Songhy uaqytta BAQ-ta teatr jәne kino óneri turaly jii kóterilip jýr. Búl salada dau-damay kóp, jetistigimiz de joq emes. Ásirese, kinomamandar qazaq qoghamynyng salmaqty súranysyn qanaghattandyra almay otyrghany bayqalady. Osy orayda qazaq teatry men kinosynyng qazirgi ahualyna qatysty belgili teatr synshysy Áshirbek SYGhAYdy әngimege tartqan edik.

Áshirbek SYGhAY, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Memlekettik syilyqtyng laureaty, belgili teatr synshysy, «Daraboz» jurnalynyng bas redaktory:

Songhy uaqytta BAQ-ta teatr jәne kino óneri turaly jii kóterilip jýr. Búl salada dau-damay kóp, jetistigimiz de joq emes. Ásirese, kinomamandar qazaq qoghamynyng salmaqty súranysyn qanaghattandyra almay otyrghany bayqalady. Osy orayda qazaq teatry men kinosynyng qazirgi ahualyna qatysty belgili teatr synshysy Áshirbek SYGhAYdy әngimege tartqan edik.

Áshirbek SYGhAY, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Memlekettik syilyqtyng laureaty, belgili teatr synshysy, «Daraboz» jurnalynyng bas redaktory:

- Qazirgi tandaghy qazaq teatrynyng hali qalay?
- Baby kelmegen sәigýlikti bәigege qosugha bola ma? Óner - bәige. Ónerde ýnemi oq boyy ozyq shabu mindet emes. Degenmen de daralanu kerek-aq. Daralanbaghan óner - tobyr. Ókinishke qaray, býginde elimizdegi әr teatr daraboz bola almay otyr. Óitkeni, olardyng júmysy qogham men biylikke tikeley baylanysty. Ártisterdi kiyindiru, qoyylymdy bezendiru, dekorasiyany jasau, rejisserge, aktergha aqsha tóleu kerek. Eger qomaqty qarjy bolmasa teatr spektaklin óz dәrejesinde kórsete almaydy.
- Memlekttik teatrlar men jeke menshik teatrlardyng arasynda qanday aiyrmashylyqtar bar?
- Jeke menshik teatr óte az. Bolat Atabaev «Aqsaray» degen teatrdy ashty. Biraq onyng bolashaghy ne bolary belgisiz. Jeke zaly bolmaghasyn әr teatrdy panalap, jaghalap jýr. Al, «Zerkalo», «Artishov» degen orys teatrlary bar. Olardy qazaq mәdeniyetine, kәsiby ónerine tereng ýles qosady dep oilamaymyn. Olar basqa jaqqa qarap úlidy nemese óz diasporasy ýshin qyzmet etedi. Qazir teardyng barlyghy memleket qarauynda. Respublikalyq, oblystyq, audandyq dengeydegisi bolsyn memleketting qaltasyna qarap otyr.
- Teatrdaghy bezendiru, dekorasiya, jalpy tehnikalyq jaraqtandyru jaghy qalay?
- Mәz emes. Mәselen, jaqynda Qaraghandyda XVII teatrlar festivali ótti, men qazylar alqasynyng tóraghasy boldym. 12 qazaq teatry, 2 orys, 1 kәris teatry óner kórsetti. Sonda bayqaghanym, teatrlardyng kóbinde jaryq beru, kólenke beru, jaryqtandyru, núrlandyru prosesi óte nashar. Búl neni kórsetedi? Kórermenge mәn bermeytindigimiz, jaryq berushi mamandar dayarlamaytyndyghymyz kórinip túrdy. Sahnada jaryq arqyly jasalatyn keremet aishyqty kórinister joqtyng qasy.
- Elimizdegi kóshbasshy teatrlar she?
- M.Áuezov atyndaghy drama teatrdyng jaryghy jaqsy dep aita almaymyn. Kýngirt jerde jaryq bolyp ketedi, naghyz jarqyraytyn jerde kýngirt jaryq beriledi. Kenestik dәuirdegi eski apparaturalar әli kýnge deyin teatrda kóp. Jalpy tehnikalyq sapasy jaghynan bizding synymyz jetkilikti.
- Ministrlik tarapynan ótkizilip jatqan festivalider nәtiyjesin berip jatyr ma?
- Búl - paydaly. Óitkeni, teatrlar bir-birin kóredi, baq synasady, ónerin tamashalaydy, bir-birinen ýirenedi, kenesedi. Odan ziyan joq. Eger teatrlar kezdesip túrmasa, balapan basyna, túrymtay túsyna ketip, qazaq ónerining bir nýktede toghysuy qiyn bolady. Bir-birimen sayysqa týspese, talant tanyla ma? Sapa bәsekeden tuady.
- Siz búryn orys tilindegi Valentin Ejovtyng shygharmalaryn audarghan ediniz. Audarugha ne sebep boldy? Álde qazaq dramaturgiyasy babynda emes pe?
- Ony osydan 30 jyl búryn professorlar T.Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasynyng studentteri ýshin audartqyzghan. Keyin Gh.Mýsirepov atyndaghy jastar teatrynyng basshylyghy maghan qolgha salghasyn qayta audaryp shyqtym. «Men audarmamen ainalysayyn, atymdy shygharayyn» dep audargham joq, tek teatrdyng talabyn, tapsyrmasyn oryndau boldy. Al, audarmadan qashudyng jóni joq. Ózgening ónerin, mәdeniyetin tanugha múryndyq bolady. Olardyng tynys-tirshiligin, keyipkerlerining qazaq psihologiyasynan ózgesheligin bayqau kerek. Áytpese rejisserler qalay ósedi? Klassika dep teatrda Shekspirdi, Chehovty qoyyp jatamyz. Osylardy audaryp túrugha bolady. Biraq múny qasaqana tendensiyagha ainaldyrugha bolmaydy. Bizding negizgi kýshimiz últtyq dramaturgiyanyn, teatrdyng kәsibiyligin arttyrugha júmsaluy kerek.
- Qazaq dramaturgiyasy turaly ne aitasyz?
- Áyteuir, iske tatidy-au degenderi qoyylyp jatyr.
- Jas mamandar, yaghny dramaturgiya jaghynan jastar bar ma?
- Óte tapshy. Dramaturgiya salasyndaghy jas degenning ózi 40 jas nemese odan da asyp ketti. Al, búrynghy jazyp jýrgen maytalmannyng kóbisi dýniyeden ozyp ketti: Oralhan Bókey, Qaltay Múhamedjanov, Tahauy Ahtanov, Baqqoja Múqay, Sadyqbek Adyrbekov, Áljappar Ábishev, Talaptan Ahmetjan. Aqseleu Seydimbek te birdi-ekili piesa jazghan edi. Qazir dramaturgiyanyng auyr jýgin arqalap jýrgender: Dulat Isabekov, Súltanәli Balghabaev, Serik Asylbekov, Iranghayyp, Tynymbay Núrmaghambetov. Búl 4-5 adam 50 teatr ýshin óte az. Al, 25-35-ting arasynda top jaryp dýrkirep kele jatqan adamdy aita almaymyn. Áriyne, búl bizding kemshiligimiz. Bir-birining sonynan lek-legimen kele jatqan buyn joq. Múny sóguge, renjuge bolmaydy, búl qiyn, kertartpa janr. Kezinde Chehov pen Áuezov at tonyn ala qashqan janr. Áuezov syndy ýlken suretkerding búl janrdan jerinui bostan-bos emes. Shekspir piesasynyng ózi 35-37-den aspaghan.
- Qazaqstan teatr qayratkerleri odaghy ne atqaryp jatyr?
- Basshylyq auysyp jatyr, bolshaqta ne atqaratynyn kóre jatarmyz. Ónertanushy Erkin Juasbekting ornyna Túnghyshbay Jamanqúlov basshy bolyp keldi. Al, keremet júmys istep jatyr dep aita almaymyn.
- Siz «Kóshpendiler» filimining premierasynda «Qyz Jibekten» artyq qazaq filimin kórgen emespin dep ediniz. Sodan beri qansha uaqyt ótti, qanshama filim týsirildi. Osy oiynyzdan ainyghan joqsyz ba?
- Últtyq iyis, әsemdilik jaghynan «Qyz Jibek» birinshi orynda. 1970 jyly shyqqanmen býginge deyin qúndylyghyn joghaltpay otyr. Jaqynda «Birjan saldy» kórdim. Ánimizdi, jerimizdi, әdemiligimizdi, qyzdarymyzdy, úldarymyzdy kórip marqayasyn. Jalpy bizding kinolarda qazaqta bolmaghan dýniyelerdi kórsetetin, últymyzdy jaghymsyz qylyp tanytatyn nәrseler beleng alyp bara jatyr. Keyipkerlerding anayy qatynasyn kórsetetin, әdepsizdik, tәrtipsizdikti kórsetetin filim kóp. Sony kórsetip, kórermen yqylasyna bólenip, jalt ete qalam dep oilaytyn boluy kerek. Ol - tyng oy emes, kórgensizdik. Qazaq sezimin tereng ústay, júmbaqtay bilgen halyq. Kóp filimderde qazaq qyzy daraqy, jigiti jylpos, araq ishkish. Onyng qasynda «Birjan salda» qazaqy iyis bar. Biz qazaqty úmytyp kettik, shetelge únaghymyz kep túrady. Búl ne әdet? Fransiya da, japon da bizge arnap filim týsirmeydi. Japonda Akira Kurasava degen kino ónerining sheberi bolghan. Onyng filimderining sapasy, kólemi, kórkemdigi, oqighasy da ghajap. Bәrinde japon taghdyry, japon әlemi atoy salyp túrady. Sonymen-aq býkil әlemge aty shyqty. Onyng sózi bar: «Men japongha arnap kino týsirem, halqym týsinse boldy. Japonnyng janyn týsingisi kelse, filimimizdi kórsin, әnimizdi tyndasyn», - deydi. Al, bizde on million qazaqtyng mýddesi jayyna qalady da, Kann festivali, Oskar jýldesi dep laghyp kete barady. Ol jaqtan bir japyraq qaghaz alyp kelip, mәz bolyp, tóbemizde tayrandaydy. Al, 10 million qazaq kórgisi keletin filimine qol jetkize almay otyr. Osy rette «Birjan sal» janyna jayly tiyetin tang aldynda soqqan samal jel siyaqty. Shúbalanqylyghy, úzaqtyghy, filimdegi qyzdardy somdaghan top únamady. Ishki, syrtqy súlulyghy jaghynan Birjan sal ghashyq bolatyn qyzdar emes sekildi. Shyn mәninde, mýmkin solay bolghan shyghar. Biraq ónerde tandauly - «Qazaq qyzy osy ma» dep tanqalatynday boluy kerek. Onyng ýstine ónerpaz, óner, ruhaniyat turaly filim bolghasyn әdemilik kóz tartyp túrghany jón.
Nege rejisserler qazaq akterlerimen júmys jasamaydy? Eng bolmaghanda sidandaghan Kuno Bekker Abylay handy oinaghansha qazaqtan aumaytyn Vatanabeni shaqyrghany jaqsy edi. Qazaq rejisserlerining kózin ne qara týnek basyp túr? Eng bolmaghanda Abylay hangha syrt kelbeti úqsauy kerek qoy. Kuno Bekker - úshyp-qonyp jýrgen bala. Oghan Abylay handy oinatyp qoyghanyna qayran qalam?! Qosh, búl kórkem filim, jinaqtalghan obraz bolsyn delik. Onda atyn ózgertsin, qadirli hanymyz Abylayda ne sharuasy bar. Ókinishke qaray, qazirgi kino mamandar shamasyna qaramay, Depardie, Mark de Kaskas, Kuno Bekker, Beyshenaliyev arqyly kóterilip, bireudi jastana jýrgisi keledi.
Hәkim Abay turaly filim әli dúrys týsirilgen joq. 43 jyly bir týsirildi, odan keyin Ardaq Ámirqúlov «jas kezin týsirem» dep taghy bir asyr saldy. Aqyrynda aty da, zaty da joq bolyp shyqty. «Eki seriya qylamyz» dep Ázirbayjan Mәmbetov týsirdi. Búl da mәz emes. Bir sózben aitqanda qazaq ruhaniyatyna eleuli oqigha bolyp qosylmady. Bizde teleserial joq. Qazaq әdebiyetinde iydeya kól-kósir. Ahtanov, Álimjanov, Núrpeyisov, Núrshayyqov, Qabdesh Júmadilov, Múhtar Maghauiyn, Ábish Kekilbaevtardyng kez kezgen shygharmasynan teleserial týsiruge bolady. Ókinishke qaray, ol shygharmalardy kino mamandary oqymaydy. Mәskeude oqyp kelgen orys tildi rejisserler qazaq әdebiyetin bilmeydi. Oiyndy qorytyp, jýregindi jaryp shyqpaghasyn iydeya bola ma? Qysqasy, qazaq kinosy әli biteu jara.
- Jalpy sizding osy synynyzdan nәtiyje shyghyp jatyr ma?
- Tyndap ta jatqan eshkim joq. Sebebi, bizding kino jasaushylardyng kóbisin qazaq taghdyry oilandyrmaydy. Qazaq kinosynda qazaqtyng bet-beynesi joq. Sodan bolar, sol bayaghy «Qyz Jibekti», «Atamannyng aqyryn», «Mening atym - Qojany» aitamyz da otyramyz. Óitkeni, onda qazaqtyng jany bar: qazaq jýregining lýpili, qazaq dalasynyng iyisi jatyr. Búl kinolardy kýni býginge deyin kez kelgen buynnyng ókili jalyqpay, toymay qaraydy. Al, «Kelindi» kórip týnildim. Ondaghy eshki sýiregen balagha qarap, namystan ólip kete jazdadym. «Kelin» festivalige bara jatyr. Ony kórgen ózge júrtta «qazaq baghyp otyrghan malymen osylay jasaydy» eken degen kózgharas qalady. «Kelin» siyaqty bylyqty syrtqa alyp shyghugha bola ma? Bylyq barlyq halyqta da bar. Qaysysy óz bylyghyn kórsetip jatyr? Eng әdemi jerin, ónerge nysana bolatyn jerin ghana kórsetedi. Mine, fransuz mәdeniyeti, mahabbaty, jeri dep elep-ekshep fransuzdar әlemge tanystyrady. Fransuz zúlymdyghynyng ózin sәl-pәl әdemilikke orap beredi. Bizding filimderde sheshinip tastau, jalanashtanu tendensiyagha ainalyp bara jatyr.
- Qazaq teatrynda «kórermen joq» degen problema bar ma?
- Joq. Qazir keshke teatrgha barsan, M.Áuezov teatryna kiruge biylet taba almay qalasyn. Almatydaghy qazaq teatrynyng zaldarynda iyne shanshar oryn joq. Adam lyq tolady. Kórermen tabu problemasy 1990 jyldary boldy. Al, qazir onday mәsele kóterilmeydi.
- Ózinizden keyin teatr salasynda syn aityp, kózge kórinip jýrgen jas synshylar bar ma?
- Synshy, ónertanushy, professor Baghybek Qúndaqbaev menen 21 jas ýlken. Sodan keyin synshy bolyp tanylyp men shyqtym. Menen keyin de osynday jyl aralyqtar kerek siyaqty.

Súhbattasqan:
Dәuren SEYITJANÚLY

"Ýsh qiyan" gazeti