Astanada Mәskeuden shyqqan «Abay» kitabynyng túsaukeseri ótti
Keshegi kýn abaytanu ayasynyng taghy da keneye týskendigimen aishyqtalsa kerek. Sebebi sol kýni Astanadaghy Últtyq akademiyalyq kitaphana ghimaratynda reseylik ataqty «JZL» – «Jizni zamechatelinyh ludey» («Ónegeli adamdar ómiri») seriyasymen Mәskeuden jaryqqa shyqqan «Abay» kitabynyng saltanatty túsaukeser rәsimi ótti. Avtory – tanymal orys synshy-jazushysy, kórnekti әdebiyettanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory, M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetining professory Nikolay Arkadiyúly Anastasiev.

Astanada Mәskeuden shyqqan «Abay» kitabynyng túsaukeseri ótti
Keshegi kýn abaytanu ayasynyng taghy da keneye týskendigimen aishyqtalsa kerek. Sebebi sol kýni Astanadaghy Últtyq akademiyalyq kitaphana ghimaratynda reseylik ataqty «JZL» – «Jizni zamechatelinyh ludey» («Ónegeli adamdar ómiri») seriyasymen Mәskeuden jaryqqa shyqqan «Abay» kitabynyng saltanatty túsaukeser rәsimi ótti. Avtory – tanymal orys synshy-jazushysy, kórnekti әdebiyettanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory, M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetining professory Nikolay Arkadiyúly Anastasiev.
Kókirek kózi oyau oqyrman atalmysh «JZL» aidarynyng qanshalyqty bedeldi ekenin jaqsy biledi. Búl seriyamen kórkem-ómirbayandyq kitaptar shygharudyng negizin sonau 1890 jyly orys aghartushysy F.F.Pavlenkov qalaghan. Keyin, 1933 jyly Maksim Gorikiyding bastamasymen «Ónegeli adamdar ómiri» seriyasymen kitap shygharu isi qayta jalghasyn tapty. 1938 jyly «Molodaya gvardiya» baspasynyng iyeligine berilgen seriya sodan beri ýzilip kórgen emes. Tipti Úly Otan soghysy kezinde de toqtamay shygharylyp túrdy. Ýshbu seriya boyynsha jyl sayyn 20-30 ómirbayandyq kitap jaryq kóredi. Olardyng mazmúny men sapasy sol HH ghasyrdyng 50-jyldary redaksiya jariya etken ýsh týrli qaghidatqa say boluy tiyis. Olar: ghylymy dәldik, asa biyik әdeby dengey jәne qyzghylyqtylyq-tartymdylyq. Býginde búl seriya boyynsha shyqqan kitaptardyng jalpy taralymy 100 millionnan asqan. Keshe túsaukeser rәsimdi ashqan QR-dyng Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed myrzanyng aituynsha, múnday nәtiyjege jetken seriya әlemde joq. Sonymen qatar atalmysh aidar anau-mynau adamgha berile bermeydi de. Endi sonday bedeldi seriyamen qazaqtyng bas aqyny hәm aqylmany Abaydyng ómirbayany kórkem kestelengen kitaptyng 150 milliondyq ormanday halqy bar orys oqyrmanyna jol tartuy, sóz joq, eleuli janalyq. Búl oqighanyng manyzyna ýlken mәn berilgeni jón ekendigin Mәdeniyet jәne aqparat ministri qaday aitty. – Býgin Qazaqstannyng ruhany jәne mәdeny ómirindegi aituly kýn deuge bolady, – dep bastady jiynashar sózdi Múhtar Abrarúly. – Qazaqtyng keshegisi de, býgini de, bolashaghy da Abaymen ólshenedi. Abay – bizding últtyq pasportymyz. Ruhaniyatymyzdyng eng ýlken shamshyraq-mayagy. 1940 jyldary әzirbayjandardyng Nizamiyi, sodan song 50, әlde 60-ynshy jyldary tatar aghayynnyng Toqayy osy «JZL»-dan shyqqanda biz Abayymyzdyng sodan jaryq kóretin kýnin arman etken edik. Eshten kesh jaqsy. Mine, aq týiening qarny jarylghan sol aqjarylqap kýn býgin tuyp otyr!
Osylay dep qazaq aqyl-oyynyng alyby Abay jәne onyng múrasynyng iygerilui turasynda tebirene, tógile sóilegen ministr jaryqqa shyqqan manyzy zor kitaptyng jazylu tarihy men avtoryna da arnayy toqtalyp ótti. Sonymen qatar ol kitap avtory Nikolay Anastasievke kýlli qazaq halqy atynan alghys aityp, ónirine óz qolymen «Qazaqstannyng mәdeniyet qayratkeri» belgisin taqty.
Ministrding memlekettik qyzmettegi qauyrt sharualaryna qaramastan, uaqyt tauyp, sharagha arnayy keluinde mәn bar eken. Ol Nikolay Anastasievpen 2001 jyly onyng qazaq әdebiyetining kózi tiri klassiygi sanatyndaghy Ábdijәmil Núrpeyisov shygharmashylyghy turaly «Nebo v chashechke svetka: Abdijamil Nurpeisov y ego knigy v mirovom liyteraturnom peyzaje» atty kitabynyng túsaukeserinde tanysypty. Sol kezden bastalghan jyly qarym-qatynas jalghasyn tauyp, shygharmashylyq hәm dostyq baylanysqa úlasqan. Kýnderding kýni Múhtar Abrarúly jazushy-professorgha «Ónegeli adamdar ómiri» seriyasy ýshin Múhtar Áuezov taqyrybyn jazudy úsynady. Nәtiyjesinde atalmysh aidar boyynsha qazaqtyng úlylaryna arnalyp búghan deyin shyqqan sanauly bes kitaptyng biri Áuezovke búiyrghany belgili. Sodan song Múhtar Abrarúly agha-dosyna endi Abaydy jazu jóninde kenes beredi. Keshegi oqigha sonyng naqty nәtiyjesi deuge әbden bolady. Osy arada әldebir simvolikalyq nyshany barday myna bir jayt oigha oralady: ghúmyryn abaytanudy arnaly sala retinde qalyptastyryp-negizdeuge, kemengerdi óz qazaghyna tanytugha arnap, soghan ghalamat enbek sinirgen Múhtar Áuezov, Abaydyng tandamaly ólenderining 1981 jyly Mәskeuden shyqqan jinaghyn qúrastyrugha kóp kýsh-jigerin júmsaghan Múhtar Maghauiyn, endi, mine, «Abay» kitabynyng Mәskeuding ataqty «JZL»-dan jaryqqa shyghuyna múryndyq bolghan Múhtar Qúl-Múhammed. Qúdauanda, ýsheui de Múhtar!.. Abaydyng әr jana ashyluyn beyne Múhtarlardyng mandayyna jazyp qoyghan dersin!...
Hosh. Jópshendini mensine bermeytin mәskeulik seriyadan, sonymen, qazaqtan túnghysh ret 1972 jyly Túrsynbek Kәkishevting «Sәken Seyfulliyni», sonan song bertinde ghana «Kenesary» (avtory Edige Uәlihanov), «Shoqan Uәlihanov» (avtory Irina Strelkova), «Qanysh Sәtbaev» (avtory Medeu Sәrsekeev), «Múhtar Áuezovterden» keyin keshiginkirep bolsa da «Abay» jaryqqa shyghyp otyr. Tәuba delik.
Ras, ataghy darday aidargha layyq ómirbayandyq kórkem kitapty jazyp shyghugha layyq myqtylar ózimizde de joq emes-ti. «Maqúl, Áuezovting aqyn ómiri men shygharmashylyghyna arnalghan monografiyasy janry jóninen sәikes kelmedi deyik, endeshe Tәken Álimqúlovtyng «Júmbaq janynyn» audarmasy da soghan әbden layyq edi-au» deydi bir oiymyz. Alayda búl mәselede ministr Múhtar Qúl-Múhammedting myna bir pikiri qúlaqqa qonymdy: «Áriyne, solay. Biraq bizding qazaqta «Tanymasyn syilamas» degen mәtel bar emes pe? Orys aghayyndar ýshin ózderi bilip-moyyndaytyn, sózin syilaytyn Nikolay Anastasievterding avtorlyghy baghalyraq, sony da eskereyik». Al Nikolay Arkadiyúly búghan deyin 20-dan astam monografiyalyq enbek, mynnan asa maqala jazghan, tuyndylary Reseydi aitpaghanda AQSh-ta jәne Europanyng kóp elderinde basylghan maytalman әdebiyetshi әri mәshhýr jazushy-ghalym. Ol óz shygharmashylyghynda әlem әdebiyetining airyqsha qúbylystaryna kónil audarady. Negizinen HH ghasyrdaghy Amerika әdebiyetining mamany. Mәselen, onyng «Fenomen Nabokova», «Tvorchestvo Ernesta Hemingueya», «Vladeles Yoknapatofy» tәrizdi shygharmalary shetelderde asa keng tanymal.

Batyrbolat AYTBOLATÚLY
“Ayqyn” gazeti 27 mamyr 2009 jyl