K I R I S P E

Qazaq tili óz tarihynda asa kýrdeli ahualdy keshude. Tildik orta barghan sayyn tarylyp, qoldanu sapasy qúldyray týsude. Búl qújat Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili bolyp tabylatyn qazaq tilin damytu salasyna qatysty ýstirtin saraptamalyq bayan bolyp tabylady. Maqsat - beyresmy kózqaras retindegi búl qújatty qoghamdyq orta nazaryna salu arqyly memlekettik tildi damytu ýderisine ondy yqpal etu.

Qazaqstandaghy tilderding ahualy jóninde naqty da dәiekti zerttemelik derekkózding joqtyghynan, qoghamdyq taraptan әzirlengen atalmysh bayan búqaralyq aqparat qúraldarynda jariya bolghan, qoghamdyq ortagha belgili jәitterge, aqparattargha, kózqarastargha, derekter men jaghdaylargha negizdeldi.

Búl qújat resmy biylikti synaugha ne múqatugha arnalghan qanday da bir sayasy mәlimdeme emes, qazaq tilining qazirgi ahualyn saraptaudy onyng әdebiyettik til («әdebiyettik til» úghymy retinde osyzamanghy resmy stiyli ornyqqan til alynyp otyr, ol әdette «әdeby til» - yazyk vejlivosty týrinde atalyp jýr)  retindegi jәne memlekettik til mәrtebesindegi jaghdayyn barynsha shynayy ashu arqyly, memlekettik tildi damytugha qajetti úsynymdardy mәlimdeu qarastyryldy.

I. Qazaq tilining әdebiyettik tilge ainalu ahualy

K I R I S P E

Qazaq tili óz tarihynda asa kýrdeli ahualdy keshude. Tildik orta barghan sayyn tarylyp, qoldanu sapasy qúldyray týsude. Búl qújat Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili bolyp tabylatyn qazaq tilin damytu salasyna qatysty ýstirtin saraptamalyq bayan bolyp tabylady. Maqsat - beyresmy kózqaras retindegi búl qújatty qoghamdyq orta nazaryna salu arqyly memlekettik tildi damytu ýderisine ondy yqpal etu.

Qazaqstandaghy tilderding ahualy jóninde naqty da dәiekti zerttemelik derekkózding joqtyghynan, qoghamdyq taraptan әzirlengen atalmysh bayan búqaralyq aqparat qúraldarynda jariya bolghan, qoghamdyq ortagha belgili jәitterge, aqparattargha, kózqarastargha, derekter men jaghdaylargha negizdeldi.

Búl qújat resmy biylikti synaugha ne múqatugha arnalghan qanday da bir sayasy mәlimdeme emes, qazaq tilining qazirgi ahualyn saraptaudy onyng әdebiyettik til («әdebiyettik til» úghymy retinde osyzamanghy resmy stiyli ornyqqan til alynyp otyr, ol әdette «әdeby til» - yazyk vejlivosty týrinde atalyp jýr)  retindegi jәne memlekettik til mәrtebesindegi jaghdayyn barynsha shynayy ashu arqyly, memlekettik tildi damytugha qajetti úsynymdardy mәlimdeu qarastyryldy.

I. Qazaq tilining әdebiyettik tilge ainalu ahualy

Býgingi dәuirde qoghamdyq qatynastyng basty iygiligi bolu ýshin tilding әdebiyettik sipatynyng damuy - negizgi shart. Qazaq tilining әdebiyettik dengeyin anyqtau jolynda reseylik akademik F.P.Filinning әdebiyettik tilding tújyrymdamasyn aiqyndaytyn 7 belgisin qoldanu arqyly qarastyrylady.

1.Tilding óndelimi (obrabotannosti yazyka).

Til kez kelgen etnostyng ghana emes, sonday-aq memleketting damuy barysyndaghy lingvistikalyq qúbylys. Búl taraptan alghanda, «qazaq tili - agrarlyq sharuashylyqqa tәn sipatty, foliklordyng yqpalyndaghy til» degen kózqarastyng baryn joqqa shygharugha da, ol uәjge kóz júmyp qaraugha da bolmaydy. Búghan qosa, qazaq leksikasy negizinen auyl sharuashylyghyn beynelep, kóbine malshylyq jәne auyldyq túrmyspen shekteletindigi de qoghamdyq uәjge ainalghan.

Eng bastysy, qazaq tilining postindustrialdyq qogham jaghdayyndaghy qoldanysqa tolyq beyimdelmegendigi ghylymy nysangha ainalmay otyr. Búl mәsele ghylymy kýn tәrtibinde bayypty qoyylmaghandyqtan jәne soghan sәikes shara alynbaghandyqtan, qazaq tilining qalalyq túrghyndar tiline ainala almauy taghy da soghan aighaq. Osynyng nәtiyjesinde  qazaq tili orys tilining úghymdary men sóz oramdaryn solayymen kóshiruge amalsyz beyimdelgen.

Memlekettik tilding óz qaghidalarynan júrday bolu qateri tuyndap, ózge tilding jýiesin negiz etuge mәjbýr. Sondyqtan da, qazaq tilindegi resmy sóz oramdary týsiniksiz, jalang audarmanyng talabyna ghana jauap beretin qasang mәtin retindegi qoldanysta. Osydan baryp, qazaq tilining resmi  salasy damymay, tútynushylaryna kereksiz, audarmalyq statistika ýshin jansyz resmy til salasy retinde qalyptasuda. Búl, әsirese, isjýrgizim (deloproizvodstvo) tiline tәn boluda. Kenes ókimeti túsynda qalyptasa bastaghan qazaq tilining resmy salasy osylaysha keri ketu ýderisin bastan keshude.

Atalmysh jaghdaydy ghylymy saralap, taldap, dúrys-búrystyghyn jónge salatyn ghylymiy-әkimshilik qúrylym joq. Sayyp kelgende, búl jәit qazaq tilining postindustrialdyq til retinde emes, orys tilining resmy salasyn sinirmesten, jalang týrdegi jansyz audarma til retinde qalyptasuyna iytermeleude. Sol sebepti qazaqtildi tútynushy resmy týrdegi qazaq mәtinin týsinu ýshin әueli onyng orystildi núsqasyn oqugha mәjbýr. Osylaysha, resmy stiyli damymaghan qazaq leksikasyn barghan sayyn orys tilinsiz siniru mýmkin bolmauda.

Qazaq tilining leksikalyq qory auyldyq jәne malshylyq túrmys tarapynan qaraghanda asa bay, biraq onyng óndelimi jolgha qoyylmaghandyqtan jәne resmy saladaghy ainalymy damymaghandyqtan, til resmy qoldanysqa kelgende jútang tartuda. Búl - til óndelimining kәzirgi jaghdayynan habar beretin kórinis.

Qazaq tili memlekettik mәrtebe alghaly ony ghylymy túrghydan postindustrialdyq qogham jaghdayynda damytu mәselesi ashyq qalyp keldi. Búl maqsatta ne baghdarlama, ne irgeli joba nemese derbes ghylymy zertteu júmystary úiymdastyrylmay keledi.

2. Til qaghidasynyng qalpy (normirovannosti yazyka).

Qazaq tili býginde búryn qalyptasqan erejeni tәrk etu ýderisin bastan keshude. Grammatikalyq erejeler túraqsyz, dәieksiz, ekiúshty jәne qayshylyqty. Keybir sarapshylardyng moyyndauynsha, onday kórinisti ondaghan qatelermen esepteuge bolady. Ókinishke oray, tilding qaghidasy qanshalyqty oryndalatyndyghy jóninde jýrgizilgen monitoring joq, tipti qarapayym týrde jekelegen ghalymdardyng songhy jyldardaghy til qaghidasynyng oryndaluyna jasaghan saraptamasy da kórinbeydi. Búghan sebep - atalmysh salanyng memlekettik túrghydan qolgha alynbauy.

Sóilem qúrylymy qazaq tiline tәn emes jýiege negizdelgen kórinister daghdygha ainalyp, qazaq tilining normasyna kereghar jәitter qaghidagha ainalu ýstinde. Qazaq tilining ózine tәn ishki әleuetinen tuyndamaghan, ózge tilding zandylyghyna baghynghan qaghidalar qazaq tilining jýiesin talqandap, til tabighatyna qayshy erejeler tuyndatuda. Osylaysha til qaghidasynyng tәrk etilui jazbalyq, auyzekilik sala boyynsha jappay kórinis berude.

3. Tilding túrlamy (stabilinosti yazyka).

Býginde qazaq tilining leksikalyq birlikteri birjaqty mәnge ie emes, bir sóz aluan maghynagha ie bolmasa týrli sózder jabylyp bir maghyna bildirude. Osydan baryp, tilding túrlamsyzdyghy tuyndap otyr. Qazaqy ortada ony til baylyghynyng kórinisi degen qasang úghymmen qabyldau qalyptasqan. Sodan kelip, qaptaghan sózderdi naqty úghym ýshin tandauda qiyndyq tuyp, qoldanugha kelgende senimsizdikti qozdyruda. Osyghan oray, «qazaq tilining býgingi leksikasy úghymnyng sózdik órnegi retinde maghyna jaghynan da, týr jaghynan da dóreki búrmalaugha úshyrap otyr» deushilerge dәiekti dau aitu qiyn. Búl da tilding postindustriyalyq sipatta damymay, әrbir sózding ózine tәn úghymgha qatysty leksikalyq birlik retinde qalyptaspay qalghandyghynan qordalanghan mәsele.

4. Til stiylining salalanuy (differensiasiya stilya yazyka).

Ádebiyettik til ózining resmy stildik salalary arqyly kórinis tabady. Al, tilding stildik damuy salalyq terminderding qalyptasuyna tikeley qatysty. Qazaq tilining ekonomika, isjýrgizim, ghylym men tehnika salalaryna tәn әdebiyettik resmy stilderi tolyq qalyptaspaghan. Áleumettik-sayasy jәne ruhany salalargha búrynghysha stihiyalyq sipattaghy qoldanys tәn bolyp qalyp otyr. Ómirding týrli salalary boyynsha resmy sipaty damymaghandyghynan, qazaq tilining qoldanymy túrmystyq dengeymen shektelude.

Tilding salalyq terminderi jalang otanshyldyqtyng qúrbany boluda. Belgili bir ghylymy sala boyynsha qazaq terminderin qalyptastyru sol salanyng mamandarynyng emes, kezdeysoq til janashyrlarynyng kirisui arqyly sheshimin tapqan. Búl ýderis tilding sózjasam qabyletin ondy-soldy tәrk etude.

Qazaq terminderin qalyptastyryp, damytugha, termin qoryn bekituge arnalghan Memlekettik termin komissiyasy jana terminderdi qazaq tilining teoriyalyq jýiesine sәikes ornyqtyrugha iykemsiz, ghylymy saraptamadan ótpegen jasandy da til tabighatyna jat sózderdi zandandyrugha mәjbýr qúrylym bolyp qaluda. Óitkeni, terminkom -  naqty bekitilgen tújyrymdama, kriyteriyler boyynsha emes, tipti, ghylymy kenesterding tereng talqylauynsyz termin bekitu ýderisin qalyptastyryp alghan, jýiesiz әri qisynsyz, әreketi búlynghyr qúrylym. Sóitip, resmy stildik salanyng negizi bolyp tabylatyn qazaq tilining terminologiyasy jekelegen kózqaras pen qoghamdyq talghajau ýderisining nәtiyjesine  ainalyp otyr.

5. Tilding әmbebaptyghy (uniyversalinosti yazyka).

Qazaq tilining salalyq damymau saldary onyng әmbebaptyq qabyletine núqsan keltirude. Sodan baryp, tilding atqarympazdyghy (funksionirovaniye) keri ketip otyr. Osynyng kesirinen qazaq tili derbes lingvistikalyq jýie emes, orys tilining audarma núsqasy týrinde qalyptasu ýderisi bastalyp ketti. Nәtiyjesinde memlekettik til aqparat óndiruding tiline ainala almay otyr, onyng ýstine parlament pen ýkimettegi zang shygharu jәne basqaru tili, óndiristi mengeru tili bola almauda.

Memlekettik (yaghni, resmi) tilding mәni memlekettik mindetti atqarugha arnalghan ýderisting júmys tili retinde qalyptaspaghan, onyng ornyn birynghay orys tili atqaryp, el konstitusiyasynyng 7-babynyng 2-tarmaghy «Orys tili qazaq tilining ornyna memlekettik til retinde qoldanylady» degen uәj retinde jýzege asyryluda. Sebebi, orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylghanymen, qazaq tili memleketti basqarugha orys tilimen qatar  әri teng dәrejede qoldanylmay otyr.

Qazaqstan egemen bolghaly qazaq tili qoghamdyq ómir salasynyng eluge tarta ayasyna engizilu qarastyrylmady, aqyrynda kenestik kezdegi onshaqty ghana qoldanym ayasymen shektelgenimen, keybir kórsetkishter boyynsha ahual odan da tómen qúldyrauda.

Qazaq tili diplomatiyalyq resmy til retinde qalyptaspay otyr. Memlekettik til ózge sheteldik tildermen orys tili arqyly ghana audarma isjýrgizim dengeyinde qamtylghan, al diplomatiyalyq ýderis tili retinde iske aspauda. Nәtiyjesinde qazaq tilining әlemdik tildermen memlekettik til retindegi deldalsyz (orys tilinsiz) araqatynasy joqqa tәn. Búghan aighaq retinde qazaq tilining shet tildermen tikeley qatysqa shygharu tetigi bolyp tabylatyn tilmashtyq (ilespe audarma) túraqty tәjiriybe men onyng diplomatiyalyq tildik qúrylym retinde qalyptaspaghandyghyn ataugha bolady.

6. Tilding qoghamgha ortaq mindettiligi.

Qazaq tili - әli kýnge qoghamnyng bar mýshesi ýshin bilu mindeti jýktelmegen til. Búl talap qoghamnyng bar mýshesi týgili memlekettik qyzmetshiler ýshin orys tilimen qatar bilu mindeti jýktelmey әri zandanbay otyr. Memlekettik qyzmetke synnan ótu talabyna memlekettik tildi engizu qarastyrylmaghandyqtan, memlekettik qyzmet ayasynda qazaq tilining qarapayym dengeyin bylay qoyghanda, auyzeki sózdi úgha biluding ózi talapta joq. Búl jaghday memlekettik qyzmetke orystildiler men sol tildi mengergen qazaqtildilerding ghana shoghyrlanuyn qalyptastyrghan. Birynghay qazaqtildilerdin, әsirese, ortalyq memlekettik organdarda qyzmet etui barghan sayyn mýmkin bolmay qaluda. Nәtiyjesinde túmystyq dengeydegi qatynasty eskermegende, memlekettik qyzmet salasy birtildi (orystildi) ortagha ainalyp boldy.

Arnauly zanmen anyqtalmaghandyqtan, qazaq tilining konstitusiyalyq mәrtebesi jónindegi 7-baptyng 1-tarmaghy deklarasiya týrinde ghana qalyp otyr. Búl jaghynan orys tilining resmy týrde qoldanyluynyng ózi memlekettik mәrtebeli tilden anaghúrlym joghary qúzyry bar memlekettik nyshan bolyp qalyptasqan. Sóitip, kýn tәrtibinde memlekettik tildi orys tilimen qatar nemese sonymen teng dәrejede qoldanu mәselesi ushyghuda. Qazaq tilin biluding qoghamgha ortaq mindettiligi joqtyqtan, memlekettik til otbasy men túrmystyq dengeyden aspauda. Búghan qosa, qazaq tili tútynu tili retinde de qalyptaspaghan: dýkenderde, saudajaylar men meyramhanalarda arnayy tilmashtar bolmasa qyzmet etushilerden qazaq tilinde qyzmet kýtu barghan sayyn qiynday týsude.

7. Tilding auyzeki (foliklorlyq) jәne jazbalyq ýlgileri.

Qazaq tili - auyzeki de, jazbasha da ýlgileri qalyptasqan til.

Al, tilding resmy stiyli audarma salanyng nәtiyjesinde qalyp otyrghandyqtan, damy almauda. Kәzirgi qazaq tili negizinen túrmystyq dengeydegi qoldanysta bolghandyqtan, bir izge týspegen ónirlik sipattaghy leksikalyq  ainalym tildin  búryn qalyptasqan auyzeki jәne jazbasha resmy stilderin odan әri damytugha kedergi keltirude. Onyng ýstine qazaq tili derbes aqparat óndiru tili emes, audarmalyq dengeyden asa almaghandyqtan da, resmy stilding ornyghuy kýrdeli mәselelerdi qordalandyra týsude.

Ónirlik leksikalyq ainalymnyng basynqy kórinisi ónirlik, lokaldyq fonetikany tilding basty zandylyghyna ainaldyryp, ony emlege de engize bastady. Sóitip, qazaq tilining basty zany sanalatyn Ýndesim qaghidasy kórer kózge búzyluda.

Keybir sarapshylardyng pikirinshe, qazaq tilining auyzeki jәne jazbasha resmy stilderi túrmystyq dengeyden әri aspauda jәne ol baqylausyz, stihiyalyq damu jolyna týsude, resmy stildik normalardan auytqu dәstýrge ainaluda. Onday auytqular mynaday joldardan kórinis tabuda: sózderding mazmúndyq jәne týrlik túrlamsyzdyghy; grammatikalyq, sintaksistik, orfografiyalyq, orfoepiyalyq qateler; oy bildirudegi jýiesizdik; kirme jәne qos sózder men konfliktogenderding moldyghy; jartylay әri kesindi frazalardyng kóptigi t.t. Búl auytqular tildik әdebiyettik normalardyng resmy dengeydegi qoldanysynda ýrdiske ainalyp, resmy stilding ornyghuyna qarsy baghyttalghan zandylyq retinde beky týsude.

Tolyq núsqasyn jýktep alu