Shynghyshannyng túnghyshy turaly shyndyq
Biyl Joshy hannyng tughanyna 830 jyl tolady eken. Osyghan oray «Ana tili» gazeti dóngelek ýstel úiymdastyrdy. Býgingi әngimege Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng bólim mengerushisi, tarih ghylymdarynyng doktory, mongholtanushy Z.Qinayatúly, әl-Faraby atyndaghy QazÚU-ning professory, tarih ghylymdarynyng doktory N.Múqamethanúly jәne Qazaqstan tarihy men mәdeniyetining ýlken atlasynyng bas ghylymy redaktory, tarih ghylymdarynyng kandidaty Q.Óskenbay qatysyp otyr.
- Eng aldymen «Joshy han kim?» degen saual tónireginde oy tolghasaq. Qazaq tarihyndaghy Joshy hannyng rólin anyqtasaq degen oy bar...
Biyl Joshy hannyng tughanyna 830 jyl tolady eken. Osyghan oray «Ana tili» gazeti dóngelek ýstel úiymdastyrdy. Býgingi әngimege Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng bólim mengerushisi, tarih ghylymdarynyng doktory, mongholtanushy Z.Qinayatúly, әl-Faraby atyndaghy QazÚU-ning professory, tarih ghylymdarynyng doktory N.Múqamethanúly jәne Qazaqstan tarihy men mәdeniyetining ýlken atlasynyng bas ghylymy redaktory, tarih ghylymdarynyng kandidaty Q.Óskenbay qatysyp otyr.
- Eng aldymen «Joshy han kim?» degen saual tónireginde oy tolghasaq. Qazaq tarihyndaghy Joshy hannyng rólin anyqtasaq degen oy bar...
Z.Qinayatúly: Joshy Shynghys hannyng túnghysh úly. Ómirinde 60-tan asa iri shayqasqa qatysyp, әlemning 200-ge juyq qala, qamaldaryn baghyndyrghan әigili qolbasshy, әri batyr. Ol alghash 1207 jyly Orman júrtyn qan tógissiz baghyndyrdy. 1211-1216 jyldary Altyn eline qarsy, 1219-1224 jyldary Horezm joryghyna qatysyp Syr boyyndaghy 26 iri qala, qamaldardy basyp aldy. 1223-1224 jyldary Samarqan, Ýrgenish ýshin bolghan iri shayqastargha qatysty. Soghystan keyin әkesining úsynysymen Qypshaq dalasyn ýlesine alyp, osynda óz úlysyn qúrdy. Búl tarihta «Joshy úlysy» nemese «Qypshaq handyghy» dep atalady. 1224 jyly Ertis boyynda óz Aq Ordasynyng shanyraghyn kóterdi. Joshy qanshama qandy qyrghyndargha qatysqanymen tabighatynan ymyrashyl, beybitshilik sýigish adam retinde tanylady. Bizding Qazaq memleketining handary Joshynyng tikeley úrpaqtary. Joshynyng kim ekenin osylardan-aq bile beruge bolady.
- Joshy hannyng ómirbayany men atqarghan qyzmeti qanshalyqty zertteldi? Bizde Joshy handy zertteu qay dengeyde?
Q.Óskenbay: Joshy hannyng ómir tarihy turaly ortaghasyrlyq tarihy derekterde kóp aitylady, әsirese parsy tilinde jazylghan Rashiyd-ad-Diyn, Juzjani, Múghin ad-Din Natanzi, Kazvini, Haydar Rәzi, Ábilghazy Bahadýr han enbekterinde naqty mәlimeterdi kóruge bolady. Qazirgi uaqytta Joshynyng ómirbayany jәne qolbasshylyq, sayasy qyzmeti turaly jeke maqalalar, zertteuler shyghyp túrady. Jaqynda Zardyhan aghamyzdyng monografiyasy da jaryq kórdi. Ol - «Qazaq memleketi jәne Joshy han» dep atalady.
N.Múqamethanúly: iani memleketining әigili jylnamasy «iani Shiyde» Joshy turaly jeke tarau bar. Songhy ghasyrlarda qytay ghalymdary da birshama enbekter jazdy.
Q.Óskenbay: Biraq әkesi Shynghys han, qaghan inileri Ógódey, Mónke, Qúbylay, ózining әigili úly Baty hanmen salystyrghanda Joshy jayly jazylghan materialdar tym kóp emes. Onyng da ózindik sebebi bar. Mongholdar Joshyny jattan tuylghan dep shet qaqpaylap kelgendikten asa kóp jazbady. Joshy Qúbylay siyaqty Qytaydy, Baty han siyaqty Euraziya derjavasyn biylegen joq. Onyng az jyldyq ghúmyry Qypshaq (qazaq) dalasynda ótti. Ámir Temir, Shahruh turaly Mauerennahrlyqtar, Baty han turaly orystar jazghany siyaqty Joshy jayly әueli bizding qazaqtar jazuy tiyis edi. Ókinishke oray, bizde orta ghasyrlargha tәn jazba derek az boldy. Tek ortaghasyrlyq Qadyrghaly Jalayyr, bizding túnghysh ghalymdarymyz Sh.Uәlihanov, M.Tynyshpaev, Á.Marghúlan enbekterinde Joshy turaly ýzik-ýzik mәlimetter kezdesedi. Ol turaly alghashqy monografiya jogharyda aitqanday bizde 2004 jyly shyqty. Zardyhan aghamyzdyng «Qazaq memleketi jәne Joshy han» dep atalatyn búl enbegi kópshilikke endi-endi ghana tanys bola bastady. Ayta ketetin jayt qazirgi uaqytta búl taqyrypqa Tatarstandaghy qazandyq tarihshylar ýlken nazar audaruda. Menen osy monografiyany súrap, qatty qyzyqan.
- Mongholdar Joshyny «jattan tuylghan» dep shet qaqpaylauyna negiz bar ma? Sonda ol kimnen tuylghan?
Z.Qinayatúly: Anasy qonyrattardyng taypabasy Dey sheshenning qyzy Bórte. Ony әrbir qazaq biledi. Al әkesine kelsek, Bórte merkitterge qoldy bolady. Merkit IYke Shileger paluannyng әmengerliginde bir jylgha juyq uaqyt bolyp, qútqarylyp qaytyp kele jatqan jolynda Joshyny tughan. Joshynyng «merkittigi» talay ret onyng betine basyldy. Mongholdyng resmy tarihynda Joshy úrpaghynan úly qaghan shyqpaghandyghynyng sebebin onyng jattan tuylghandyghymen baylanystyrady. Eger kimde-kim búl turaly ashy shyndyqty bilgisi kelse jogharyda atalghan monografiyadan tolyq maghúlmat alady.
N.Múqamethanúly: Joshy eline sinirgen enbegi, qayrat, qajyrlyghy jaghynan inilerining esh qaysysynan kem týspegen. Joshynyng úly Baty hannyng imperiyagha sinirgen enbegi Kýiikten kem be edi? Joshy Shynghys han úldarynyng túnghyshy, Baty nemerelerding (Ordadan keyin) ýlkeni bola túra әke ornyn túnghysh úl basatyn shyghys salty ýzilip qaldy. Joshynyng merkit túqymy degen jeleumen Shaghatay men Joshy, keyin olardyng úrpaqtary ózara jaulasyp ótti. Shynghys әuletinen shyqqan belgili túlghalar IYke Ótógte (han qoryghy) jerlenetin ósiyet, salt bola túra Joshy әuletinen birde-bir adam onda jerlenbegen. Múny ótkendegi tarihshylar bilmeydi emes, biledi. Biraq úly Shynghys qaghannyng ýlken basyn kishireytip almas ýshin osy bir týitkildi ainalyp óte beredi.
Z.Qinayatúly: Bórteden airylghan tústa Temujin jas, әri әlsiz bolatyn. Auylyn jau shapqanda jana týsken qalyndyghy Bórtege miniske at taba almay qalady. Búl joly Temujin merkitterge qarsylyq kórsete almay әz janyn әzer alyp shyqty emes pe? Sóite túra Bórtege qalay ókpe aitpaq. Búghan jas nәrestening qanday kinәsi bar. Temujin búl shyndyqty ishtey moyyndady. Joshyny tughan úlynday kórdi, ony shet teuip kórgen emes. Tek qaghan taghyna múragerlik jayynda sóz bolghanda «Joshy túnghyshym sen edin, taqqa otyratyn jol seniki» dep aitugha ójet Shynghystyng batyly barmay, taghyn ýshinshi úly Ógódeyge úsyndy.
- Sizder aityp otyrghan merkit degen kimder? Bizding Orta jýzdegi merkit taypasymen olardyng qatysy bar ma?
Q.Óskenbay: Tarihta kóp nәrsening bir-birimen baylanysy bolady. HII-HIII gh. toghysynda Mongholiyanyng Selenge ózeni boyyn mekendegen merkitter nemese Mey-Liy-Zy (ýsh merkit odaghy) qazirgi Orta jýzdegi merkitterding tikeley ata-babalary. Olar mongholdarmen jayy jaraspady, kekti boldy. 1179 jyly Bórteni azat etken «Bugur keger» shayqasynda jeniliske úshyrap, Selenge boyyn tastap shyqty. 1202 jyly Jamuha bastaghan Alaqay Búlaq odaghy qúramynda monghol-kereittermen soghysyp jenilis tapty. 1204 jyly nayman jaghynda boldy. Onda da jeniliske úshyrap Ertiske qaray shegindi. 1205 jyly Búqtarmada Shynghys hannan jenilip Jem ózeni boyyna ótip ketti. 1216-1217 jyldary Joshy-Sýbedey qoly merkitterge sileyte soqqy berdi. Osy shayqastan tiri qalghandary qazaq-qypshaq dalasynda birjola qalyp qoydy. Býgingi merkitter solardan qalghan úrpaghy dep te aitugha bolady. Áriyne ghasyrlar boyy qazaq dalasyndaghy kóptegen taypalar bir-birimen etnikalyq baylanysta boldy, aralasty.
- Búryndary Joshynyng tuylghan jyly turaly naqty derek aitylmaytyn siyaqty edi. Sizder Joshynyng tughanyna 830 jyl tolghanyn qanday derekterge sýienip aityp otyrsyzdar?
Z.Qinayatúly: Dúrys aitasyz. «Mongholdyng qúpiya shejiresi», Rashid ad-Diyn, «iyani Shi» siyaqty enbekterde Joshynyng tughan jylynyng oryny bos túr. Óitkeni búlardyng barlyghy Shynghyshan iydeologiyasynyng әserinde jazylghan dýniyeler. Atalghan shygharmalar Shynghys hannyng abyroyyn alasartyp almau ýshin Bórtening merkitterge qoldy bolghanyn jәne ony qútqarghan «Bugur keger» shayqasy oqighasyn qazbalamay janap ótip otyrghan. Mysaly, Rashid ad-Din «Bórte merkitterding qolyna týskende jýkti edi. Merkitter ol kezde kereittermen tatu-tәtti túrghandyqtan Bórteni Uang han arqyly qaytardy» dep jazady. Eger olay bolghanda Uang han-Jamuha-Temujin ýshtik odaghy Bórteni qaytaru ýshin merkitterdi shapqan qandy qyrghyn bolmaghan bolar edi ghoy.
N.Múhamethanúly: Rashid ad-Din atalghan enbegin Shynghys hannyng úrpaghy Irannyng El hany Gazannyng tikeley tapsyrmasy boyynsha jazdy, enbekti jazugha Beyjinnen әdeyi shaqyrylghan Bold Chinsan bastaghan 6 monghol tarihshysy qatysty. Olar han iyelerine «Mineky ata-babanyzdyng shejiresin jazdyq. Úly atanyzdyng túnghyshy jattan payda bolypty» dep qalay aita alady. Múnday shekteuler әr zamanda da bolghan, bola beredi de. Talay ashy shyndyq der kezinde jazyla bermeydi, uaqyt ótip, úrpaqtar almasqan song baryp ashylatyny bar.
Z.Qinayatúly: Men zertteushi retinde osy mәsele tónireginde kóp izdendim. Joshynyng tuylghan jylyn aighaqtay alatyn naqty derek qaldyrghan jalghyz enbek - ol Sagan Sesenning 1663 jyly jazylghan «Erdeniyn tovch» (Asyl týiin) tarihy. Avtor onda «Temujin sarghysh it jyly (1178) 17 jasynda Bórtemen bas qosqan eken» dep jazypty. Temujin Bórtening tórkininen kelgen qara búlghyn ishikti kereit Toghoryldyng iyghyna japqan oqighasy da, Bórteden airylyp qalghany da osy 1178 jyl.
Temujin Bórteni qútqarugha kómektesuin súrap Toghorylgha barghanynda «Byltyr mening iyghyma qara búlghyn ishigindi әkelip japqanynda ishiginning qarymtasyna bytyraghan júrtyndy biriktirip bereyin degenim bar edi. Sol aitqanym aitqan» dep Jamuha dosyna elshi jiberip, dereu qol jinap attanghanyna qaraghanda, Toghoryl-Jamuha-Temujin ýshtik odaghy Bórteni qútqaru ýshin merkitti shapqan әigili Bugur keger oqighasy 1179 jyly bolghan. Shayqas kýzding ortanghy aiynda ótken. Kýzding orta aiy degenimiz - qazan. Al Temujin soghys alanynda Bórteni «aydyng jaryghynan tanyghanyna» qaraghanda búl qazan aiynyng orta sheni bolmaq. Bórte osy joly jau qolynan qútqarylyp, auylyna qaytyp kele jatqan jolynda Joshyny dýniyege әkeldi. Búl 1179 jyldyng qazan aiy. Biyl Joshynyng tughanyna 830 jyl tolady deuimizding syry osynda jatyr.
- Jogharyda aitylghandargha qaraghanda, Joshynyng jalpy tarihtan alatyn oryny belgili siyaqty. Al qazaq ýshin Joshy kim? Qazaq tarihynda qanday oryngha iye? Endi osy mәselege toqtalyp kórsek.
N.Múqamethanúly: Búl óte kýrdeli súraq. Tarih әrkimge tiyisti baghasyn beredi. Ol ýshin tarihy túlghagha degen sýiispenshilik (simpatiya) nemese qarsylyq (antipatiya) siyaqty intuisiyadan arylu kerek. Úly adamdardyng shyqqan tegin, qanynyng tobyn anyqtaymyn dep әurege týsu - baryp túrghan túrpayylyq. Mysaly, Shynghys han, Temir, Joshy, Baty handar últtyq shenberge syimaytyn túlghalar. Olardyng tarihtan alatyn oryny tek últymen emes, atqarghan tarihy rólimen ólshenedi. Tipten Joshy merkitting úly boldy degenning ózinde, onyn qazaq tarihynan alatyn oryny merkit taypasy shenberinde emes, qazaq tarihyna sinirgen enbegimen nemese sol jolda tartqan tauqymetimen ólshenedi. Aytalyq, Shynghys hannyng Euraziyany baghyndyruda Joshynyng jәne onyng úrpaqtarynyng atqarghan isterining qazaq últynyng qalyptasuy men Qazaq handyghynyng qúryluyna belsendi ról atqarghandyghyn qalay joqqa shygharmaqpyz. Biz tarihy oqighalardyng qoghamdyq tarihtyng prosessine tiygizgen әserine nazar audaruymyz kerek.
Z.Qinayatúly: Nәbijan dúrys aitady. Shynghys hannyng shapqynshylyghy men onyng keleshek úrpaqtarynyng el ýshin etken enbegin bir-birinen ajyratu ýshin qazaq tarihynyng monghol dәuirin eki kezenge bólip qarastyru qajet.
Birinshisi, jaulap alu kezeni. Búl kezeng 1218 jәne 1224 jylgha deyin sozyldy. 1218 jyly Jebe qoly Kýshilik handy óltirip, Ertis, qazirgi Qazaq Altayy, Ile, Jetisu boyynda saltanat qúryp túrghan Lyao (qaraqytay) әuleti biyligin joyyp, qazaq jerining kólemdi bólegin baghyndyrdy. Nәtiyjesinde Horezmge jol ashylyp, 1219 jyly monghol qoly esh qarsylyqsyz Otyrargha jetti. 6 jylgha sozylghan shabuyl Ortalyq Aziyada ghasyrlar boyy qalyptasqan týrkilik órkeniyetke, jergilikti halyqqa ýlken qasyret әkeldi. Búl qasiretke Joshynyng da qatysy bar.
Ekinshi kezen, Shynghys hannyng úrpaqtary Ortalyq Aziyada atalarynyng qiratqandaryn qalpyna keltirip, әrqaysysy óz iyeligindegi eldin, jerining irgesin bekitip, damytu ýshin jýrgizgen jankeshti kýresimen aishyqtalady. Eki kezendegi algha qoyylghan maqsaty pen atqarghan mindetter bir-birine úqsamaydy. Ony atqarushylary da mýldem basqa buyn ókilderi boldy.
Q.Óskenbay: Zardyhan aghay aitqan ekinshi kezeng bizding otandyq tarihymyzda «Monghol úlystarynyng biylik qúrghan dәuiri» dep atalady. Búl kezenning basynda Joshy hannyng ózi túrady. Ol búryn Qypshaq atanyp kelgen jergilikti Týrki-qazaq taypalary negizinde óz úlysyn qúrdy. Ertis boyynda úlystyng Aq Ordasynyng shanyraghyn kóterdi. Ordanyng territoriyasy Ertisten-Edil, Úlytaudan-Qaratal, Tómenge deyin, ontýstigi Syr boyy Sauran, Barchykentke deyingi aumaqty alyp jatty. Búl degenimiz qazirgi Qazaqstan territoriyasynyng 60-65 payyzyn qúraydy. Úlystyng bas biyligi Shynghys han әuletining qolynda bolghanymen dәstýrli qazaq qoghamynyng ru-taypalyq jergilikti biylik jýiesi, halyqtyng til, mәdeniyetine týpkilikti ózgeris әkele qoyghan joq. Kerisinshe Joshy úrpaqtary 2-3 buynnan keyin ózderi týrki-qazaq bolyp ketti. Aq Orda is jýzinde Joshy, onyng úrpaqtary biyligindegi Qazaq memleketi bolatyn. Joshy ólgennen keyin Joshy úlysy әskery eki qanatqa bólingende Aq Orda Joshynyng túnghysh úly Orda Ejenning basshylyghynda ózindik derbes biyligin saqtap qaldy.
- Joshy hannyng mezgilsiz júmbaq ólimining syry nede jәne ol qay jyly bolghan?
Z.Qinayatúly. Tarihta Joshy hannyng ólgen uaqyty turaly kesip pikir aitqan adam - Parsy tarihshysy Kazvini. Avtor ózining «Tariyh-iy-Guziyde» (tandamaly tariyh) atty enbeginde «Tushy (Joshy) әkesinen 6 ay búryn óldi» dep atap kórsetken. Shynghys han 1227 jyly 16 tamyzda 66 jasqa qaraghan shaghynda dýniyeden ótkeni belgili. Eger Kazviny aitqanday Joshy әkesinen 6 ay búryn ólgen dep qarasaq ol osy jyldyng aqpan-nauryz aiynda dýnie salghan bolyp shyghady. Biraq búl derek tarihy oqighalardyng jelisimen mýldem say kelmeydi.
Shynghys han 1225 jyly Ertisti jaylap, Galba tauynyng bókterinde jenis toyyn toylap, sol jyly kýzde Tulanyng qara ormanyndaghy óz ordasyna qaytyp oralghany belgili. Qaghan osy jyly, osy júrtta alda túrghan Sy Sya joryghyna baylanysty úly jiyn shaqyrdy. Jiyngha qaghannyng úldary, әsker basylary men noyandary tay túyaghy qalmay keledi. Densaulyghyna baylanysty tek Joshy kele almaydy. Úly jiyn kezinde «Joshynyng nauqas degeni beker, esen-aman Qypshaq dalasynda qúlan aulap jýr» degen qaueset taraydy. Búl habardy estip qaharyna mingen Shynghys han ózi qol bastap, Ógódey, Shaghataymen birge Joshygha qarsy attanbaqshy bolady. Dәl osy sәtte «Joshy óldi» degen suyq habar kelip jetedi. Qaytalap aitayyn búl 1225 jyldyng qonyr kýzi. Al Shynghys han Sy Sya joryghyna attanghany 1226 jyldyng kýz aiy. Osynday naqty derekterge sýiengen Djamal Karshi, HÝIII ghasyrda ómir sýrgen monghol tarihshysy Gombojav jәne basqaday kóptegen ghalymdar Joshy 1225 jyly kýzde 46 jasynda dýniyeden ótti degen qorytyndygha kelgen. Bizding oiymyzsha búl birden-bir dúrys esep.
Joshynyng mezgilsiz júmbaq ólimi jayly aitylghan pikirlerdi ýshke toptap qarastyrugha bolady.
Birinshi, Rashid ad-Diyn, Yuani-Shy avtorlary, europalyq túnghysh mongholtanushy ghalym K.D'Osson jәne songhy kezdegi kóptegen avtorlar Joshy Ýrgenish shayqasy kezinen (1223) syrqattanyp, nauqasy asqynyp qaytys boldy dep jazady.
Ekinshi, N.Aristov, Bichurin qatarly tarihshylar jәne V.Yan, Juzjany qatarly jazushylar Joshy Monghol ordasy jansyzdarynyng qolynan qaza tapty dep payymdaydy.
Ýshinshi, Joshy Úlytauda qúlan aulap jýrip at ýsti jebe tartqan kezinde attan qúlap alghan auyr jaraqaty asqynyp qaytys boldy delinetin Ótemis qajynyng pikiri. «Attan qúlap alghan jarasynan» óldi degendi birinshi pikirdegiler de qoldaydy. Qazaqtyng «Aqsaq qúlan» kýii, anyzy da osyny menzeydi. Al ekinshi pikirge kelsek onda әdeby saryn basym. Biz osylardy saraptay kele Ótemis qajynyng jazghany shyndyqqa jaqyn dep esepteymiz.
N.Múqamethanúly: Monghol arasynda «Shynghys-name» keng taramaghan kórinedi. Sóite túra olar da «Joshy ang aulau kezinde alghan jaraqatynan kóz júmdy» dep qaraydy eken. Qúrbanghaly Halid ózining «Tauarih hamsasynda» (Bes tariyh) osylay jazdy. Qalay degenmen osy ýshinshi pikir shyndyqqa bir taban jaqyn-au deymin.
- Joshy qayda jerlengen? Úlytaudaghy Joshynyng mazary turaly ne aitar edinizder?
Z.Qinayatúly: Joshy qazaq topyraghynda jerlengendiginde sóz joq. Mazargha kelsek, ol Joshy hangha arnalyp túrghyzylghanyna biz kýmәn keltirmeymiz. Biraq onda Joshy hannyng sýiegi joq.
Birinshiden, Qaghannyng ózi jәne úrpaqtary o dýniyede de jauynyng kózine týsip qalmas ýshin barlyghy múqiyat jasyryn bolsyn degen Shynghys hannyng óz ósiyeti bar. Joshy ólgende qaghan tiri bolatyn. Ákesining kózi tirisinde Joshy hangha mazar túrghyzyluy mýmkin emes. Tipten atasynan 19-20 jyl keyin dýnie salghan kishi derjava biyleushisi Baty hannyng ózi qayda jerlengeni qazirge deyin belgisiz.
Ekinshiden, Mazardan 1946 jyly Marghúlandar tapqan sýiek 70-72 jas shamasyndaghy er adamgha tәn. Al Joshy 46 jasynda o dýniyelik bolghan adam.
Ýshinshiden, Mazardyng jer asty jәne jer ýsti arhiytekturalyq konstruksiyasy, qoldanghan qúrylys materialy HÝ-HÝI ghasyrlargha jatady.
Sondyqtan V.Bartolid aitqanday mazardy Joshynyng músylmandanghan han úrpaqtarynyng beyitsiz qalghan han babasyna (Joshygha) arnap keyinirek túrghyzylghan boluy әbden mýmkin. Múnday salt bizding músylman júrtynda qazirde jalghasyp jatyr ghoy. Joshynyng keyingi birer úrpaghynyng sýiegi osy manda jatyr. Mazardy túrghyzghan adam babasynyng sýiegi tura osy nýktede bolmasa da osy aumaqta jatqanyna shýbә keltirmegen bolar.
- Endigi jerde Joshy hannan taraghan úrpaq jayyna toqtalsaq...
Q.Óskenbay: Rashid ad-Dinning esebi boyynsha Joshy tórt әiel alyp, 40 úl dýniyege әkelgen, olardyng ishinen 14 úldyng aty belgili. Úrpaqtary Irannan Qypshaq dalasyna deyin keng tarady dep jazghany bar. Avtory belgisiz «Muizz al-ansab» shejirelik shygharma boyynsha Joshy segiz әiel alghan, úrpaqtaryna san jetpeydi delinedi. Shynymen de Joshy úrpaqtary shartarapqa jayyldy. Túnghysh úly Orda Ejennen Qazaq handary әuleti, Batydan Altyn Orda biyleushilerining birer buyn ókilderi, Shibannan Ózbekter jәne songhy orta ghasyrlardaghy Mauerennahr biyleushileri, Toqay-Temirden Astrahan, Qyrym biyleushileri tarady. Olardyng úrpaqtary sol elderge sinisip ketti. Olardyng ata-babalary biylik qúrghan jerlerge jerlengen.
Z.Qinayatúly: Men osydan 2-3 jyl búryn Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yasauy kesenesine bardym. Sonda túrghan kók tasqa qazaq handary kestesin Toqay-Temirden taratyp oiyp jazyp qoyypty. Búl jansaq pikir. Jansaqtyq Ábilghazynyng «Týrik shejiresinen» bastau alady. Shәkәrim Qúdayberdiúly da osylay jazghan. Jana Qanat aitty ghoy, Toqay-Temir әuletining qazaq handarymen qatysy joq dep. Bir súhbatta múnyng bәrin jiliktep tarata almaspyz. Biraq búl tarihta anyqtalghan shyndyq. Kók tastaghy kesteni ózgertu qajet.
- Olay bolsa endi Joshynyng Orda Ejennen taraghan qazaq han әuleti tarihyna qysqasha atap ótsenizder...
Q.Óskenbay: Joshy Shynghys hannyng óz jarlyghymen taghayyndalghan Monghol derjavasynyng Qypshaqtaghy jeke dara darugashysy (jergilikti biyleushisi). Joshy ólgesin Shynghys han búl oryngha Baty handy taghayyndady. Orda Ejen әkesi qúrghan Aq Ordanyng múrageri bolyp qala berdi. 1368 jyly Monghol derjavasynyng songhy biyleushisi Toghon-Temir Beyjinnen quylghangha deyin shetkeri aimaqtarda qúrylghan monghol úlystary imperiyagha baghynyshty boldy. Biyleushileri «Monghol úlystarynyng kishi handary» dep ataldy. Sonda «Qazaq handarynyng atasy nemese qazaqtyng alghashqy hany kim? » degen mәsele tarihshylardy kóp jyldar boyy mazalap keldi. Aqyry HIH ghasyrda ghúmyr keshken belgili tarihshylar Hammer, Levshiyn, Shoqan Uәlihanov bir auyzdan Orys handy qazaq handarynyng atasy dep tanydy. Shymtaydyng úly Orys han Aq Ordanyng biyligine keluimen Aq Orda tәuelsiz memleketke ainaldy. Orys han Altyn Ordanyng astanalyq qalalaryn da ózine baghyndyrdy. Qazaqtyng jer kindigindegi Syghanaqty memleketting astanasy etti. Han ordasyn tikti. Ordada Aq Ordanyng aq tuy kóterildi. Qazaqtyng alghashqy armiyasy - Alash myndyghy osynda jasaqtaldy. Orys hannyng úldary Toqtaqiya, Temir-Mәlikter Alash myndyqtaryn bastap Ámir Temirmen talay mәrte shayqasty.
Z.Qinayatúly: Qazirge deyin qazaqta ghalymdylyghy jaghynan batys pen shyghysqa keng tanylghan Shoqannan asqan tarihshy joq. Onyng ýstine Shoqan han úrpaghy. Sol Shoqanymyz qazaq handary әuleti kestesin Orys hannan bastap tizipti. Qazaq handarynyng atasy Orys han bolsa, ol biylegen Aq Orda nege Qazaq memleketi emes?! Búl mәseleni tarihshylar kóp jyldar boyy kóterip keledi. Eger múny moyyndasaq qazaq memlekettiligi tarihy әdette aityp jýrgendegimizden 100 jylgha úzara týser edi.
Aq Orda men Qazaq handyghynyng arasynda territoriyalyq, sayasi-ekonomikalyq, ruhany tyghyz baylanys bar. Dinastiyalyq biylik jýiesining arasynda tek bir adamnyng jarty ghúmyrynday ghana (37-38 jyl) ýzilis bar. Biylikke Orys hannyng nemeresi Baraqtan keyin shóbereleri Kerey men Jәnibek (ol Baraqtyng úly) shyqty. Qadyrghaly Jalayyr «Búl Jәnibek han atasynyng úlysyn ózi basqardy» dep bekerden-beker aitpaghan ghoy. Ol atasynyng úlysy dep Aq Ordany aityp otyr. K.Pishulina bar, myna otyrghan Qanat bar bizder «Qazaq handyghy Aq Ordanyng qayta shanyraq kóterui» degen pikirdi kópten beri ortagha salyp kelemiz. Biraq әzirge búl konsepsiyany joqqa shygharghan nemese qoldaghan eshkimdi kórmedik.
N.Múqamethanúly: Ejelgi jәne orta ghasyrlarda әulettik biylikpen birge memleketi joyylyp, ornyna prinsipialdy týrde jana memleket kelip otyrdy. Aq Ordagha deyingi qazaq tarihynda da sonday. Al shanyraghyn Joshy kótergen Aq Ordadan bastap Qazaq handyghyn kýshpen joyghangha deyin Qazaq memlekettiligining jalghastyghy ýzilgen emes. Áriyne orys otarshylary qazaqtyng derbes memlekettik jýiesin búzdy ghoy. Biraq Kenester odaghy ydyraghanda halyq ta, jer de, qazaqtyng ruhy men til, mәdeniyeti de óz ornynda qaldy. «Ornynda bar onalar» degen ras eken, qazirgi tәuelsiz Qazaq memleketi sonyng jemisi ghoy.
- Bastaghan әngimeni qorytyndylaytyn mejege kelip qalghan siyaqtymyz. Zardyhan agha týiin sózdi óziniz aitsanyz...
Z.Qinayatúly: Qara shanyraghy alghash qazaq dalasynda kóterilgen Joshy úlysy Evropa men Aziyany jalghap jatqan úly dala tarihyndaghy óte siyrek qúbylys. Búl adamzat tarihyndaghy úzaq uaqyt saqtalghan derjavalardyng biri. Aleksandr Makedonskiy qúrghan bayansyz derjava onyng ózimen birge ketti. Yuly Sezari qúrghan derjava ózinen song 10-12 jylgha ghana jarady. Al Joshy úlysy derjavasy 260 jyl saltanat qúrdy. Keyde maghan «egerde Ortalyq Aziyany monghol attylary jaulap alyp ólkege batystan keletin qauipti - batysynda, shyghystan keletin qauipti - shyghysynda, ontýstikten keletin qauipti - ontýstiginde jýgendemegende úly dalanyng býgingi sayasy kartasy qalay bolar edi?» degen oy keledi. Mýmkin shyghysynan Qytay, batysynan katolikter, ontýstiginen Arab halifaty kelse bizding kóshpendiler sayda sany, qúmda izi qalmay solardyng birine jútylyp keter me edi, qayter edi?!
Tórt myng monghol әkelgen mongholdyng úlystyq jýiesi jergilikti halyqtyng ru-taypalyq qúrylymyna aituly ózgeris әkele qoyghan joq. Kerisinshe, myqty biylik jýiesi arqyly olardyng últ, el bolyp úiyp qalyptasuyna yqpal ete jýrip ózderi sol halyqtyng sayasi-elitasyna ainalyp sinisip ketti
Joshy úlysy derjavasy biylik jýiesining osaldyghynan emes, әulet aralyq, ru-taypa araqaqtyghystardan ydyrady. Derjavagha (Toqtamysqa qarsy) Ámir Temirding jasaghan songhy (1392) joryghy derjavanyng songhy demin ýzdi. Derjava shanyraghy astynan birneshe jana memleket qanat jayyp shyqty. Solardyng biri - Resey. Búlar Joshy úlysy derjavasynan ózderin azat etu arqyly qúrylghan memleket.
Al qazaqtyng Aq Ordasy sol alghashqy maghynasynda, sol ólkede tәuelsiz memleket retinde qala berdi. Sondyqtan Aq Orda, keyin Aq Ordanyng ornynda qayta shanyraq kótergen Qazaq handyghy Joshy úlysynyng zandy múrageri bolyp tabylady. Meninshe, Joshy han, onyng úrpaqtarynyng qazaq tarihynan alatyn bagha jetpes qúndylyghy da osynda.
- Ángimelerinizge rahmet!
Dóngelek ýsteldi jýrgizgen - Erjan BAYTILES
«Ana tili» últ aptalyghy, 30 - Qarasha - 2009
Surette: Úlytaudaghy joshy han mazary