyq mәsele osynda jatyr.
Amangeldi AYTALY: Orystildi baspasózde «Alash qozghalysynyng ózinde birtútastyq bolmady», «Alash kósemderining bastary birikpegen jәne olar qazaq memleketin qúrugha asyqty» degen pikirler aityluda. Búl - bir. Ekinshiden, keybir deputattarymyz «Qazaq ózining tәuelsizdigin Kenes ýkimetining oqytyp-toqytuy arqasynda aldy» degendi aityp jýr. Osy eki oidy jalghastyryp aitatyndar kóbeyip ketui mýmkin-au deymin?
Túrsyn JÚRTBAY: Tarihy faktilerge sýiensek, Alashorda jeltoqsannyng 13-inde óz tәuelsizdigin jariyalady. Yaghny olar ýsh ay keshikti. Al beride 1991 jyly tamyzdyng 24-inde ózbekter, odan keyin týrikmender, sonynan qyrghyzdar jariyalady. Biz ghana jeltoqsannyng 16-syna sozdyq. Eki jaghdayda da, Lenin men Nikolay jәne Elisin men Gorbachev soghysyp, basqagha moyyn búra almay jatqanda sәti týsti. Al Alash asyqsyn, asyqpasyn, endi bir ay keshikse, Kenes ókimeti ornap, avtonomiya ala almaytyn edi.
Amangeldi AYTALY: Áriyne, biz Alashtyng barlyq múrasyn bir jiynda aityp, tauysa almaymyz. Men qysqasha óz oiymdy aitayyn. Jer asty baylyghymyzdyng qoldy bolyp ketui múnay, gaz, metall shyghatyn jerlerde... Biraq mynaday bir aqiqat bar eken. Aqtóbedegi «Dón» ken bayytu kombinatynyng enshilesteri tek sheteldikter ghana emes. Ózimizdiki de bar eken. Jergilikti últtyq burjuaziya sheteldiktermen birigip, júmys istep jatqan kórinedi. Biraq búl - qúpiya. Desek te, qansha qúpiya bolsa da, shyghyp qalady. Tәuelsiz ekonomika degenge kelsek, býgin biz ózimizdi-ózimiz asyray almay otyrmyz. Basqany aitpaghanda, «30 korporativtik kóshbasshy» degen baghdarlamada auyl óndirisine arnalghan joba joqqa tәn. Bir kezderi aghylshynnyng bir premieri Ýndistangha qatysty bylay depti: «Tәuelsizdikti alu bar da, oghan qol jetkizu bar. Ýndistan әli biraz uaqyt bizden ketpeydi». Biz de sol tәuelsizdikti aldyq, biraq shynayy tәuelsizdikke qolymyz jetpey jatyr. Áriyne, Alashtyng barlyq iydeyasymen kelisemiz. Biraq jogharydaghy bes múratqa jete almay otyrmyz. Biraq ghasyrlar boyy qordalanghan mәselelerdi 18 jylda sheshe alamyz ba? «Mýmkin, shyn mәninde uaqyt az bolyp jatqan shyghar. Biraq osy uaqytta biraz mәseleni sheshuge bolmaytyn ba edi?» dep te aitugha bolady. Túrsyn Júrtbaydy qoldasaq, biraz uaqyt kóptegen mýmkinshilikterden aiyryl­yp qaldyq. Qadirimizding qashqanyn endi bilip jatyrmyz ghoy deymin.

Mysaly, jer mәselesining búdan da әri ushyghuy mýmkin. Bir jaghynan alghanda, Reseymen shekarany anyqtau - ýlken jetistik. Jalpy, orystar qazaqtarmen shekarany anyqtaugha eshqashan da kónil bólgen joq. 2005 jyly qarasha aiynda Resey men Qazaqstannyng shekarasyn anyqtaugha arnalghan otyrys boldy. Birinshi nýktesinen bastap, kóli bar, sayy bar, suy bar, ormany bar, tauy bar әrbir metrine deyin eki tilde jazylghan 500 bet kitap eken. Núrsúltan Nazarbaev pen Vladimir Putin osy mәseleni bir kýnde kelisip sheshken. Biz óte ýlken qúlshynyspen ratifikasiya jasadyq qoy. Sonda «jer berilmesin» dep Reseyding 36 deputaty óre týregelgen. Putin bolsa: «Qazaq degen - jaqsy halyq», - dep toqtatypty. Óitkeni qazaqtan basqa Reseydi qoldaytyn eshkim qalmady ghoy. Ukrainasy anau, Baltyq jaghalauy anau, Kavkazy anau. Sonyng ózinde, kýni býginge deyin shekaranyng әli sheshilmegen mәseleleri bar. Desek te, búl ýlken jetistik. Osy hattama BÚÚ-gha ketti ghoy. Halyqaralyq kýshke endi. Qytaymen de sol siyaqty. Al enshimizdi alghanmen, elding ishindegi mәseleni kelistire almay jatqanymyz ras. Balqashtan bylay qaray 30 mln-gha juyq jer - әskery poligon. Onyng jaldyq aqysy da kóp emes. Sol jerlerge de qazaq malyn jaya almay otyr. Búl - zymyrandyq poligondar. «Búl da - elimizding qorghanysy, búl zymyrandar tek Reseydi emes, bizdi de qorghaydy» deydi. Óz elimizding baylyghyna ie bolu, jerdi tiyimdi paydalanu jәne ruhany mәselelerdi sheshpeu - búl, әriyne, әsirese Reseyding aqparattyq ýstemdigi. Biz býgin oryssha oilaymyz, oryssha sóileymiz. Bizding kóp adamdar ukraindyqtardy, gruzinderdi, sheshenderdi aiyptaydy. Nege olay? Sebebi biz әlgi orysshalaghanda «zombilanghanbyz». Búl, mine, bar dýniye. Nege sol Ukrainada, Gruziyada bizding bir telearnanyng jurnaliysi otyrmaydy? Olay emes, búlay dep. Mәskeude bar. Óitkeni olargha tiyimdi, al biz tolyq aqparat ala almay otyrmyz. Osylaysha kóptegen jaghdaylarda biz orystyng jeteginde kettik. Sodan song ishimizdegi orystar Reseyding Osetiya, Abhaziya, Gruziyamen qaqtyghysyn týgeldey qoldap otyr ghoy. Bizding syrtqy sayasatymyz bar. Biraq orystar ony qoldamaydy. Janaghy aqparattyng da yqpaly bar. Sondyqtan Túrsyn Júrtbay aitqanday, últ-azattyq kýres barlyq salalarda jalghasyp kele jatyr deuge bolady. Shekara bar, al ruhany salada shekara joq. Sodan keyin qol-ayaghymyzdy baylap túryp, EQYÚ «Diny senim jәne diny birlestikter turaly» zanymyzdy qabyldatpady ghoy. Ol da -  sonyng kesiri. Al bir jyl tóraghalyq etemiz dep, 1000 jyldyq qúndylyqtan aiyrylyp qalamyz ba?.. Qúrsau sol. Sondyqtan kóterilgen mәseleler óte oryndy, oilanatyn jaghdaylar kóp. Bir jaghynan, «uaqyt az» dep aqtaugha bolady, bir jaghynan, sol 18 jylda basqa memlekettermen salystyrghanda, kóp jaghdayda bitiretin isterdi salghyrttyqqa saldyq. Endi mәsele, shyn mәnisinde filosofiyalyq túrghydan aitqanda, «ne strashno to, v kakom obshestve my jiyvem, a strashno to, iz kakogo obshestva my vyshliy». Kommunistik, ateiys­tik psihologiya, últqa degen salqyndyq jalghasyp kele jatyr әli. Sol psihologiya biylikte otyr. Sondyqtan әli de bolsa, sol búrynghy iydeologiya, búrynghy sayasattyng yqpaly jýrip túr deuge bolady.

Býrkit AYaGhAN: Men de Alash kósemderining aldynda sózsiz bas iyemin.Sosiologiya ghylymynda mynaday jaghday bar: bireuler jaqsy oy aitady, endi bireuler sony iske asyrady. Mysaly, Alash kósemderi keremet oy da aitqan, sol oiyn iske de asyrghan. Alash baghdarlamasynyng birinshi tarmaghyn qarasanyzdar, HH  ghasyrdyng bas kezinde olar alghash avtonomiya, preziydenttik biylik turaly oy aitqan. Eng keremettigi sol - oilary ýshin jandaryn pida etti. Olar 1937-38 jyldary atylyp ketkenge deyin óz iydeyalarymen qoghamdy ózgertip ýlgerdi. Mysaly, Qazaqstannyng býgingi shekarasyn syzdy. Avtonomiya jariyalady. Tipti sol kezde qazaq polkteri de boldy. Al bizding býgingi jaghdayymyz qalay? Osy arada men Týkenning keybir oilaryn qostaymyn, al keybirimen kelispeymin. Mysaly, auyl әli de úiqyda jatyr. Bylay qarasanyz, keremet zandar qabyldanuda. Qolynnan kelse, kól satyp al. Jer al da, malyndy kóbeyt. Eng onayy, mal kóbeytu. Biraq jalqau qazekeng malyn kóbeytpey otyr. Júmys istegisi kelmeydi. Bir jylqy, bes-alty qoy ústaydy. Sodan qalghany Ýkimetting әleumettik kómegin alady. Boldy. Endi ruhany tәuelsizdik degenge bir mysal aitayyn. Últaralyq nekege kelgende, mynaday mәseleni bilu kerek. Qazir menshik degen bar. Qazaq qyzy orysqa kýieuge shyqty. Bireuding ýiinde krest túrady, endi bireuding mәdeniyeti boyynsha onday jaghday bolmau kerek. Mәselen, aitalyq, sening balang shetelde jýrip, basqa últtan әiel alyp, sol jerde qalyp qoydy. Ertengi kýni sening baylyghyng múralyq qúqyq boyynsha sol jaqqa ketip qaluy mýmkin. Qazir bizding baylarymyz balalaryn shetelde oqytyp, sol jaqta qaldyryp jatyr. Múnyng arghy jaghynda ýlken dauly mәsele tuady. Mysaly, arabtar qyzdaryn, úldaryn shetelge jibermeydi. Nege deseniz, olarda búrynnan menshik mәselesi bar. Olarda biz siyaqty ýsh bólmeli pәter emes, kóbinde milliardtaghan aqsha bar. Sondyqtan búl mәselege erekshe kónil bólu kerek. Ruhany mәselemen ekonomikanyng baylanysy bar.

Qarjaubay SARTQOJAÚLY: Bizde ne joq? Bizde ruh, namys joq. Biyl  Mongholiyagha bardym. Sonda kórgenim, Mәskeuding «Arbatyndaghy» siyaqty eki qabat ýlken kitap dýkeni túr. Bir búryshyna «Shyghys kitaptary» dep jazyp, qytaysha, vietnamsha, kәrisshe kitaptardy, endi bir búryshyna oryssha, aghylshynsha kitaptardy qoyypty. Al eki qabatty alyp kitap dýkenin mongholsha kitaptarmen toltyryp tastaghan. Bir tang qalghanym, birde-bir dýngirshekten jalghyz orys gazetin kórmeysiz. Taza mongholsha gazetterge lyq toly. Al biz qanday bir jiyn ótkizetin bolsaq, orys izdeymiz. Bir orys otyrmasa, ol jinalys jinalys bolmaydy. Mine, bizde ruh joq. Sondyqtan býgingi internasionalizmdi shygharyp otyrghan Assambleyagha qarsy keletin jerde qarsy shyghuymyz kerek. Siz ben biz Elbasyn jaqsy kóremiz. Biraq ol kisi kóp nәrseni bilmeytin shyghar. Sondyqtan ony intelliygensiya qatty aitu kerek. Biz qozghaluymyz kerek. Biz aiqaylauymyz kerek.
Berik UÁLI: Biz búghan deyin kóptegen ataulardyng әli berilmey kele jatqanyn, onyng bәri ainalyp kelip Alashqa qarsy azamattardyng qarsylyghyna tap bolghanyn aittyq. Yaghny onday azamattar biylikte otyrghan kezde Alashtyng amanatynyng iske asuy ekitalay. Ol - aqiqat. Alash taqyrybyn talqylauymyz tek 90 jyldyqpen shektelip qalmay, ol ýnemi dәstýrge ainaluy kerek. Mening oiymsha, Alash amanatyna adal bolu ýshin әr azamat ózinshe ýles qosu kerek. Mysaly, byltyrghy otyrysymyzda kóptegen kedergilerding bar ekeni aitylghan. Kóptegen oblystarda Alash kósemderine kósheler berilmey keledi. Búl jerde Qaraghandyny mysalgha alugha bolady. Aldaghy uaqytta Alashtyng negizgi ortalyqtarynyng biri - Qaraghandyda Alash ardaqtylaryna bas kóshening aty berilse, ýlken qalalarymyzda eskertkish­ter ornatylsa, núr ýstine núr bolar edi.

Astana qalasy

Jazyp alghan Tólen TILEUBAY

"Jas Qazaq" gazeti 25.12.2009 jyl