Shyny kerek, Núrjandy «ústau» qiynnyng qiyny eken. Áueli «Júldyzdar otbasynyn» «Tikeley baylanys» aidaryna shaqyrylghan ol shygharmashylyq saparynan der kezinde kelip ýlgermedi. Sosyn oqyrmandardyng kókeyinde jýrgen saualdardyng jauabyn akterding ózimen jýzbe-jýz súhbat barysynda alarmyz dep úighardyq. Sonda da Núrjanmen jolyghudyng esh sәti týspey qoydy. Birde Shymkentte, birde jolda... Aqyrynda Almatynyng ortalyq meshitinde kezdestik.

Masqara bolghan týgim joq!

- Meshitti ainalshyqtap jýruinizde bir gәp bar ma eken...

- «Qay kýnәnizdi jughaly jýrsiz?» demeksiz ghoy. Óziniz de músylmannyng qyzysyz. Basqany bilmeseniz de, meshitke adamnyng ne ýshin keletinin biletin shygharsyz?! Shymkentten kele sala osynda bas súghyp, dúgha etip shyqqan  betim osy.

- Keshiriniz, onda әngimeni astarlamay, tikeley kókeydegi súraqtan bastayyn. El «Núrjan isti bopty» dep shulap jýr. Abyroyynyz artyp, atynyz shyqqan shaghynyzdaghy búl «masqarany» qalay týsinsek bolady?

- Qaysy masqarany? Mende siz aitqanday «masqara» bolghan laqap sózder kóp qoy. Oghan etim ýirenip qalghan. Qaysysynan bastayyn?

- Siz qaysysyn aitqynyz kelip túr?

Shyny kerek, Núrjandy «ústau» qiynnyng qiyny eken. Áueli «Júldyzdar otbasynyn» «Tikeley baylanys» aidaryna shaqyrylghan ol shygharmashylyq saparynan der kezinde kelip ýlgermedi. Sosyn oqyrmandardyng kókeyinde jýrgen saualdardyng jauabyn akterding ózimen jýzbe-jýz súhbat barysynda alarmyz dep úighardyq. Sonda da Núrjanmen jolyghudyng esh sәti týspey qoydy. Birde Shymkentte, birde jolda... Aqyrynda Almatynyng ortalyq meshitinde kezdestik.

Masqara bolghan týgim joq!

- Meshitti ainalshyqtap jýruinizde bir gәp bar ma eken...

- «Qay kýnәnizdi jughaly jýrsiz?» demeksiz ghoy. Óziniz de músylmannyng qyzysyz. Basqany bilmeseniz de, meshitke adamnyng ne ýshin keletinin biletin shygharsyz?! Shymkentten kele sala osynda bas súghyp, dúgha etip shyqqan  betim osy.

- Keshiriniz, onda әngimeni astarlamay, tikeley kókeydegi súraqtan bastayyn. El «Núrjan isti bopty» dep shulap jýr. Abyroyynyz artyp, atynyz shyqqan shaghynyzdaghy búl «masqarany» qalay týsinsek bolady?

- Qaysy masqarany? Mende siz aitqanday «masqara» bolghan laqap sózder kóp qoy. Oghan etim ýirenip qalghan. Qaysysynan bastayyn?

- Siz qaysysyn aitqynyz kelip túr?

- Shynymdy aitsam, qay súraghynyzdyng da tas-talqanyn shygharugha tastýiin dayyn otyrmyn. Qadyr aghamyz kýiip ketkennen bolsa kerek: «Halqymnyng qoltyghyna qystyrghan gradusniygimin», - depti ghoy. Sol siyaqty, «elge oiynshyq boldym-au» dep qalam keyde... «Juas týie jýndeuge jaqsy» dep, әiteuir kelsin-kelmesin, tyrnaq astynan kir izdep, sәl sýrinip ketkenindi kórse, bitti, «qúiyndata» jóneledi. «Aqtyrnalar» Núrjandy toghyz jerinen atyp, on jerinen pyshaqtapty. Bayghús qansyraghan kýiinde auruhanagha jetkizilipti... Bet-auzy búzylyp, sahnagha shygha almay qalypty» degen siyaqty qyrghyn әngimeler boldy. Býkil el telefonyma habarlasyp, «Núreke, qay auruhanada jatyrsyz? Sizge qanday as ishuge bolady, qaysysy bolmaydy? Ne alyp barayyq?» dep tynyshtyq bermegen son, sodan arylayyn dep, «Qazaqstan-Shymkent» telearnasynyng bir baghdarlamasyna shyqtym. Studiyada súhbat bergende júmsaq divannyng bir jaghyna qaray sәl jantayynqyrap otyrsam kerek... Ony kórgen júrt «Oybay, oq Núrjannyng ong iyghynan tiygen be, әiteuir ong qolyn jasyryp otyrdy» dep shyghardy.

Elge, el ishin kezgen jel sózge daua joq. Sizding súray almay otyrghanynyz da osynyng bir týri ghoy. «Núrjan isti bolyp, qolyna kisen salynyp, sottalyp, týrmege týsipti. Qaryzgha batyp qapty, sóitip, kýiikke shyday almay ózine-ózi qol júmsapty. Shashyn tyqyrlatyp alyp tastap, iship ketipti...» degen әngimeler qay jerge barsam da, aldymnan shyghyp jatyr. Onan «Núrjan týrmede otyrghan jerinen Bauyrjan Ibragimov 35 myng AQSh dollaryn berip, qútqaryp alypty» dep te shyqty. Olardyng bәrin qoyshy, eng shamyma tiygeni, «Jaraly sezim» filiminde Araydyng rólin oinaghan qaryndasymday qyzben qosyp, «oybay, bolyp jatqan isting sebepshisi sol qyz eken!» dep te shyghardy. Ólip bara jatsaq ta, anasyn syilap, qyzyn qúrmettegen qazaq edik qoy! Meni qoyshy, әlgi órimdey qyzdyng taghdyrynan qoryqpay ma? Aydalada jýrgen bireuding әlpeshtep otyrghan qarghaday qyzyn menimen qosyp, atyn býldirip ne kórindi búl elge? Oilasam, kýiip ketem. Kóp bolsa, mening balamnan eki-ýsh jas ýlken qyz ghoy. Naqaqtan-naqaq adamdy kýidiruge bolmaydy.

Men sizge aitayyn, masqara bolghan týgim joq! Alla kuә. Qalay bolghanda da, kóldeneng kók attynyng bәrine esep berip, jýikemdi tozdyryp, auzymdy kópirtuge mindetti emespin! Eng bastysy, Qúdaydyng kózi tura bolsyn. «Dúshpanyma taba, dosyma kýlki» etpesin. «Men ondaymyn, men múndaymyn» dep aqtalatyn da jayym joq. Sense sener, senbese «kóshke bergen taylaghyn qaytyp alsyn». Qúdaygha shýkir, bala-shaghamnyng aldynda, basym aman, bauyrym býtin, aman-esen bayaghysha kónil-kýimen jýrip jatqan jayym bar. Áriyne, Alla basqa salyp jatsa, nege kónbeysin? Adamnyng degeni bolghan emes. Biraq Qúday jamanshylyqtyng betin ary qalsyn! Er jigitting basyna ne kelip, ne ketpeydi. Al ómirdegi kezdesken kedergilerdi búzyp ótip, jolymdy tauyp aluyma boyymdaghy quatym da, parasatym da jetedi.

- Sonda japa-tarmaghay jazyp jatqan BAQ betterindegi maghlúmattardyng ótirik bolghany ma?

- IYә, onyng bәri bos sóz.

- Ónerde jýrgen bir әriptesiniz «Núrjangha ortadan aqsha jinap jatyrmyz» degen eken bir súhbatynda...

- Aqyry «masqaradan» bastaldy ghoy әngimemiz. Men taghy bir masqarany aityp bereyin. «Shymkent-shoudaghy» Berik qoy ol. Ol súhbatty oqyp, meni bylay qoyghanda, ózi shyr-pyr boldy. Berik onday «býlikshi» jigit emes, ony men jaqsy bilem. Biraq, shyny kerek, oqy sala Berikke habarlasyp: «Mynauyng ne shyraghym-au? Sen búlay deuge Qúdaydan qoryqsayshy», - desem, «Núreke, auzymnan shyqqan sóz emes, ózim de oqyp, shok bolyp otyrmyn», - dedi. Ol basylymnyng basshylarynyng qúlaghyna altyn syrgha: men turaly ósek shygharghysy kep ishteri qaynap, jýrekteri dýrsildep bara jatsa, ózimnen kelip alsyn! Syrttan pyshyrlaspay. Eki ortada Berik ekeumizding aramyzgha ot jaqty. Sóitsem, ol ol ma, myna jaqtan mynaday bir qaueset tarap ketipti. Ónerdegi әriptesterim mening atymnan qor ashyp, aqsha jinap, qyrghyn bopty... (myrs etti) Kýlkim keledi! Shyny kerek, olar maghan qor ashyp, aqsha qúimay-aq óz qotyrlaryn ózderi qasyp almay ma?! Meni olay esirkemey-aq qoysyn! Bәriniki - әnsheyin aibaraq. Qúday eshkimge kýnimdi salmasyn! Enbegimmen tapqan rizyghym ózime, bala-shaghama, tipti ýrim-bútaghyma jetedi. Qazir jurnalist degennen ayaq alyp jýre almay qaldyq qoy. Áyteuir, sýirendegen tili men sýiengen jaghyna sengenning bәri shetinen «jurnalist». Arzan sensasiya ýshin, anqau eldi sonymen aldausyratyp, ózderining jaman abyroyyn arttyru ýshin bizdi sorlatyp, «anaday depti, mynaday depti...» dep, «ótirikti shynday, shyndy qúday úrghanday» etip basa beretin boldy. Osynday jaghdaylargha qarap, qynjylamyn. Dýniyede ghaybat sózden asqan kýnә joq. Siz de osy jaghyna yqtiyat bolsanyz eken deymin!

«Shanshardan» ketkim kelgen song kettim

- Óner adamdarynyng ishinde atyna, tanymaldylyghyna, tipti aqshasyna senip dandaysyp ketetinder kóp. Sizdi de «qúrtqan» osy jaghday emes pe?

- Múnday sózdi esite-esite qúlaghym әbden jauyr boldy. Dandaysyp ketetindey, mastanyp ketetindey maghan ne kórinipti, men ne istep qoyyppyn? Eng bastysy, men alyp akter, birtuar azamat, maytalman rejisser Rayymbek Seytmetovtey úly túlghanyng shәkirti ekenimdi maqtan tútam. Osy kisining jan dosy Asanәli Áshimov aghamyz bastaghan qazaqtyng talay ziyalylarynyn, ataqtylarynyng qolyna su qúiyp, tәrbiyesin alyp ósken janmyn. Sonau student kýnimizde-aq bizding sahnalaghan spektaklimizge osy kisiler bagha berip, aqyl qosty. Osynyng ózi maghan az sybagha emes. Eger men mýlt ketsem, birinshi sol ústazymnyng әruaghy ayamas. Ónerge órimdey kezimnen-aq aralasqanmyn. Bәlkim, men ónerge jol-jónekey kele salghanymda, «júldyz» auruyna shaldyghar ma edim? Sondyqtan, tanymaldylyq ta, ataq ta maghan tansyq emes. Aqyry ashyndyrdynyz ghoy, aitugha tura kelip túr. Osy kýnge deyin esh jerde keudemdi soghyp kórgen adam emes edim. Bar bolghany jiyrma bes jasymda eki audannyng «Mәdeniyet ýiin» basqardym: biri - Týrkistandaghy, ekinshisi - Sayramdaghy. Qol astymda jýz eluge tarta adam boldy. Yaghni, men aqshagha, danqqa, tanymaldylyqqa dandaysityn adam emespin. Qysqasy, siz «ne tuda popaliy»...

- Mening maqsatym - sizdi ashulandyru emes. Degenmen, otbasynyng berekesin ústap túratyn bir adam bolady. Ol ketse, shanyraqtan da baq tayyp, júrt «pәlenshe bәrin ózimen birge alyp ketti-au» dep jatady... Keyingi uaqytta onsha kóp kórinbey jýrsiz. Sizding de baghynyz «Shansharda» qalyp qoymady ma?

- Kerisinshe dep oilamaysyz ba?.. (kekesinmen kýlip aldy) Ol bylay. «Su ishken qúdyghyna týkiru» essizding tirligi ghoy, men onday ynsapsyzdyqqa bara almaymyn. Ondaghy barlyq әriptesterimdi syilaymyn. Biraq basymdaghy baghym «Shanshargha» tirelip qalghan joq. Adamnyng basyndaghy baq minez-qúlqyna, adamdyghyna, parasatyna baylanysty qonaqtaydy. Basqa qonghan baqty da basyp túrar salmaq kerek. Alataudy aiyryp, Qarataudy qayyrmasaq ta, júrtqa kónil-kýy syilap jýrgen azamatpyn. Qúday sonyma qaray baq berdi. Tanymal boldym. Mәngilik eshtene joq. Qazir «Shanshardan» shyghyp aly-y-yp oinap jýrgen joqpyn. «Aldaraspan» degen teatr ashpaqpyn. Bar uaqytym sonymen ketip, shapqylap jýrmin. Elge sapaly birdene úsynsaq deymin. Shynymdy aitsam, әlgindey ósekke, anau-mynaugha kónil bóluge uaqytym da, zauqym da joq. Ómirde eshnәrse de mәngilik emes. Tipti, ghúmyryng da ólsheuli. «Shanshardan» ketkim kelgen song kettim. Búl - óz sheshimim. Mening maqsatym - osy uaqytqa deyingi ózimning kórip-bilgenimdi ózgelerge berip, birdi-ekili shәkirt tәrbiyelep, solardyng atyn shygharsam degen niyet. Basqa eshnәrse de emes.

- Uәliybek Ábdirayymov baspasózge «Núrjandy men quyp jiberdim» dep, súhbat beredi.  Siz qarapayymdylyq tanytyp, «Ol kisi ne aitsa da jarasady» deysiz. Búl sonda «ash qúlaqtan tiysh qúlaq» degeniniz be, әlde, shynymen «quylyp» kettiniz be?

- «Qudym, óittim-býittim» dep jýr ghoy. «Talant bitken jerden qyzghanysh bastalady» degen siyaqty ghoy. Áyteuir bireu bolsam, meni sóz etpes te edi, «qughyngha» da úshyramas edim. Demek, mening tittey bolsa da talantym bar, «Shanshar» ýshin kerek bolghanym da. «Kóp túrghan su sasidy, oilamaghan my ashidy» deydi ghoy. Júrttyng ashyghan miynda mening ne kinәm bar, qyzyq ekensiz... Tek sol kisiler «Ýlkenning jolyn keskenning kórinbey qalaryn, kishining jolyn keskenning kómilmey qalaryn» úgha jýrse eken deymin. Múnyng bәri ótkinshi ghoy... Tek qamshynyng sabynday myna jalghan tirshilikte syilasyp ótkenge ne jetsin?! Birin-biri andysqan myna ómirde bireuge bireu tabashy boluy haq. Ákemdey adammen taytalasyp, әbýiir tappaspyn. Jalpy,  әu bastan «qatynósekke» joq adammyn.

- Ýnemi osylay jyly jauappen qútylasyz. Sonda eks-bastyghynyz tipti teledidargha shyghyp, sizdi «sabap» jatqanda da namystanbaysyz ba? El aldynda, ózinizding bir keyipkeriniz aitpaqshy, «neudobnoe polojeniyede» qap qoymaysyz ba degenim ghoy...

- Namystanatyn nәrsening de salmaghy boluy kerek. «Baq» etkenge de, «shaq» etkenge de shashymdy júla bersem, nem qalady? Ol ósekting qaysybirine jauap berem? Aytqysy kelgen adam aita bersin. «Atan týie qúdyqqa qúlasa, qúrbaqa qúlaghynda oinaydy» degen. Mening sýringenimdi kórgisi keletin adamdar kóp qoy. Ony bilmeydi, sezbeydi deysiz be?

- Negizi, sizdi «Núrjan» etken kim?

- Alla! Onan keyin talantym. Keyingilerding bәri - sebepker bolghandar. Myng jerden itayaqqa salsang da, baldyng aty bal ghoy... Kim, qansha jerden kýie jaqsa da, men sol Núrjan bolyp qala beremin!

- «Ómirde tek eshnәrse istemegen adam ghana qatelespeydi» deydi ghoy. Siz jasaghan qatelikterinizden sabaq alatyn jansyz ba?

- «Qatelikten qoryqqan da qatelik» deydi. Pende bolghan son, janylasyn, shalynasyn, qayta túrasyn... Sóitip, qateliging arqyly jónge týsip,sabana kelesin. Ókinesin, «әttegen-ay» deysin. Múny moyyndaymyn.

- Jan-jaghynyzdy qaumalap jýrgen qyz-kelinshekter kóp-aq. Áyelderge degen qyzyghushylyghynyz qanday?

- Áriyne, әdemi, әsem dýniyege kim qaramaydy deysiz? Biraq «belden basyp» dórekilikke barudan, oghash tirlik jasaudan Alla saqtasyn! Olardyng barlyghy - mening ónerimdi syilaghandar. Sondyqtan, kórgen jerde jyly sózimdi aityp, jaqsy qarym-qatynasta bolu - әrbir akterding mindeti. Mening bir qadap aitatynym, basyma qanday kýn tuyp jatsa da, tәrbiyeden, qazaqylyqtan, ardan attap ketpeymin! Imanday shynym osy.

«Eki júldyzda» ózimdi basqa memlekette jýrgendey sezindim

- Bayqap otyrmyn, sheshen tilmen sóileysiz. Arnayy jattap kelgensiz be?

- Jogha. «Ashynghanda shyghady ashy dausym» degendey ghoy mendegi hal.

- «Eki júldyzgha» óziniz barmay qoydynyz ba, әlde ol jaqtaghylar eldi «shulatqan» әlgi jaghdaydan keyin «okazyvaetsya, s toboy svyazyvatisya opasno!» dep, shaqyrmay qoydy ma?

- Oi, búl da bir pәle boldy. Basynda adam qúsap shaqyrghan son, patshanyng úlynday bolmay, barayyn dep, barghanmyn. Bauyrjan agham ekeumiz qazaq tilinde jýrgizetin bolghanbyz. Sóitse-e-em, ondaghy úiymdastyrushy shyraqtarym - kil shalaqazaqtar. Ár nәrsesin bir kórip, qanym qaraydy. Aqyry, shydamym tausylyp, ketip qaldym. Shaqyrmay qoyghan eshtenesi joq. Osy jerde bir nәrse aitayyn. Qazaqtyng mandayyna bitken bir-aq arna bar. Ol -  «Qazaqstan» últtyq telearnasy. Ári kýtip, beri kýtip, «Habardan» aqyry ýmitti ýzgemiz. Biraq, «Eki júldyz» búl arnagha layyq bolmady. Qazaqy bolmys degen atymen joq. Basqasyn bylay qoyghanda, anamyzdyng aq sýtimen boyymyzgha daryghan ana tilimizde sóileuge «úyalyp» kettik qoy, qúrysyn. Sodan keyin-aq ózime-ózim «men búl jerde ne istep jýrmin?» dedim de, ketip qaldym. Shynymdy aitsam, «Eki júldyzda» ózimdi basqa memlekette jýrgendey sezindim. Sóittim de, «qo-o-oy, otanyma qaytayyn» dep, Shymkentime ketip qaldym.

- Tanymaldylyghynyzdyng arqasynda qay jerge barsanyz da, basshy da, qosshy da qúshaq jaya qarsy alyp, «Núreke, Núreke» dep jatady. Shynymen solay dep oilaysyz ba?

- Onyng bәrin ishim sezedi ghoy. Bireuleri óz paydasy ýshin jylpyldaydy, bireuleri qasymda jýru ýshin degendey... Kerisinshe, bir kisiler shyn niyetimen aralasyp jatady. Múnyng bәri - ataq-abyroyym nemese dýniyem emes, ónerding qúdireti. Ónerdi týsingen, ónerdi syilaghan adam qadirindi de biledi.

- Akter retinde kimdi ýlgi tútasyz?

- Jalpy, satira janrynda Bauyrjan Ibragimov aghany qúrmetteymin. Baukeng qazaqqa әli iyisi de kelmegen shoudy jarq etkizip sahnagha alyp shyqty. Qazaq ónerine talay sapaly ónerpazdardyng keluine sebepker boldy. Ol - «Núr-Múqasan», ol - «Orda», ol - Janatbek, ol - Maqsat Bazarbaev, ol - «Nysana» teatrynyng basshysy Ábunasyr Serikov degendey... Búl kisining parasattylyghy, azamattyghy sonda, osy shygharghan júldyzdarynyng birin de aityp, mindet qylmaydy. Eshqashan! Kerisinshe, osylardyng barlyghyna agha bop, jagha bop kele jatyr. Olardyng bәri Baukendi alaqanyna salady. Búl kisi - býgingi jemisin emes, ertengi jetistigin oilaghan adam. Ol jigitter ýshin Baukeng ylghy da «Agha» bop qaldy. Osy jaghynan kóp ýlgi alamyn.

- Kópen aghasha aitqanda, «Ónerding generaly boludy» armandaysyz ba?

- General boludy armandamaghan soldat soldat emes qoy. Biraq, oghan deyin әli qayda-a-a? Ol ýshin ýlken enbek kerek. Qazir keudemde tek arman men mejelegen maqsattarym ghana bar. Qúday jetkizip jatsa, bop ta qalar.

- Sizdi shabyttandyratyn, ónerinizdi әri qaray shyndaugha jeteleytin ne nәrse?

- «Udyng da shipasy bar» deydi ghoy. Sol siyaqty, jogharyda atap ótken ósek-ayandar meni qayta algha jeteleydi, jigerimdi janyp, namysymdy qayraydy. Mynau anany, anau mynany aitty eken dep, úiyqtay almay qalatyn jandardyng qatarynan emespin. «It ýredi, keruen kóshedi» deymin de, kerisinshe, ary qaray shabyttanyp, qayrattanyp ketem.

- «Toy-poy» dep jýrip, izdenu, kitap oqu esinizden shyghyp ketpey me?

- Sózinizding jany bar. Biraq, toygha barmasam, maghan aqshany kim beredi? Kimning esigin qaghyp: «Teatryma aqsha berinizshi?» - dep túram. Onyng ýstine, «Almaqtyng da salmaghy bar» degendey, bireuge mindet artqym da kelmeydi. Osy jerde aita keteyin, «teatrynnyng kórimdigi bolsyn» dep ónerdegi arqa sýier agham, kompozitor Arman Beksúltan muzykalyq jaghynan kómek qolyn sozyp jatyr. Rahmet! Ras, toy-poy dep jýrip, keyde birjaqty bolyp ketetinimiz bar. Biraq, jaqsy kitap kórsem, qansha túrsa da baghasyna qaramay, satyp alam. Ózimmen birge alyp jýretin de kitaptarym bar. Keyde úshaqta, keyde poyyzda bolasyn... Kitaptan ótken dos joq qoy. Janyna qajet ruhany azyq ta sol.

- Songhy oqyghan kitabynyz?

- «Qazaq aforizmderi» degen kitapty oqyp otyryp, Ábish Kekilbay aghamyzdyng myna bir sózine ishegim týiile kýldim. «Bizding qazaq ózin jylqy minezdi júrtpyz dep týsinedi. Onysy - ózin-ózi maqtaghany emes, synaghany. Jylqy - tez aryp, tez semiretin januar. Arysa - arsa-arsa bop syqpyty qalmaydy, semirse - jalyna qol apartpay, kekireyip ketedi» deydi. Shynynda da, sonday halyqpyz ghoy. Ábekenning osy sózine qarap-aq ózindi tanyp, basyndy shúlghyp otyra beredi ekensin... (kýldi)

- Shynynyzdy aitynyzshy, kóziniz kórip túrghan qatelikti der kezinde betine aita alasyz ba?

- Men ózi Qadyr Myrza Ály aghamyzdyng ólenderin jatqa oqityn adammyn.

Ol kisi:

«Mystannyng ózi de aljyghan,

«Mekerlik» jasap bir kórmekshi.

Biykeshti aldaydy Donjuan,

Bastyghyn aldaydy kómekshi.

Ótirik aityp ap alaqtar,

Ósekshi, úyatsyz pәtshaghar.

Óz bayyn aldaydy jәlәptar,

Óz halqyn aldaydy patshalar.

Kórikti, kelisti ónirde,

Eshnәrse túrghan joq, ýilesip.

«Osynyng bәri tәn ómirge»,

dep, ózin aldaydy filosof», - deydi. Kórip túrsang da, kózindi júma qalatyn, sezip túrsang da bilmegen synay tanytatyn jayttar kóp qoy ómirde. «Adamdardyng sol jerde sybaghasyn beremin» dep, ótirik aita almaymyn.

Barym da, narym da - tórt balapanym

- Almatyda kóp bolasyz. Múnda ýiiniz bar ma? Otbasynyz qayda túryp jatyr?

- Joq, bala-shagham Shymkentte. Bolashaqta Almatygha qonys audarsam degen niyetim bar.

- Birde shanyraghynyzda súhbattasqan edik. Sonda, shyny kerek, sahnada alasúryp jýretin «Tukagha» kózim ýirenip qalghan men jarynyzdyng sabyrlylyghy men aqjarqyndyghyn, balalarynyzdyng tәrtiptiligi men tәrbiyeliligin kórip, riza bolghan edim. Balalardyng tәrbiyesimen kim ainalysady?

- Balang jetesiz bolsa da, soryng ghoy. Qúdaygha shýkir, jarym Aqnúr da - aktrisa. Biraq, menimen jarysyp, «sahnagha shyghamyn!» degen joq. Sol tórteuin baghyp-qaghyp, sabaghyn qadaghalap, tәrbiyesin berip ýide otyr. Mening bar baylyghym da, ataghym da, barym da, narym da - osy tórt balapanym. Jaqynda Bauyrjan Momyshúlynyn: «Dýniyede balanyng u-shuyna jeter ne bar? Odan asqan sazdy әuen oilap tabu mýmkin emes», - degenin oqyp tang qalgham. Reti kelse, aitayynshy dep jýr em, býgin sәti týsip túr. Keyde ýige sharshap-shaldyghyp kelip, tabaldyryqtan attay bere solardyng u-shuyn estiymin de, sap basylam.

- Ýiinizdi qúddy bir sheteldegi múrajaylarday etip jasap qoyypsyz...

- Jasyratyny joq, qomaqty qarjy ketti. Árbir detaline deyin oilastyrghanmyn. Bayqasanyz, kire bergennen-aq әdemi tabighattyn, sarqyrap aqqan sudyng keskinin keltirgenmin. Tórt bólmeni de qansha jyldan beri ózimning oiymda jýrgen dizayn boyynsha jasattym. Óitkeni, biz shygharmashylyq adamdarymyz ghoy, kónilimiz sәl nәrseden kól, sәl nәrseden shól bola salady. Aqnúr tórtinshi balamdy dýniyege әkelgende tosyn syiym bolsyn dep, jasaghan týrim ghoy. Aqnúrgha da, bala-shaghama da únady.

- Sizdey seri jigitting babyn tauyp otyrghan Aqnúr da myqty-au sirә...

- Óz basym «qatynpaz» erkekterding qatarynan emespin. Onyng ýstine, bizding shymkenttikterdi bilesiz ghoy... Biraq, «jaqsynyng jaqsylyghyn ait» degen de bar, aitayyn. Aqnúr ekeumizding ә degennen-aq tórt qúbylamyz týgel bolghan joq. Joqtyqty da, ashtyqty da birge kórdik. Jataqhanada túrdyq. Sol kezde qanday bolsa, qazir de dәl solay. Onyng eng basty qasiyeti: «Qayda bara jatyrsyn? Qaydan keldin?» - dep súramaydy. Jasyratyny joq, talay marqasqa jigitting soryn qaynatyp, aqyrynda shanyraghyn shayqaltatyn osy eki sóz ghoy. Mýmkin, Aqnúrdyng sabyrlylyghy namazdyng da arqasy shyghar dep oilaymyn. Ýsh jyldan beri qaray bes uaqyt namazyn ýzgen emes. Áke-sheshem de namazda.Tanertengi namazdy jamaghat bolyp bastaydy. Tәuba deymin!

- Óziniz she?

- Ókinishke oray, oqy almay jýrmin. Bizde rejim degen joq qoy, «qaza etip alamyn ba...» dep qorqamyn. Ol, әriyne, syltau shyghar, Alla qalasa, sol jamaghattyng qataryna men de qosylamyn degen niyetim bar. Júma namazdy ýzbeymin. Meshitke baryp Qúran baghyshtap, namazgha qatysyp, sadaqamdy berip qaytam. Qolymdaghy barymnan jetim-jesirge, jaghdayy tómen otbasylargha ýlestirip berip túramyn. Ol - kәdimgi qaghidam.

- Ózinizben aqyry syr-súhbat jasaudyng sәti týsti-au. Áytse de, ótirik aityp qoyghan joqsyz ba? Qyzuqandylyqpen aityp alyp, keyin «biraz jerin óshiremin» dep jýrmeysiz be?

- Qaryndasym, aryma daq salyp, ótirik aityp qaytem? «Dýniyede eng kýshti adam - arly adam» deydi. Onyng taghdyry, jogharyda aitylghanday, qiyn, auyr boluy mýmkin. Biraq, ókinishti boluy mýmkin emes! Men oghan senemin. Búl - eskilerden qalghan sóz. Sondyqtan, ne aitsam da, aryma salyp aittym. Ol jaghy maghan syn. «Aytylghan sóz, atylghan oq».

- Tileginiz?

- Múnday-múnday súhbattardyn, amanshylyq bolsa, әli talayy shyghar. Tek  el aman, júrt tynysh bolsyn! Alla boyymyzdan adamdyq deytin asyl qasiyetti almasyn! Osyghan deyingi qansha basylymnyng betin qaytaryp kelip, sizderge súhbat beruimde de mәn bar. «Júldyzdar otbasy» - aty aityp túrghanday, óner adamdarynyng otbasylyq qyzyghy men berekesin birinshi kezekte ústanatyn jurnal. Bir únaytyny, auzynnan shyqqan sózdi qosyp-almay sol kýiinshe beretindigi. Búl joly da solay bolady dep senemin!

Súhbattasqan Áliya QÚDAYBERGENOVA

(«Júldyzdar otbasy» jurnaly, №3, 2010)