Osy júmada, qantardyng 29-y kýni, Preziydent Nazarbaev halyqqa kezekti Joldauyn jasaydy.  Jyl sayyn bir ret bolatyn  dәstýrli Joldau biyl «dәstýrden» tys ótetin synayly.  Elbasy Joldauy әdette qys mezgili ayaqtalyp qalghan tústa, ýkimet pen әkimqaralardyng ishindegi  keybir úsaq-týiek auys-týiister bitken song jariya etiletin. Memleket basshysynyng Joldauy sondyqtan da atqarushy biylikting bir jyl kóleminde iske asyrugha tiyis júmys josparyn, aldaghy mindetterin aiqyndap beretin qújat esebinde qabyldanady. Degendey-aq, ókimet ong qabaq tanytyp otyratyn baspasóz bitkende ile ýn qosyp, jyl boyy «Elbasy joldauynda aitylghanday» dep, nemese «Joldaugha - qoldau» dep, alaulatyp-jalaulatyp shygha keletini bar. Búl da bizding eldegi ainymas dәstýrding bir týri. Elimizdegi BAQ  ústanghan búl dәstýrding juyq arada óni ózgerip, salty janara qoymasy anyq.

Osy júmada, qantardyng 29-y kýni, Preziydent Nazarbaev halyqqa kezekti Joldauyn jasaydy.  Jyl sayyn bir ret bolatyn  dәstýrli Joldau biyl «dәstýrden» tys ótetin synayly.  Elbasy Joldauy әdette qys mezgili ayaqtalyp qalghan tústa, ýkimet pen әkimqaralardyng ishindegi  keybir úsaq-týiek auys-týiister bitken song jariya etiletin. Memleket basshysynyng Joldauy sondyqtan da atqarushy biylikting bir jyl kóleminde iske asyrugha tiyis júmys josparyn, aldaghy mindetterin aiqyndap beretin qújat esebinde qabyldanady. Degendey-aq, ókimet ong qabaq tanytyp otyratyn baspasóz bitkende ile ýn qosyp, jyl boyy «Elbasy joldauynda aitylghanday» dep, nemese «Joldaugha - qoldau» dep, alaulatyp-jalaulatyp shygha keletini bar. Búl da bizding eldegi ainymas dәstýrding bir týri. Elimizdegi BAQ  ústanghan búl dәstýrding juyq arada óni ózgerip, salty janara qoymasy anyq.

Áytkenmende, Joldau nege әdettegi uaqytynan búryn jariya etilmek? Joldaudyng erterek jariya etiluine Qazaqstannyng ishki ahualyndaghy qandayda bir sayasy oqighalar týrtki boldy ma? Álde osy rettegi Joldau Mәsimov ýkimetining yqtimal otstavkasyn angharta ma? Mýmkin. Óitkeni  Kәrim Qajymqanúlynyng lauazymy biyik jeke qyzmeti týgel onyng otbasyna qatysty kópting ashynghan ýni (esterinizge sala keteyik, kәsipker Qajymqan Mәsimov qarjy daghdarysyn syltau etip ýleskerlerding qaltasyn ýptep ketkenderding qatarynan bolyp shyqty) Elbasynyng qúlaghyna jetpey qaluy kýmәndi. Onyng syrtynda Mәsimov ýkimetine әlemdik qarjy daghdarysyndaghy Qazaqstanda ómir sýru peshenesine jazylghan  «Kamikadzenin» sybaghaly taghdyryn bastan ótkeruge tura keldi. Kýtirlep beli ketken ekonomika sayasy kýshterding kýrt kóterilip, últtyq, memlekettik mazmúny tereng mәselelerdi ashyq talqylap, pikir sayys alanyna alyp shyghugha yqpal tughyzdy. Atqarushy biylikti biylegen búrynghy-songhy premierlerding qoghammen erkin dialog shenberinde tildesip «premer» kórsetkeni shamaly edi. Al Mәsimovtyng komandasy tipti qauqarsyz bolyp shyqty. Mәsimov ýkimeti osy kýnge deyin ózining ne istep, nendey manyzdy ispen shúghyldanyp jýrgenin búqaragha týsindire alghan emes. Mәsimovtyng ózi de uәdesinde túra almaytyndyghyn bir ghana isimen aimanday etti. Ol ýkimet basshylyghyna taghayyndalghan kezinde memlekettik tilde qysylmay sóilep ketetindigine sendirgen. Alayda, mine, ýsh jyldan asty  birer sózding basyn ildealdalap qosqany bolmasa, Mәsimovtyng qazaqsha mayyn tamyza sóilegenin qúlaghymyz esty qoyghan joq. Qazaqstanda til mәselesi dәl osy Mәsimov ýkimetining túsynda «qatynas qúraly» degen qúrghaq týsinikten terende ekendigin pash etti. Sebebi, Mәsimov siyaqty Memleketting tilin bilmeytin túlgha memleket isin esh basqara almaydy eken. El isin ensesi týspey kóteruge tiyis Mәsimovtyng әlgindey әreketsizdigining qataryna    "Qytaydan alghan 13 mlrd dollar nesiyening ótemi retinde qazaqtyng 1 mln ga jeri qytay dihandaryna jalgha beriledi eken" degen әnigmege ziyaly qauym men jastardyng tolqyp basylghanyn qosynyz...

Elbasynyng Joldaudy erterek jasauyna jәne bir ýlken sebep: irgetasyn biylik «bekitken» «Qazaqstan halqy» doktrinasyna balama retinde últ patriottary úsynghan Tújyrymdamanyng memleketti qúrushy últqa jәne osy últtyng ainalasynda úiyghan úlystargha únamdy hәm týsinikti boluynda jatyr ma degen oidamyz. Aq Ordanyng dәlizin keship jýrgender «qiqy-jiqy» dep kelemejdeytin últshyldardyng «syiqy» ózgerip, sauatty, salmaqty, sarabdal sayasatqa bet búrghany songhy kezderi әsirese anyq bayqala bastady. Birneshe memlekettik baghdarlamalardyng avtory, halyqqa útyryn tauyp úran tastauda aldyna qara salmaytyn Núrsúltan Ábishúly múnday sәtte, sirәda, uaqytty soza týspese kerek-ti.

Elbasymyzdyng búl jolghy Joldauynda Qazaqstannyng EQYÚ-gha tóragha bolyp saylanghanyna ekpin týsire sóileytinin esepke qosa bergenimiz jón.

Kedendik Odaqtyng elimizge paydaly tústary da osy joldauda aitylyp óterine kýmәnsizbiz.

Eng bastysy Elbasy Qazaqstan daghdarysty kezendi artqa tastady dep mәlimdeui yqtimal. Nege deseniz, byltyrghy Joldaudyng aty «Qazaqstan daghdarystan damugha» dep atalghan bolatyn. Ótkendegi bir jiyndarda Kәrim Mәsmiov te «Daghdarystan keyingi jaghdaylargha dayyndyqty bastauymyz kerek» degendi aityp qaldy. Alayda bizding elde múnday úly quanyshty habardy nómiri birinshi túlgha, yaghny Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev aldymen әigi etui kerek! Al, Mәsimov ýkimeti qarjy daghdarysynda tabandy enbek etip, memleket isine «eleuli ýles qosqany ýshin» marapattalatyn bolady. Elbasy Joldauynan taghy ne kýtemiz? Elbasynyng biylghy Joldauynda nendey mәselelerding qamtylghanyn qalaysyz?   Marhamat, endgi sóz oqyrmannyng qúzyrynda.

«Abay-aqparat»