Oqtyng jeke ataulary men mindetterine

qaray bólu

 

Oqtardyng óz ataularyna baylanysty jalpaq, eki qyrly bolyp kelgenderin «qozy jauryn», «kókjendet» dep ataghan. Búdan bayqaghanymyz oqtardyng da ózining atqaratyn mindeti men týrine qaray da jeke ataulary bolghandyghyn bilemiz. «Qozyjauryn» qazaq әdebiyeti men kóptegen tanymdyq materialdar jәne zertteu enbekterinde eng óp qoldanysqa ie jebe atauy. Oqtyng osy týri kórkem әdebiyete bylaysha oryn alady: «Jalanash saraydan alshanday shygha kelip, qoramsaqtan qozy jauryn oq alyp adyrnagha basty da, әi-shaygha qaramay Kýnkeni kózdep túryp tartyp qaldy. (Zәkenúly T. «Kókbórilerding kóz jasy» 447 b.).

Al jyr-dastandardaghy osy oq ataularyn myna ýzindilerden bayqaugha bolady:

Kәmil pirler jebedi,

Qolyna alyp tolghanyp,

Qozy jauyryn jebeni

At ýstinen shirenip

Sonda túryp tartady,

Kәmil pirler sengeni.

Qúruly baqan basynda

Eki bólip úshyrdy

Ay astynda tengeni.

(Qazaq halyq әdebiyeti: Kóp tomdyq. T.I. Batyrlar jyry, «Qoblandy batyr» jyry, 21 b.)

Ýstine basa kiyip al

Altyn sauyt kóbeni.

Jau degende jaynatyp,

Tolghamalap qolyna al,

Qozy jauyryn jebeni.

Oqtyng jeke ataulary men mindetterine

qaray bólu

 

Oqtardyng óz ataularyna baylanysty jalpaq, eki qyrly bolyp kelgenderin «qozy jauryn», «kókjendet» dep ataghan. Búdan bayqaghanymyz oqtardyng da ózining atqaratyn mindeti men týrine qaray da jeke ataulary bolghandyghyn bilemiz. «Qozyjauryn» qazaq әdebiyeti men kóptegen tanymdyq materialdar jәne zertteu enbekterinde eng óp qoldanysqa ie jebe atauy. Oqtyng osy týri kórkem әdebiyete bylaysha oryn alady: «Jalanash saraydan alshanday shygha kelip, qoramsaqtan qozy jauryn oq alyp adyrnagha basty da, әi-shaygha qaramay Kýnkeni kózdep túryp tartyp qaldy. (Zәkenúly T. «Kókbórilerding kóz jasy» 447 b.).

Al jyr-dastandardaghy osy oq ataularyn myna ýzindilerden bayqaugha bolady:

Kәmil pirler jebedi,

Qolyna alyp tolghanyp,

Qozy jauyryn jebeni

At ýstinen shirenip

Sonda túryp tartady,

Kәmil pirler sengeni.

Qúruly baqan basynda

Eki bólip úshyrdy

Ay astynda tengeni.

(Qazaq halyq әdebiyeti: Kóp tomdyq. T.I. Batyrlar jyry, «Qoblandy batyr» jyry, 21 b.)

Ýstine basa kiyip al

Altyn sauyt kóbeni.

Jau degende jaynatyp,

Tolghamalap qolyna al,

Qozy jauyryn jebeni.

(«Qazaq epostary». «Qyz Jibek» jyry. 300 b)

Aytuly erler bar eken,

Jýirikteri baptauly,

Nayzalary saptauly,

Sauyttary saqtauly.

Qozy jauryn kók jendet,

Qoramsaqpen qaptauly

Erlerding soyy bar eken,

Birinen biri maqtauly.

(Qashaghan. «Kindigimdi kesken júrt». 75 b.)

Sarjagha oqty keredi,

Qozyjauryn kókteme oq,

Úzyndyghy kez edi.

(«Shyntasúly Tórehan». Aqsauyt. 2 t. 305 b.).

Qozy jauryn qu jebe,

Altynnan oighan alpys kez,

Tartatúghyn shaq boldy.

(«Er Targhyn». Batyrlar jyry. 44 t., 45 b.)

Berkinip sadaq asynbay,

Birindep jaudy qashyrmay,

Biltelige oq salmay,

Qoramsaqqa qol salmay,

Qozy jauryn oq almay,

Atqan oghy joghalmay,...

(Mahambet. «Bes ghasyr jyrlaydy». 2 t., 211 b.).

Al osy qozyjauryn oghynyng atauyn «Qaradóng batyr jәne onyng úrpaqtary» atty jyrda:

Sonda qalmaq oqtaldy,

Qoramsaqqa qol saldy,

Qozy jauryn qu jebe,

Suyryp ony qolgha aldy.

(«Qaradóng batyr jәne onyng úrpaqtary». Aqsauyt. 2 t., 68 b.) - dep beredi.

Birtindep sadaq asynghan,

Birindep jaudy qashyrghan.

Qoramsaqqa qol salghan,

Qozy jauryn oq alghan.

Atqan oghy zyrqyrap,

Edilden ótip joghalan.

(M.Mónkeúly «Kindigimdi kesken júrt». 83 b.)

Al Maqmút Qashghariyding enbekterinde kezdesetindey «qandyauyz» degen de jebe atauy boluy mýmkin. Olay deytinimiz Maqmút Qashghariymen qatar tómendegi jyraulardyng jyrlary da soghan әkep tireydi.

Qatynasy biyik kólderden

Qatar týzep qu úshar,

Algha sap tiz oq ata kórmeniz,

Qandyauyzdan syily jebe saylamay;

Atanyng úly er jigitke

Artu-artu bel keler,

Oqtan qatty sóz keler,

Algha sap jauap bermeniz,

Arghy týbin oilamay.

(Shalkiyiz. «Bes ghasyr jyrlaydy». 1 t., 53 b.)

Adyrnasyn ala ala ógizdey móniretken,

Atqan oghy Edil-Jayyq teng ótken,

Atqanyn qarday boratqan,

Kók shybyghyn qandyauyzday jalatqan

(Mahambet. «Bes ghasyr jyrlaydy». 1 t., 185 b.)

Keybir tarihy romandarda «tiz oq» jәne «tomar oq» degen oq týrleri kezdesedi. Mysaly Múhtar Maghauinning «Alasapyran» romanynda búl oqty býgingi «nysanany ózi tauyp tiyetin oq» dep jýrgen týrimen sәikestendiruge bolady:

« - Qalay eken?

- Keremet atady eken, Ay-Sheshek jengem. Qauyrsynsyz qisyq oqtyng ózimen qaghyp týsirdi.

- Oy tentek! - dedi Oraz-Múhamed rahattana kýlip. - Búl oq osylay, әdeyi qisyq jasalghan. Kórding be. Ári barmaqtay juan, auyr. Emen ghoy. Masaghy túqyl, shanshyp atpaydy. Mejeli jerge jetkende kóldeneng úshady da, qústy tayaqpen úrghanday qaghyp týsiredi. Kórding ghoy jana. Tiz oq dep atalady

Kez oqtyng ózi neshe týrli: kóbe búzar, әndigen, qozyjauryn, qasaly, ysqyrma... әr qaysysy әr týrli jaghdayda, әr qashyqtyqta qoldanylady. Sodan son, búlghyn, tiyin atatyn tomar oq, doghal oq degen bar. Al aymanday oq...

- Bilem, bilem! - dedi Kóshek, - әneukýngi ghoy...

- IYә. Sonday ýlken toylarda jamby ne basqaday nysana atady». (Maghauin M. «Alasapyran». 39 b.).

Jogharda Maghauinnen keltirilgen ýzindiden «aymanday oq» degen oqtyng da bolghanyn, jәne ony nege kerektenetinin de bilgendeymiz.

Al Qabdesh Júmadilov «Daraboz» romanynda tiz oq pen tomar oqty bylay beredi:

«- Kәne jebelerindi kórsetshi!

Kenje tayauda túrghan atyna jýgirip baryp, erding aldynghy qasyna ilip qoyghan oq toly qoramsaghyn alyp keldi. Qoramsaghy sәndi, úlpa jarghaqtan kestelep tigilgen. Jebeleri de әr aluan; kóbe búzar, qozyjauryn, biren-saran tomar oq, tiz oqtar.

- Anshylyq qúrady ekensing ghoy? - dedi Qabanbay tomar oqtyn birin ústap kórip.

- Balqashta tiz oqpen ýirek atushy edik. Al myna jaqta kekilikten basqa eshtene kórinbeydi.» (Júmadilov Q. «Daraboz». 131 b.)

Al oqtyng «әndigen» degen bir týri Aqtanberdi jyrlarynda bylaysha oryn alady.

Jalauly nayza jangha alyp,

Jau qashyrar ma ekenbiz!

Tobyrshyqty әndigen,

Toltyra tartar ma ekenbiz.

Tobylghy týbi qúralay

Bytyratyp atar ma ekenbiz!

(Aqtanberdi. «Bes ghasyr jyrlaydy». 1 t., 73 b.)

Sonday-aq, «anghua», «qadau oq» degen oq týrleri T.Zәkenúlynyng «Kókbórilirding kóz jasy» romanynda kezdesedi.

Anghuasyn anyratsa,

Arghy taugha jetedi.

Ash qasqyrday qaghynsa,

Qangha toymay ketedi.

(Zәkenúly T. «Kókbórilerding kóz jasy» 261 b.)

Qara tuymdy tiktim men,

Qara búqanyng terisimen qaptaghan.

Qayyng dabyldy qaqtym men,

Qamqa sauyt kiydim men,

Qadau oqty tartym men.

(Zәkenúly T. «Kókbórilerding kóz jasy» 147 b.)

Al, oqtardyng atqarar mindetterine qaray atalatyn ataularyna mynaday mysaldar aitugha bolady. «Qaradóng batyr jәne onyng úrpaqtary» atty jyrdyng «Júbanysh» dep atalatyn bóliminde «sauyt búzar» oqty bylay sipattasa:

...Jekpe-jekke kelgende,

Kók jebenin ishinde,

Sauyt búzar bir oq bar.

Ol sauytty búzbay qoymaydy.

Ótpey, sirә, qalmaydy.

Jekpe-jekke kelgende,

Sharaynayz kelmeydi.

Júmsap qatty bolatty

Sauyt búzar oq atshy.

(«Júbanysh». Aqsauyt. 2 t., 82 b.)

Iliyas Esenberlinning «Kóshpendiler» trilogiyasynda sauyt búzardyn jazba әdebiyettegi qoldanu týri bylaysha kórinis tapqan: «Toy-duman, jarysta jambyny bir atqannan jarq etkizip jerge týsiretin mergenderdin, ayaq astynan zu etip túra qashqan qyr qoyanynan sasyp qalyp, qolyndaghy sadaq jebesin qúla jongha jiberip kýlki bolatyny da osy ara... Búryn-sondy júrt kózine týspegen jas jigittin, qanjarday qos azu tisin jalaqtatyp, qylshyq jalyn tikireytip, tayynshaday qara donyz qarsy úmtylghanda, ýzengisine shirene túryp sauyt búzar jebesin qaq mandaydan qarys sýiem kirgizip, ataqqa ilinetin de, taghy sol sayat bazarynda» (I. Esenberliyn. «Kóshpendiler». 18 b.)

Al, «Qarghaboyly Qaztughan» jyrynda sauyt búzar bylaysha órnektelgen:

«Sen sekildi qalmaqpen,

Kezektesip túram ba!» -

Atayyn dep jebeni,

Qarghaboyly jónedi.

Qarsy túrsang - qabaq dep,

Oq ótetin ózegin,

Jútqynshaq mynau tamaq dep,

Kezep túryp oq atty,

Oghyn qarday boratty.

Atqan oghy ótedi,

Basyn jerge qalmaqtyn

Domalatyp ketedi.

Qargha boyly batyrdyn

Atqan oghyn qarasan,

Sauyt búzar oq edi.

Ne de bolsa aldynda,

Toqtamaytyn shoq edi.

On eki tútam búl oqtyn,

Ótpeytin jeri joq edi.

(Batyrlar jyry. «Qarghaboyly Qaztughan» 58 b.)

Sonymen qatar «kóbe búzar» degen oq týrin Mahambet óz jyrlarynda bylay paydalanghan:

Kýnqaqty erding astynda

Kóp jýgiretin kýlik bar.

Kón sadaqtyng ishinde,

Kóbe búzar jebe bar

(Mahambet. «Bes ghasyr jyrlaydy». 1 t., 210 b.).

Sonday-aq, «Músahan» jyrynan biz búl jebelerding «beren» degen týrin kezdestiremiz:

Tolghayyna qalmaq qol saldy,

Esepsiz qylyp mol saldy.

Áueli atayyn degen de,

Qozyjauryn oq aldy,

Atyp edi ótpedi...

Jәne túryp beren degen oq aldy

Ony tartyp taghy aldy,...

Taghy atayyn dep oqtaldy

Sauyt búzar oq aldy.

(«Músahan». Batyrlar jyry. 5 t., 129 b.)

Búl oqtyng týri «Qoblandy batyr» jyrynda da kezdesedi:

Búlghary sadaq, Búqar jay,

Tartylar maydan kýn býgin.

Altyn qúndaq aq beren

Atylar maydan kýn býgin.

Tolghamaly aq sýngim

Shansha almasam maghan sert!

Qangha toysang saghan sert!

Búlghary sadaq, Búqar jay,

Tarta almasam, maghan sert!

Bel kýshime shydamay

Belinnen synsan, saghan sert!

Altyn qúndaq, aq beren

Ata almasam maghan sert!

(Qazaq halyq әdebiyeti: Kóp tomdyq. T.I. Batyrlar jyry «Qoblandy batyr» jyry, 71 b.)

Nemese, «Er Targhyn» jyrynan «doghal oq» degen oq týrin kóruge bolady: «Targhyn búl Qartqojaqqa kezek berip, atsang at dep qarsy qarap túryp edi, Qojaq múny syilap, atugha qimady. Ne ýshin deseniz: «men alpys beske kelgen, saqalym quarghan bir qart shalmyn, búl ghoy, jas bolsa da, qasyndaghy Aqjýnistey súludy qiyp, әm ózining janyn qiyp, maghan qarsy túrdy. Búl óte batyr eken. Múnyng ózin de atpayyn, atyn da atpayyn tek múnyng qoramsaqtaghy jýz alpys kez oghyn jalghyz doghal oqpenen atyp uatayyn. Sonymenen ózimning ony ayap atpaghanymdy bildireyin, sonan song búl aqyly bolsa, oilap biler de, qyzdy maghan tastar da, jýre berer» - dep, bir jalghyz doghal oqpenen salyp qalghanda, Targhynnyng qoramsaqtaghy jýz alpys kez oghyn kýlpara qylyp uatyp ketti» («Qazaq epostary». «Er Targhyn» jyry. 135 b.)

Osy doghal oqty kýni býginge deyin kórshi Mongoliya Respublikasynda «Er jigitting ýsh toyy» (Eriyn gurvan nadam) dep atalatyn jyl sayynghy memlekettik toyda bәsekege týsetin sadaqshylardyng qoldanyp jýrgenin aita ketu kerek. Al doghal oqtyng «qalva» (ýirenushilerding oghy, temir úshynyng ornyna doghal aghash bekitilgen oq), «úlyn» (úshy joq jebe) degen týrleri Maqmút Qashghariyding «Týrik sózdigi» enbeginde kezdesse, (Maqmúd Q. «Týrik sózdigi». 502 b)

Múhtar Maghauinning «Alasapyranynda» búl oqtyng «shy oq» týri kәduilgi bir tal shiyding úshyna týie qúmalaghyn shanshyp, balalardyng oiyny ýshin qoldanatyny aitylyp, bylaysha beriledi:

«- Shy oqtan kisi ólmeydi, - dedi bala tómen qarap.

- Óledi, - dedi Oraz-Múhamed. - Qazir sen maghan shy oq attyn. Erten, ýlken jigit bolghanda kәdimgi kez oqtyng ózin atasyn.» (Maghauin M. «Alasapyran». 39 b.)

Búl oqtyng atauy kóne jyrlarda kezdesedi:

Bes jasynda, qart Qojaq!

Jas shybyqtan jay tarttyn,

Jalghyz shiyden oq attyn,

Atqan oghyng joghalttyn.

(«Qazaq epostary». «Er Targhyn» jyry. 137 b)

Svetqaly Núrjannyng «Ensegey boyly Er Esim» dastanynda «qasaly» degen oq týri kezdesedi. Búl qarsy jaqtyng bekinisin órteu ýshin úshyna ot baylanghan jebe.

Ot baylanghan qasaly zymghap kirip,

Órt shypyldap, shahar da týtindesin.

(Núrjan S. «Ensegey boyly Er Esim». Ay taranghan týn. 289 b.)

«Kórúghyly» dastanynyng ertegilik núsqasynda «qol oq» degen oq týri bylay kórinis tapqan: «Bir kýni Kórúghyly Besbatyrdy andyp jýrip, qol oqpen atady, ol oghy ótpeydi. Besbatyr «qonyp jýrgen masa men sona bolar» dep jýre beredi. Bir mezgilde Besbatyrdyng tang úiqysy kelip ketkende Kórúghyly ony atyp qalady, oq jylp ótip ketedi» (Qazaq ertegileri. «Kórúghyly» 201 b.)

Al «qatút» - úshy ugha nemese zәrge suarylghan oq ekendigi jayly Maqmút Qashghary «Týrik sózdiginde» keltiredi. Dәl osy jebe týrin Svetqaly Núrjan bylay qoldanghan;

Zar enirep sonynan qatúgh ketsin,

Mandayynan dúshpannyng batyq tepsin.

Jәhannamgha attanghan imansyzdar,

Zәharynan qatúghtyng tatyp ketsin!

(Núrjan S. «Ensegey boyly Er Esim». Ay taranghan týn. 287 b.)

Jebege qatysty basqa da ataulardy Maqmút Qashghary enbeginen kezdestiruge bolady. Mysaly «azúq oq» (qanghyrghan oq), yasysh (jebening basyndaghy temiri), temýrken nemese temirken (búlarda oqtyng temir úshy), tyly (oqtyng basyna (úshyna) baylanatyn qayysy), bory basy (oq basynyng jebe úshyna engiziletin túsyndaghy kertik, aiylbasy) jәne shyrghúy (jebe basynyng qalyn, juantyq basy). (Mahmúd Q. «Týrik sózdigi». 314 b.).

Al Svetqaly Núrjan ózining «Ensegey boyly Er Esim» dastanynda búl sózge oqtyng bolat úshy degen anyqtama berip, ony;

«...Er Esim jýr, shýigende -

Qyrghy dersin!

Jaugha jebe tiygende -

Shyrghúi dersin! - dep qoldanady.

(Núrjan S. «Ensegey boyly Er Esim». Ay taranghan týn. 285 b.)

Al, masaq (oqtyng qauyrsyn baylaghan jaghy nemese jebege baylanghan qauyrsyn. Keyde búl tútastay oqtyng atauy bolap ketui de mýmkin. Sadaqty adyrna dep ataytyny sekildi.), kiris (sadaq atqanda oqtyng adyrnagha yaghny kirege tirelip túratyn oiyghy) t.b. sekildi ataularyn auyz әdebiyeti men jazba әdebiyetten jәne tarihy enbekterden kóptep kezdestiruge bolady.

Mine búl bizge jetken jebe ataularynyng bir bóligi ghana. Biz baba tarihymyzdan alarymyz da kóp, jәne sonyng óteui retinde bererimiz odan da kóp ekenin әrbir qazaqtyng bilgeni abzal.

 

Paydalanylghan әdebiyetter

 

«Ayqap» 1911 j., №1. «Ayqap» jurnalynyng tolyq núsqasy, - Almaty: Qazaq ensiklopediyasy, 1995.

Aqsauyt. 2 tomdyq. - Almaty: Jazushy, 1977. - 2 t. Batyrlyq dastandar. - 378 b.

Amanjolov K., Tasbolatov A., Qazaqstannyng әskery tarihy. - Almaty: Bilim, 1999, - 320 b. suretti.

Ahmetjanov Q.S. Jaraghan temir kiygender. (batyrlardyng qaru-jaraghy, әskery óneri, salt-dәstýrleri). - Almaty: Dәuir, 1996. - 256 b.

Babalar sózi. 100 tomdyq. - Astana: Foliyant, 2007. - 44; 51 t. Batyrlar jyry.

Batyrlar jyry. Kóp tomdyq. - Almaty: Jazushy, - 1989. 6-tom.

Batyrlar jyry. Kóp tombyq. - Almaty: Jazushy, 2007. - 296 b.

Bes ghasyr jyrlaydy: Asan qayghydan Mahambetke deyingi qazaq aqyn jyraularynyng shygharmalary. Ýsh tomdyq / 1-tom - Almaty: Jazushy, 1984. - 256 b.

Dala kemengeri nemese Syrym turaly syr. - Almaty: Sózstan, 1992.

Esenberlin I. (10 tomdyq shygharmalar jinaghy). Kóshpendiler. - Almaty: Jazushy, I, II kitap

Júmadilov Q. Daraboz. (12 tomdyq shygharmalar jinaghy, I kitap). - Almaty: Qazyghúrt, 2005. 8-tom.

Júmahanov Tileuhan. Qasym han. - Almaty: Audarma, - 2004.

Zәkenúly T. Kókbórilerding kóz jasy. - Almaty: Oljas, - 2003. 528 b.

Kekilbaev Á. Dala balladalary I tom, Anyzdyng aqyry. - Almaty: Jazushy, - 2003.

Qazaq halyq әdebiyeti: Kóp tomdyq. T.I. Batyrlar jyry - Almaty: Jazushy.

Qazaq ertegileri (Qúrast. E. Dýisenbayúly). - Almaty: Jazushy, 2009. - 320 b.

Qazaq epostary. Almaty: - Kóshpendiler.

Qúralúly A. Qaru-jaraqqa, qúral-jabdyqqa, ólshemge, oiyndargha baylanysty terminder men sóz tirkesterining týsindirme sózdigi. - Almaty: Óner, 2007. - 64 b.

Maghauin M. Alasapyran. (Tarihy roman). 1, 2-kitap. - Almaty: Jazushy, 1988. - 830 b.

Mahambet. Joryq jyrlary: - Almaty, Halyqaralyq Abay kluby, 2007.

Mahmút Qashghari. Týrik tilining sózdigi. (Diuany lughat-iyt-týki). 3 tomdyq shygharmalar jinaghy. - Almaty: Hant, 1997 - 3-tom.

Núrjan S. Ay taranghan týn. (Jyr kitaby). - Almaty: Jazushy,  2008. - 384 b.

Salgharaúly Q. Úly qaghanat. - Astana: Foliant, 2008. - 550 b.

Suiynnu. «Han kitaby» (Kóne qytay jazbalarynan) /Aud. alghy sózin jazghan jәne qúrastyrghan Q.Salgharaúly. - Almaty: Sanat, 1998. - 288 b.

Han Kene: Tarihy tolghamdar men piesa, dastandar. - Almaty: Jalyn, 1993. - 448 b.

 

Sony.

«Abay-aqparat»: Erlan Qarinning «Qazaq auyz jәne jazba әdebiyetindegi

jebe týrlerining ataulary» atty zertteu enbegining basyn «Songhy maqalalar» aidarynyng múraghattar qorynan taba alasyzdar.