1. Ádil tarih el birligine qyzmet etedi

El azamatyn otanshyldyqqa bauludyn, әrkimning boyynda otansýigishtik sezimdi qaltqysyz qalyptastyrudyng jәne, әriyne, tiyisinshe, el birligin nyghaytudyn  dúrys amaly adamdardy tek qana әdil, adal, shynshyl tarihpen tәrbiyeleu negizinde jatsa kerek. Búl júmystyng kemshindigi saldarynan bizde ómirde de, ónerde de el mýddesinen góri jalpyadamzattyq mýddeni kýitteushilik, ózimizding qara halqymyzdyng qamyn oilaudan góri, qaytkende әlemge tanyludy maqsat tútushylyq beleng alyp ketken.

Shyn memleketshil, shyn mәnindegi otanshyl úrpaq qataryn qalyptastyru ýshin shynayy da әdil tarih jazyluy qajettigi, sony tәrbie júmysyna keninen qoldanu kerektigi dau tudyrmaugha tiyis. Búl orayda eng aldymen qazaq tarihynyng manyzdy tústaryn jәne memlekettiligimizding tarihyn aiqyndap alu lәzim.

1. Ádil tarih el birligine qyzmet etedi

El azamatyn otanshyldyqqa bauludyn, әrkimning boyynda otansýigishtik sezimdi qaltqysyz qalyptastyrudyng jәne, әriyne, tiyisinshe, el birligin nyghaytudyn  dúrys amaly adamdardy tek qana әdil, adal, shynshyl tarihpen tәrbiyeleu negizinde jatsa kerek. Búl júmystyng kemshindigi saldarynan bizde ómirde de, ónerde de el mýddesinen góri jalpyadamzattyq mýddeni kýitteushilik, ózimizding qara halqymyzdyng qamyn oilaudan góri, qaytkende әlemge tanyludy maqsat tútushylyq beleng alyp ketken.

Shyn memleketshil, shyn mәnindegi otanshyl úrpaq qataryn qalyptastyru ýshin shynayy da әdil tarih jazyluy qajettigi, sony tәrbie júmysyna keninen qoldanu kerektigi dau tudyrmaugha tiyis. Búl orayda eng aldymen qazaq tarihynyng manyzdy tústaryn jәne memlekettiligimizding tarihyn aiqyndap alu lәzim.

Qazaq  ghasyrlar boyy taypa-taypa bop týrli qaghanat, úlys, handyq qúramynda tirshilik keshken zamandarynan  keyin, ómir sýru kenistigi, sharuashylyghy men túrmys salty, tili, dini, dili  bir bolghandyqtan, tarih sahnasyna óz atymen 1456 jyly tútas bir últ retinde shyqqan da, az jylda tarihy atamekeninde memlekettilik shanyraghyn kóterip, jeke handyq týtinin týtetken. Sodan beri qazaqtyng kýlli rulyq birlestikteri jana sapada - memleketting ózindik qúrylymyn týzgen azamattyq qauym instituttary dengeyinde damydy. Osy jәitti týsindiruge bizde  mәn berilmeydi, biz әli kýnge deyin últ bolyp qalyptasyp bolghan joqpyz degen qate de zalaldy pikir aitugha qúmarmyz.

Memlekettigimizding irgesin qalaghan Jәnibek pen Kerey syndy qos súltandy úlyqtau azamattarymyzdyng boyynda memlekettilik sezimdi, patriotizmdi baulugha qyzmet eteri kýmәnsiz edi. Biraq biyl, «Qazaq eli» eskertkishi túrghyzyluyna baylanysty, mәselening prinsipti jaghyn qaraudan qashtyq. Qúddy negizgi sebep sonda jatqanday, olardyng - mýsindik toptaghy «Jәnibek pen Kereyding týri qazaqqa úqsamaydy-mys» degen orynsyz jeleuge boy aldyryp, qasiyetti otanshyldyq sanany qalay qorlay jazdaghanymyz barshamyzgha mәlim.

Qazaq handyghy derbes tu tikkeli bergi әr kezende el aghalary kóne Sozaq, Sarayshyq, Tashkent, Týrkistan qalalaryn astana etip, halyqtyng tynys-tirshiligin Esim hannyng «Eski joly», Qasym hannyng «Qasqa joly», Tәuke hannyng «Jeti jarghysy» syndy zannamalyq qújattarmen  retteudi jolgha qoydy. 19-ghasyrdyng ekinshi jartysynda ontýstik ólkemiz jaulap alynyp, jer-suymyz ben halqymyz orys imperiyasy qolastyna birjola qaratylghangha deyin - memlekettigimiz nebir órleu jәne qúldyrau kezenderin bastan keshti. Otar jaghdayynda da elding erkindiksýigishtigin kórseter taghlymdy serpilister kóp boldy. Ishinde úrpaq tәrbiyesi kәdesine asar tústar mol sonau tarihymyzdy memleketshil kózqaraspen janasha týzip, azamattardy tarih arqyly tәrbiyeleu, tarihtyng kómegimen ruhtandyru isine paydalanu - әli oryndalmaghan paryz.

Shyn tarihtyng shyrayyn shyndyq kirgize alady. Biz elimizding orys bodandyghyna ótuining shyndyghy jayynda kýni býginge deyin  әdil jaza almay jýrmiz.

Mәselen, qazaqtardyng Mәskeu memleketine bodan boluy kerektigi jәne onymen әskery odaq qúru qajettigi jayynda túnghysh ret 1594 jyly orys tútqynyndaghy hanzada Oraz-Múhammed pen Tәuekel hannyng elshisi Qúl-Múhammed arasyndaghy әngimede kóterilgen. Sodan, Tәuekel hannan tiyisti tilek-hat alghan son,  Feodor Ioannovich patsha 1595 jylghy 28 nauryzda qazaqtardy Mәskeu memleketining bodandyghyna qabyldaghany turaly Tәuekel hangha, onyng úldary Shahmúhamed pen Kýshik súltandargha gramotalar jiberedi. Ol ózin, tipti, basqa tituldarymen qosa, qazaqtardyng da patshasymyn dep atay bastaydy.

Biraq ol joly qazaq handyghynyng orys memleketine kiriptarlyghy bodandyq gramotadan әrige terendemeydi. Búnday әngime alghashqy bodandyq qújaty jasalghannan bir ghasyr ótken song ghana, shyn mәjbýrlik ahualda qayta kóteriledi. Oghan negizinen tarih sahnasyna jana әri kýshti kóshpendi memleket retinde jonghar handyghy shyqqandyghy, onyng jayylymdyq jer-su aumaqtaryn iyelenu ýshin birden ózindey kóshpendi kórshisine qyrghiday tiyip, ýzdiksiz shabuyl jasaugha kirisui, sóitip, qazaq handyghymen qyrqysuyn ondaghan jyldar boyy toqtatpaghandyghy sebep boldy.

Qazaqiyany 1680 jyldan biylep otyrghan Tәuke han eli údayy Jonghariyamen soghys jaghdayynda bolghan sebepti, orys patshalyghymen jaqyndasu, onymen әr salada tatu qarym-qatynasta bolu jolyn qarastyrady. 1694 jyly Birinshi Petrge sauda-sattyqty, dostyq qatynasty janghyrtu turaly hat jazady. Sonymen birge ol,  jalpaq Qazaqiyany basqarudy ontaylandyru maqsatymen, ýsh ólkeni jaylaytyn ýsh jýzge jeke biyler taghayyndaydy, sosyn, sonau el basqaru qúrylymyn jetildirudi kózdegendikten, әr tarapta ghúmyr keshken qazaq ordalaryna jeke handar saylau jýrgiziluin qosh kóredi.

Sodan, jalpyqazaq hany Tәukening kózi tirisinde, obektivti týrde ýsh aimaqty jaylap túrghan ýsh ordagha ýsh han saylanady. Tarihy derekkózder mәlimetterine qaraghanda,1703 jyly Orta jýz ben Kishi jýzding bir bóligine Qayyp,  1710 jyly Kishi jýz ben Orta jýzding bir bóligine Ábilqayyr,  1712 jyly Úly jýzge Abdolla han bolyp saylanghan. Abdolla han qaytys bolghan son, Úly jýzdi 1720 jyldan  Jolbarys han basqardy.

Jalpyqazaq hany Tәuke qahan 1715 jyly dýnie saldy. Odan keyin jalpyqazaq hany (qahan, bas han) saylanghan joq.

Sol 1715 jyldan bastap Orta jýz biyleushisi Qayyp han barlyq handardyng ishindegi basty han, yaghny agha han retinde moyyndalghan. Orys-qazaq baylanystary qújattarynda onyng orys memleketining kómegin aludy kózdegenin kórsetetin biraz qatynas qaghazdary saqtalghany bayqalady.

Qazaq handarynyng agha hany Qayyp han 1718 jyly qaza tapty. Sonda, Qayyp han tәrizdi agha han lauazymyna, 1719 jyldan Ábilqayyr han ie boldy. Onyng ordasy sol jyldan bastap, «Aqtaban shúbyryndygha» úryndyrghan 1723 jylghy alapat jonghar shapqynshylyghy bastalghangha deyin, Týrkistanda ornalasty.

Eskeretin jәit, Tәuke hannyng ýlken úly Bolat jalpyqazaq hany bolyp saylanghan emes. Osy uaqytqa deyin  kópshilik sanasyna sinirilgen búl derek - qate. Ol Qayyp hannan son, 1719 jyldan  Orta jýz hany boldy. Jәne aitylyp jýrgen 1730 jyly emes, «Aqtaban shúbyryndy...» apaty kezinde әlde onyng qarsanynda -  1723 jyly ómirden ótti. Sodan song Orta jýzge onyng inisi, Tәuke hannyng balasy Sәmeke súltan 1724 jyly han saylandy.

Sәmeke han qaytys bolghannan keyin,  Orta jýz hany taghyna 1739 jyly Tәukening nemeresi, Orta jýzdin  Sәmekege deyingi biyleushisi bolghan Bolattyng ýlken úly Ábilmәmbet otyrghyzyldy. Ábilqayyrdyng 1748 jyly qaza tabuyna baylanysty,  ol sol jyldan agha han sanatynda esepteldi. Kóp jyldar Abylay súltannyng qamqorshysy boldy.

Ábilmәmbet hannan son,  1771 jyly, Abylay Orta jýzding jәne Úly jýzding bir bóligining hany, sonymen birge agha han - sol kezgi resmy tilmen aitqanda: «kýlli hanlarnyng aghlasy qylyb» saylandy.

Qazaq  memlekettiligining әdil tarihy ghylymy dәleldengen osynday derekter negizinde, búrmalanbay, bayypty kózqaras túrghysynan jazylugha tiyis. Solay etsek, boyymyzdy tek mifterge biyletuden, anyzdargha arqa sýiep, ótkendegi babalarymyzdyng birin әspetteu, ekinshisin qaralau sekildi kelensiz әdetterden birjolata aryla alamyz.  Sonda ghana ol birtútas qazaq halqynyng mýddesine qyzmet etetin, memlekettiligin maqtan túta alatyn azamattardy tәrbiyeleuding jәne  patriotizmning búltartpas qaynar kózine ainalady.

Býginde talay jan beynesin teris týsinetin Ábilqayyr han jongharlargha qarsy azattyq qozghalysy jasaqtaryn 1710 jyldan 1730 jylghy tútas qazaq aibynyn asyrghan Anyraqay jenisine jetkenshe basqarghan adam. Áuelde Ábilqayyr bahadýr 1709 jyly bashqúrt hany bolghan-dy. Ol sol bashqúrt taghynan 1710 jyly elge shaqyrylyp, Qaraqúmda ótken Kishi jýz ben Orta jýzding belgili adamdarynyng qúryltayynda, búghan deyin tek Jәdik súltan úrpaqtaryn han saylap kele jatqan ejelgi dala dәstýrin búzyp,  Kishi jýz hany bolyp saylandy. Búl onyng jeke erlikteri men qolbasshylyq asqan daryny, aqyl-oyynyng erekshe zerektigi men úiymdastyrushylyq qabileti ýshin oghan kórsetilgen qúrmet әri senim edi.

Ábilqayyr han qazaq elindegi barlyq handar ishindegi iri bedeline sәikes, 1719 jyldan agha han boldy.  Al 1726 jylghy Ordabasyda ótken qazaq handary, súltandary, batyrlary men biylerining qúryltayynda birikken qazaq qoldarynyng jogharghy komandashysy - bas qolbasy bolyp saylandy. Qazaq jasaqtary 1727-1730 jyldarghy shayqastardaghy iri jenisterining bәrine bas sardar Ábilqayyr hannyng jogharghy qolbasshylyghy nәtiyjesinde jetti.

Ýstimizdegi 2010 jyly danqty Anyraqay shayqasyna 280 jyl, qazaq qolynyng jogharghy qolbasshysy, qazaqtyng agha hany Ábilqayyrdyng tughanyna 330 jyl tolady. Býkil qazaq eli halqynyng patriottyq tәrbiyesine qyzmet etetin osy datalardy atap óte alamyz ba, joq pa - búl bizding ózimizdi ózimiz jәne azamattarymyzdy, sonday-aq, jas úrpaqty shynayy da әdil tarih arqyly tәrbiyeleu isine qalay mәn beretinimizge baylanysty bolmaq.

1730 jylghy kóktemde oryn alghan Anyraqay jenisinen keyin Ábilqayyr han jongharlarmen bitim jasasty. Sodan song batys jәne batys-teristiktegi shekaralargha jana shabuyldarymen qater tóndirgen dúshpandarmen araqatynasty retke keltiruge attandy (búl beles jana ghylymy dәlelder algha tartylghan osy uaqytqa deyin «Ábilqayyr ózin ýsh jýzding hany etip saylamady dep ókpelep, maydan dalasyn tastap ketti» degen jalghandyqpen búrmalap týsindirilip keldi).

Sol jylghy mamyrda Ábilqayyr hannyng jazghy ordasyna jinalghan Kishi jәne Orta jýz súltandarynyn, batyrlary men belgili adamdarynyng qúryltayynda orys patshasy ýkimetimen kelissóz jýrgizu mәselesi talqylandy. Sonda Reseyding qolastyndaghy qalmaqtar men  bashqúrttardyn, sonday-aq orys kazaktarynyng qazaq eline shabuyldaryn doghartudy kózdeytin bitim jasau jóninde sheshim qabyldanghan. Soghan sәikes orys patshayymy Anna Ioannovnagha hat jazylyp, Peterburgke arnayy elshilik attandyryldy.

Odan әri, Birinshi Petrden kózi tirisinde: «Million som júmsasang da, qazaqtardan orys qolastyna qaraghysy keletindigi turaly bir japyraq qaghazdy qaytkende qolgha týsiru kerek» degen tapsyrmasyn alghan tilmәsh Mәmet Tevkelevting diplomatiyalyq is-әreketteri men ailaly ýgiti bar, Ábilqayyr hannyng patshayymgha jazghan hatyn Syrtqy ister alqasynda isteytin әlde Tevkelevtin, әlde sol sekildi pighyldaghy ózge tilmәshting orys mýddesine oraylastyryp tәrjimalaghany bar, Ábilqayyr hannyng bir jylday qasynda bolghan Tevkelevke sengen, orys memleketining protektoratynda bolu - jalpaq Qazaqiyany bir ortalyqqa baghyndyrylghan myqty handyqqa ainaldyrugha jәrdemi tiyedi degen óz ýmiti bar - orys-qazaq qatynastarynyng qily amaldargha toly jana kezeni bastalady.

Bizding elding oqyghandary qazaqty patshalyqqa bodan etken Ábilqayyr han dep biledi. Al orys tarihshylary Ábilqayyr handy  «orystardyng qas jauy, «Orynbor ólkesining Birinshi  Petri» atanghan general-gubernator Nepluevting «jeke dúshpany» dep tanyghan jәne ólkeni otarlau júmystaryn jýrgizuge ýkimet Ábilqayyr han óltirilgennen keyin ghana kirise aldy dep eseptegen. Búl oraydaghy óte tanymdy derekterdi tarihshy Viytevskiyding general Nepluevting ómiri men qyzmetin zerttegen әigili tórt tomdyq monografiyasynan tabugha bolady.

Degenmen, qazaqtardy Reseyge Ábilqayyr han óz erkimen qosty dep aitu otarlaushy ókimetke tiyimdi edi. Búl patsha әkimshiligining sodan beri josparly týrde jýrgizgen qandy joryqtaryn býrkemeleuge paydalanghan qolayly  tәsili bolatyn.

Ókinishtisi, tәuelsiz el tarihnamasy múnyng shyndyghyn, qatpar-qatpar astaryn qalyng kópshilikke әli kýngi ashyp bere alghan joq.

Kenes dәuirin alayyq. Týrkistan ólkesindegi evropalyq kirmelerding ýles salmaghy barlyq halyqtyng 5 payyzy ghana ekenin eskergen jergilikti kommunistik partkonferensiyalar 1920 jyly  Týrki respublikasy men Týrki halyqtarynyng kommunistik partiyasyn qúru jayynda sheshim qabyldady. Al týrkilerding kýshenginen seskengen ortalyq ol sheshimning oryndaluyna jol bermedi. Proletariat kósemi Leninning ózi bas bolyp, ólkeni «Ózbekiya, Týrkmeniya, Qazaqiya» әkimshilik birlestikterine  bólshekteudi oilastyrdy. Ýzengilesterine múny múqiyat qarastyrudy tapsyrdy.

Azamat soghysy ayaqtalyp, basmashylar qarsylyghyn enseru anyq bayqala kele, kósem dýnie salysymen, ólkeni bólshekteu isi shyndap qolgha alyndy da, 1924 jyly kýzge qaray tolyghymen jýzege asyryldy.

Jiktep-mejeleuding týpki maqsatyn dәl úqqan qazaq qayratkerleri Orta Aziya men Qazaqstandy bir ortaaziyalyq federasiyagha úiystyru, sóitip, Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghyna bir federasiya bolyp kiru dúrys bolmaghyn algha tartty. Orta Aziya men Qazaqstandy jeke ekonomikalyq qauymdastyqqa biriktiru iydeyasyn úsyndy.

Kezinde bolishevikter jýzege asyrtpaghan osy iydeyalardy,  tarihtan sabaq alu dәstýrimiz kemshin týskendikten, tәuelsizdikting qarsany men túsynda belgili dәrejede qolaylylyq pen mýmkinshilikter tughanda da ómirge engize almadyq.

Eki ólke - Kazaq Respublikasy men Týrkistan Respublikasyndaghy qazaghy kóp aimaqtar birikkennen keyin, respublikadaghy qazaqtyng ýles salmaghy halyqtyng ýshten ekisinen asty. Soghan sәikes, ansaghan últtyq respublikagha, aqyry,  qol jetkeni, endi ony bar talapqa say keletindey etip jasau júmysyna kirisu kerektigi 1925 jyly jariya etildi. Biraq kenestik imperiya oghan jol bermedi.

Qoldan jasalghan asharshylyqtar, soghystar, sayasy qughyn-sýrginderge qosa, týrli sayasy jeleumen syrttan kelimsekterdi toghytu saldarynan, qazaq 50-jyldary óz jerinde halyqtyng ýshten birine de jetpey qaldy. Sodan, belgili demografiyalyq dýmpudi bastan keship, 2009 jyly ghana qaytadan, jalpy halyqtyng ýshten ekisin qúrady. Sóitip, últtyq memleketting sandyq alghyshartyna qol jetti. Alayda, tayauda júrtshylyqtyng talqylauyna úsynylghan  «El birligi doktrinasy» jobasyna qaraghanda, ony jasaushylar el birligin búrynghysynsha qazaq mýddesin әdemi sózben keri shegerip, ortaq orys tili negizinde, túghyry kýdikti azamattyq qogham qúra otyryp nyghaytudy kózdeytin bop shyqty.

Eriksiz eske týsedi, búdan jiyrma jyl búryn respublika Jogharghy Kenesinde qabyldanghan tәuelsiz memleket qúru jayyndaghy Deklarasiyada qazaq últy men ózge últ ókilderining birlesip qazaqtyng últtyq memlekettiligin janghyrtu, nyghaytu jospary úly múrat retinde atap aitylghan edi ghoy. Býginde, el birligin kózdegen qújat jasaushylardyn, sonau әdiletti maqsatty keri ysyryp, «etnostyq emes, azamattyq memlekettik ornatamyz» dep dauryghuy, meninshe,   halqymyzdyng qasiretti tarihyn bilmeushilik, elemeushilik pen búrmalaushylyq saldarynan tughan, ómirsheng boluy neghaybyl  synarezu payym ghana. Búl qújat jobasy memleketúiystyrushy qazaqtyng últtyq mýddesine say kelmeydi, sondyqtan da  qayta qaraluy kerek.

Mәselening basty sebebi - patsha ýkimeti ashyq bastap, kenes dәuirinde әsireqyzyl, aldamshy úranmen ýdemelete jýrgizilgen orystandyru sayasatynda jatyr. Tәuelsizdik kezeninde otarsyzdandyru sharalaryn oilastyrmay, ekpinimen dóngelep kele jatqan, tipti, kórshilerding astyrtyn sayasatymen ruhtanyp, ýdey týsken orystandyrugha tegeuirindi tosqauyl qoymaghandyqta jatyr. Jәne, әriyne, tiyisinshe,  biylik tútqalary sonau kelensiz sayasat qúrbandarynyng qolynda túrghanynda jatyr.  Múnyng bәrin jana zaman tarihy jaqsylap týsindirip beruge tiyis. Kemel keleshekke әdil tarih qana kepil bola alady.

2. Tarihpen tәrbiyeleuge mәn beru manyzdy

Jaqynda «Tәuelsizdikti qorghau» halyqtyq qozghalysy úiymdastyru kenesining sheshimimen «Qazaqstan  Respublikasy últtyq sayasatynyng tújyrymdamasy» jariya boldy. Qara kýzde algha tartylghan Doktrina jobasyna balama retinde úsynylghan qújat jobasy. Joba bolghandyqtan da, talqylaugha ýles qosu orayynda, azamattardy tarihpen tәrbiyeleu isining jasampazdyghy men ómirshendigine qúlay senetin ózimizding kózqarasymyzgha sәikes, birer oidy ortagha saludy jón kóremiz.

Bayqalyp túr, birqatar is-daghdylyq minber sayasatkerleri,  últ mәselesin olardan әldeqayda terenirek, ghylymy dengeyde zerttep bilip jýrgenderding qisyn, oi-pikirlerin keri serpip, últtyq sayasat jýrgizudegi ústanymnyng jón-jobasyna qújattarynda layyqty mәn bermegen. Sóite túra olar qazirgi tanda doktrina emes, últ sayasaty konsepsiyasy qajet degen oidy búzyp-jaryp engizuge tyrysuda. Alayda, osynau kýreskerler mynany eskere bermeydi - birinshiden, teris baghalanghan Doktrinagha -  ong dep úsynylar Doktrina ghana balama bola alady, «Últ sayasaty tújyrymdamasyn» erten, onyng taghdyryn sheshuge qaqylylar tap sonday syltaumen, «El birligi doktrinasyna» balama qújat jobasy retinde qabyldamay jatsa, oghan týk te tanyrqaugha bolmaydy; ekinshiden, praktikalyq is-әrekette basshylyqqa alatyn prinsip úghymyndaghy doktrina - qyzmet týrining jetekshi oiy, týzilistik ústanym retinde úghylatyn sayasy tújyrymdama-konsepsiyany da boyyna toqy alady. Sondyqtan, qayta qaralatyn qújat doktrina sipatyn saqtaghany jón, tek, әriyne, mazmúny júrt talqysyna kýzde úsynylghan jobadan mýldem basqasha bolugha tiyis: «El birligi doktrinasy» tәrizdi azamattyq memleketti emes, «Qazaqstannyng últ sayasaty tújyrymdamasynda» eptep nobaylanghanday, shyn mәnindegi últtyq memleketti qúrugha, qazaq últy pen kóptegen úlys ókilderinen túratyn halyqtyng memleketqúrushy últ tóniregine úiysuy arqyly tútasatyn últtyq birligin qalyptastyrugha   baghyttaluy kerek.

Qalyng halyq, әrbir praktikalyq qyzmetker halqymyzdyng últtyq birligin qalyptastyru,  negizgi últ pen ózge etnostyq toptar, týrli konfessiyalar aralarynda  jarasymdy qatynastardy saqtau jәne damytu orayyndaghy alda túrghan mindetterdi aiqyn ajyrata aluy tiyis. Múny qújatta tújyrymdap kórsetu asa qajet. Al últtyq birlikpen órnekteletin el tútastyghyn nyghaytudy qamtamasyz etu ýshin - Qazaqstannyng qazirgi kezendegi  polietnostyq kelbetining qalyptasu tarihyn jaqsy bilu jón. Ózin de, ózgening de tarihpen tәrbiyeleu sodan bastalady. Ony oqyp-biluine múryndyq bolarlyq negizgi belesterding qabyldanbaq doktrinada dәl tújyrymdalghany abzal. Sonda mәselening býgingi tandaghy ózektiligi eshqanday búrmalausyz, dәl týsiniledi.

Qúr bos sóz bolmas ýshin naqty úsynys aita keteyik: búdan jiyrma jyl ilgergi Deklarasiyada belgilengen tәuelsiz últtyq memleket qúru baghytyndaghy dәiektemege tómendegi sekildi derekterdi qamtityn joldar kópshilikke oy salatynday, әrkimdi mәseleni tereng úghugha jeteleytindey dәrejede kirgeni maqúl bolar edi.

Derbes últtyq memlekettilik jayynan az sóz. Qazaqtardyng últtyq memlekettigining irgesi óz atamekeninde, Altyn Orda ydyraghannan keyingi tarihy jaghdayda, túnghysh ret óz atymen 1456 jyly qalandy. Az uaqytta Qazaq handyghy atalyp, osy kýngi aumaghynda tarih sahnasyna shyqty. Halqymyz 17-jýzjyldyqtyng alghashqy jartysynan bastap eki ghasyr boyy óz jer-suyn qorghau ýshin, shyghystan dýrkin-dýrkin kiylikken Jonghar handyghynyng apatty shapqynshylyghyna, teristigi men batysynan  kiymelegen orys imperiyasy kazaktarynyn, bashqúrttary men qalmaqtarynyng qandy joryqtaryna qarsy údayy soghysugha mәjbýr boldy. Últtyq birlikti tereng sezinuding arqasynda, ghasyrlar boyy attan týspey, elining alyp aumaghyn nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen qorghap, saqtap qala aldy.

Patsha ókimeti túsyndaghy tәueldilik pen bodandyq haqynda. Ýzdiksiz soghystan qajyp, tityqtaghan elding basshylyghyn Resey imperiyasynyng ýkimeti 18-ghasyrdyng 30-jyldary aila men arbau әdisterin ontayly qoldana otyryp, batys ólkeni protektorattyqqa alugha kóndirdi de, sol ghasyrdyng ayaghyna qaray qazaq jerin óz qúramyna kýshpen qosyp alugha kiristi.

Imperiya 19-ghasyrdyng alghashqy jartysynda qazaqtyng memlekettiligin tolyghymen joydy. Otarlaushylargha qarsy kóterilgen qozghalystardyng bәrin qan-josa etip túnshyqtyrdy. 19-ghasyrdyng ekinshi jartysynda ontýstik ólkeni jaulap aldy. Osylay, qazaq jer-suyn Reseyge qosyp alu ayaqtaldy.

Mústafa Shoqay kezinde tura atap aitqanday, orys soldatynyng artynda údayy orys mújyghy ilesip jýretin: sóitip, ishki guberniyalardan qonys audarushylardy kóshirip әkelip ornyqtyru arqyly, patsha ókimeti basyp alghan aumaqtaryn orys jerine ainaldyryp jiberuge tyrysty. Osylay, Resey imperiyasy otarlaudyng eng qatygez de arsyz, meylinshe zymiyan týrimen shúghyldandy. Búl júmys 1891 jylghy «Dala erejesi» dep atalghan zannamalyq qújattan song mýldem qarqyndata jýrgizildi. Kýlli qazaq jer-suy memleket menshigi dep jariyalandy. Sonyng negizinde qazaqtardyng shúrayly qonystary orys qonys audarushylary ýshin ozbyrlyqpen tartyp alyna bastady. Halyq ruhany qyspaqqa týsirildi, meshitter salugha tyiym salynyp, shirkeulerdi kóbeytu jәne jergilikti halyqty shoqyndyru әreketteri oryn aldy, imperiyanyng otardaghy bolashaq senimdi oryndaushy-qyzmetshilerin әzirleu ýshin balalardy orys mektepterinde oqytugha mәjbýrledi.

Kenes ókimeti túsynda jer men sananyng janasha otarlanuy. Áygili orys revolusiyalary nәtiyjesinde qazaq memlekettiligimizdi qalpyna keltirip janghyrttyq dep quandy, alayda, imperiyanyng jana keypin kiygen kenes ókimeti ony 20-jyldardan bastap janasha auyzdyqtady. «Bolishevikterding ashtyq sayasaty» (M.Shoqay) kóshpendi júrtty últtyq apatqa úryndyrdy: qazaq 1917-18 jj. jalpy mólsherining bir shiyregin, 1921-23 jj. sol kezgi mólsherining taghy bir shiyregin, al 1931-33 jyldary - ashtan qyrylghany bar, shamasy jetkenderding shet elderge asyp ketkeni bar, sol qarsandaghy sanynyng jartysyn joghaltty. Asharshylyq zobalany men oghan astastyra bastalghan repressiyalar últtyq sanany oisyrata deformasiyalady.

Jer-suy men halqy Orta Aziyadaghy 1924 jylghy últtyq-aumaqtyq mejeleuden song bir shanyraq astyna toptastyrylghan kezende qazaq respublika túrghyndarynyng ýshten eki bóliginen astamyn qúraytyn. Sol kezde biyliktegi qazaq azamattary «1920 jyly jariyalanghanmen, shynayy kelbetine ie bola almaghan últtyq respublika ýshin údayy kýresip kelgenderin, endi, eki ólke jer-suy barsha júrtymen birigip, halyqtyng alpys segiz payyzy qazaq boluy - búl kýresting ayaqtaluyn kórsetip túrghanyn, sonymen birge osy sәtting ony (últtyq respublikany) jasau jolyndaghy jasampaz júmystyng bastaluyn bildiretinin» aitqan edi. Alayda jana túrpatty otarshyldar ondaydy (shyn mәnindegi últtyq respublikanyng ornauyn) qalamaytyn, sondyqtan da ortalyq ózindik oi-pikir bar qazaq azamattaryn biylikten tez taydyrdy...

Respublika azamattaryn jazyqsyz sayasy qughyn-sýrginge úshyratty. Tәrkileu, otyryqshylandyru, újymdastyru syndy kýshpen jýrgizilgen solaqay reformalargha qarsylyq ereuilderin qaruly әskery jasaqtarmen qisapsyz qyrghyn jasay otyryp basty (kenes biyligi túsynda sayasy jazalaulardyng nahaq qúrbany bolghan 340 mynnan astam adam, sonyng ishinde tek 1937-38  jyldary sottalghandardyng 120 myndayy jәne atylghandardyng 25 myndayy Tәuelsizdik jyldary aqtaldy).

Fashizmmen soghysqa halqymyz jarty milliongha juyq úl-qyzyn attandyrdy (olardyng tórtten ýsh bóligi maydan dalalarynda qaza tapty), әskeriy-óndiris oryndarymen birge ortalyqtan qonys audarghandardy,  óz tarihy otandarynan senimsizdik tanytylyp kýshpen kóshirilip әkelingen týrli últ pen úlys ókilderin - ýlkendi-kishili diasporalardy - qúshaq  jaya qarsy alyp, baspanasymen, nan-suymen riyasyz bólisti.

Ókimetting tartymdy uәdelermen býrkelgen aldamshy sayasaty asharshylyq apaty  saldarynan bosap qalghan kenistikke Odaqtyng evropalyq bóliginen, Sibirden kóship kelushilerge esikti aiqara ashyp qoydy. Alyp qazaq dalasy konsentrasiyalyq lagerige ainaldyrylyp, Kenes Odaghynyng shartarabynan tasymaldanghan sottalghandar kýshimen kazarmalyq sosializm kórigi qyzdyryldy. Industriyalandyru, tyng iygeru úrandarymen qazaq jerine jana ómir qúrushylardy topyrlata tógu arqyly el aumaghyn janasha otarlap, «patsha ókimetining ghasyrlar boyy qolynan kelmegen isti kenes ókimeti bir-eki-aq jylda jýzege asyrdy» (N.Hrushev).

Respublika kartasynda Kenes Odaghynyng shartarabynan ózge júrt ókilderi ózderimen ala kelgen bóten geografiyalyq ataular jypyrlap, qazaq auyldary olardyng ara-arasynda úsaq aralday shashylyp qaldy. Qazaqtyng dәstýrli ekonomikasy túralatyldy, sanasy shegendeldi, últtyq mektepteri jappay jabyldy. Biylik kýshimen osylay qalyptastyrylghan jaghday qazaq balalaryn orys mektepterine beruge mәjbýrledi. Memlekettik, sharuashylyq jәne qoghamdyq tynys-tirshilikten qazaq tili týgelge juyq derlik dәrejede yghystyrylyp shygharyldy, «kommunizmge bir ghana orys tilimen baru» úrany kóterildi, «orys tili - ekinshi ana tili» úghymy ómirge engizildi.

Qazaqtyng óz jerinde halyqtyng ýshten birine de jetpeytin dengeyge týsken  mýsәpir qalpyn, tilin, tarihyn, mәdeniyetin, әdep-ghúryp, salt-dәstýrin úmytudyng az-aq aldynda qalghan qasiretti ahualyn ózge týgil ózine de bilgizbeu sayasaty jýrgizildi.

Orystandyru men otarlau sayasaty jenisti shynyna shyqqan eluinshi jyldardyng ortasynda qazaq respublika túrghyndarynyng ýshten birine de jetpey qaldy. Tek sodan beri halqymyzdyng bastan keshken demografiyalyq dýmpu ýderisi nәtiyjesinde ghana qazaq halqy 70-80-jyldary es jiyp, qataryn kóbeytti, «Qazaqstan - halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy» dep әspettelgen sayasat auqymynda mýmkindik berilgen dengeyge deyin sapalyq túrghyda da ilgeriley bastady.

Últtyq sana-sezimi oyanghan qazaq jastarynyng 1986 jylghy 17-18 jeltoqsanda ortalyqtyng imperiyalyq ozbyrlyghyna qarsylyq bildirgen demokratiyalyq qozghalysyna tózbegen astam biylik әskery kýsh qoldanyp, otar qúldarynyng metropoliyagha qarsy shyqqan aqtyq últ-azattyq kóterilisin tútandyrdy. Jeltoqsan ereuili ayausyz basyp-janshyldy, onyng sebep-saldary júrtshylyqtan jasyrylyp, myndaghan azamatqa - júmystan, oqudan shygharudan jәne partiyalyq, komsomoldyq jazalar beruden bastap, qisynsyz jalghan aiyptarmen sottaugha deyin -týrli repressiyalyq sharalar qoldanyldy.

Memlekettik tәuelsizdik túsyndaghy ahual. Búl orayda  qoldaghy iri jetistikterimiz jayyndaghy kópke mәlim derekterdi qaytalamay-aq, oghan qosymsha, keybir kemistikterimizdi eske sala ketken dúrys bolatyn tәrizdi. Mәselen, 1991 jyly Memlekettik tәuelsizdik akti qabyldanghanda, jogharghy biylikte qazaq mýddesin kózdeuden negizinen boyyn aulaq salatyndar mol bolghandyqtan, sodan bir jyl búryn jariya etilgen Deklarasiya tújyrymdaryn naqty oryndaudan aulaqtap, sol kezgi parlament «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy» tirkesinen tek iydeologiyalyq anyqtauysh sózderdi alyp tastaumen ghana shektele almady. Sonyng saldarynan «Qazaqstan Respublikasy», yaghny «Qazaqeli Respublikasy» - halyqtyng emes, geografiyalyq úghymnyng respublikasy degen maghyna beretin tirkeske toqtaldy. Búl el men jer iyesi bolyp tabylatyn qazaq halqyna qatysty tarihy әdilettilikti qalpyna keltirudi paryz retinde sezinbeudin, shyndap kelgende, ony syilamaushylyq pen mensinbeushilikting naqty kórinisi edi. Odan bergi oqighalar sol kózqarasty týzeuge biyleushi elitanyng asa yntaly emes ekenin dәleldey týsude.

Bolishevizm túsyndaghy qasiretti búrmalaular ýshin jalpy kenestik biylik te, Qazaq Respublikasynyng kenestik quyrshaq ýkimeti de eshqanday jauapqa tartylghan joq. Olardyng әr kezendegi qylmysqa parapar qyzmeti, tipti, tәuelsizdikke jol ashqan Jeltoqsan kóterilisin layyqty úlyqtamau, qayta, ony mansúqtau әreketteri ýshin  tәuelsiz memleketimiz tarapynan opynu sezimi kórinbedi. Búl qúbylystargha  sayasy bagha berilmedi. Ár kezendegi bas aiypkerler men sanasyz qolshoqpar-oryndaushylardyng atyn atap, týsin týstep jariya etu, tazaru, janaru sharalary (lustrasiyalar) jasalmady.

Patsha ókimeti órkeniyetke jetkizu jeleuimen bastap, kenes ókimeti janarghan tәtti de jalghan úranmen jalghastyrghan, jer-sudy, sharuashylyq tynys-tirshilikti, sanany otarlau arqyly qazaqtyng eldigin jan-jaqty shengeldegen ahualdan qútyludyng dekolonizasiya syndy jýieli arylu baghdarlamasy qabyldanbady. Sonyng saldarynan eski jýiening kommunizm qúrushy senimdi qyzmetshileri múrttaryn balta shappastan  demokratiyalyq túlparlargha auysyp mindi de, endi kapitalizmning kriminaldy reformalaryn  jýrgizuge kiristi.

Tituldy últ pen etnostyq toptar, úlystar ókilderi arasyndaghy, dinder aralaryndaghy maqtanyshpen aitylatyn tózimdilikti, túraqtylyq pen tynyshtyqty saqtau maqsatynda bar salada da qazaqtyng últtyq mýddesi ekinshi qatargha ysyrylumen keledi. Mәselen, qazaq tili memlekettik til retinde Tәuelsizdikten eki jyl búryn jariyalanghanmen, sodan beri jiyrma jyldan astam uaqyt ótse de, әli tiyisti túghyryna qondyrylghan joq. Konstitusiyalyq talapty birinshi kezekte biylik tarmaqtary,  memlekettik apparattar, budjettik mekemeler, onyng ishinde qarjy-qarajat, salyq oryndary oryndamaydy. Tiyisinshe, memlekettik tilge qajettilik ahualy jasalmady.

Sonyng saldarynan, iskerlik maqsatpen Qazaqstangha kelgen sheteldik kompaniyalardan, shaghyn jәne orta biznesten,  shetelmen birlesken kәsiporyndardan memlekettik tilde qatynas jasau talap etilmeydi. Kóruge qolayly uaqytta jekemenshik týgil, memlekettik telearnalardyng ózi qazaq tilinde baghdarlamalar kórsetpeydi. Telearnalardan habar taratu uaqytynyng kemi jartysyn memlekettik tilde beruding tildik ortany qalyptastyryp-damytu  ýshin talap  etiletini anyq jazylghan zandardy sony qadaghalaytyn ministrlik pen sottardyng ózi búrmalap, «elu payyzdyq talap oryndalyp otyr, zang búzylghan joq» dep, sauatsyzdyqpen ýndesken  beypatriottyq úigharym jasaudan tanbay keledi.

2009 jyly qazaqtyng ýles salmaghy memlekettegi halyqtyng ýshten ekisinen asyp,  1924 jyly oryn alghan jaghdaygha seksen bes jyldan keyin qayta jetti, tiyisinshe, taghy da shyn mәnindegi últtyq memleket jasaugha qolayly tarihy sәt tudy. Osy orayda Qazaqstandaghy diasporalardyng barshasy qazaq halqyn shyn qúrmetteytinin is jýzinde kórsetip, ony memleketúiystyrushy últ retindegi tarihy ornyna kóteru ýshin, tóniregine tyghyz toptasugha tiyis. Ár kezgi biylikting solaqay sayasaty saldarynan qazaq halqynyng kemsitiluine, tarihy qúqtarynyng shekteluine óz erikterinen tys, janama týrde bolsa da,  qatysty bolghandyqtaryn irili-úsaqty etnostyq toptar bilgeni jón. Sony sezinu arqyly sanaly týrde qazaq últynyng qasyna toptasyp, últtyq memleket qúrylysyna bir kisidey atsalysudy múrat etui kerek.

Múnday erik-jiger shyn mәnindegi el tútastyghyna qyzmet etetin últtyq memleket ornatugha qajet kelisim men túraqtylyqtyng irgetasy bolyp qalanady. Al búl - qazaq últy men qazaq jerinde túratyn kýlli úlys azshylyqtary bir jaghadan moyyn, jennen qol shygharyp, birlesken ahualda últtyq memleketti tiyanaqtap ornatu - bolashaqta kemel azamattyq qogham qúrugha bekem kepildik beretin jәit. Múny qosh kórmeytinderdin, «nelikten qazaqtar memleket úiystyrushy dep sanalu kerek, qazaqtan ózgeler de salyq tóleushiler ghoy» dep kólgirsiytinderding naghyz arandatushylar, tәuelsizdikting mysyq tileuli jolbiykeleri ekenin ashyp aitatyn uaqyt keldi.

1990 jylghy Deklarasiyada jariya etilgen últtyq memleket qúru maqsatyn jýzege asyru jolynda Qazaqstan Respublikasy halqynyng últtyq birligin qamtamasyz etu, qalyptastyru jәne nyghaytu - memleketting qauipsizdigi men tәuelsizdigin bayandy etudin, onyng әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasy damuyndaghy strategiyalyq basymdyqtardy iske asyrudyng negizgi sharty bolyp tabylady.

El aldyna industriyalandyrudyng jana jobalary tartylghan, innovasiyalyq-tehnologiyalyq serpilisti qamtamasyz etu mindeti qoyylghan qazirgi tandaghy jaghdayda últtyq memleket qúrylysyn sanaly týrde jýrgizudin, halyqtyng últtyq birligin arttyryp, qoghamdy tútastyru men úiystyrudyng ózektiligi arta týsedi.

Al osy maqsatqa aparar sharalar jýiesine, aitylyp jýrgen mәselelermen qatar, elimizding barlyq azamattary ózderining qazaqtyng últtyq memlekettigine qatystylyghyn tereng sezinetindey qúndylyqtar jýiesin qalyptastyrudy qosqan jón bolar edi. Tarih arqyly tәrbiyeleuge erekshe mәn beru lәzim. Ásirese imperiyalyq Reseyding qazaq halqyn memlekettiliginen aiyruyna, elin otarlauyna, odan, kenes imperiyasy jol bergen alapat asharshylyqtargha, ýnemi jýrgizilgen sayasy qughyn-sýrginderge, qarsylyq qozghalystargha, jasyryn úiymdargha, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine sayasy jәne qúqyqtyq bagha beru qajet.

Asharshylyq pen repressiyalar qúrbandary jerlengen oryndardy anyqtap, bastaryna belgiler, eskertkishter qoi júmystaryn jalghastyru, memlekettik múrajaylarda arnayy bólimder ashu, jyl sayynghy Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni jәne onyng qarsanyndaghy júmada jer-jerde, oqu oryndarynda, mekemeler men kәsiporyndarda olardy eske alu sharalaryn ótkizudi, meshitterde, shirkeulerde, ghibadathanalarda arnayy dúghalar oqudy el kóleminde úiymdastyryp, dәstýrge ainaldyru lәzim. Sonday-aq, últymyzdyng shetelde jatqan ardaqty azamattaryn elge әkelip qayta jerleu, yaki, sýiekterin tasymaldau mýmkin bolmaghan jaghdayda, beyitterinen topyraq alyp, simvoldyq týrde arnayy rәsimmen Tәuelsizdik kýreskerleri panteonyna qoy mәselesin memlekettik dengeyde qolgha alyp, iske asyru oryndy. Búl túrghyda qazaq memlekettigin alpauyt jaulaushylardan on jyl boyy qorghap, sol jolda mert bolghan Kenesary hannyn, azattyq ýshin jan bergen ózge de batyrlardyn, mәselen, Keykinin   bassýiegin Resey múrajayy qorynan elge qaytaru mәselesin sheshudi paryz dep úqqan jón.

Taghy bir múqiyat eskeretin mәsele - memlekettik tilden resmy qoldanyluy yqtimal tilge, ózge de qajettilik tuatyn tilderge tәrjima jasaytyn audarmashylar qataryn dayyndaudy memlekettik dengeyde qolgha alu. Sonday jana túrpatty audarmashylardyng memlekettik biylik tarmaqtarynda memlekettik tildi әli de jete bilmeytin azamattargha qajetti qyzmet kórsetuin, týrli resmy jinalystarda memlekettik tilden ózge tilderge ilespe audarma jasap otyruyn ornyqtyru kerek.

Kerek jәit kóp. Ár salada. «El birligi doktrinasynda» túghyrnama dúrys anyqtalmaghandyqtan, últ partiottary tarapynan qatty narazylyq tudy. «Últtyq sayasat tújyrymdamasynda» búl tәp-tәuir eskerilgen. Biraq jetispeytin jaghy da barshylyq. Mәsele - talqylau barysynda solardy jetildiru qajettiginde. Jogharydaghy sózder soghan ýles qosu maqsatynda jazyldy. Bolashaghymyz bayandy bolsyn desek, qazaq últynyng memleket qúrushy últ retindegi tarihy túghyryna  qondyryluyna býkil halyq bolyp kómekteseyik!

"Abay-aqparat"