QYTAYDAGhY ABAY ÚRPAGhY
Ol jóninde biz ne bilemiz?
Semey pedagogika institutyndaghy tarih ghylymdarynyng kandidaty Múhtarbek Kәrimov bizben jii habarlasyp túratyn azamattardyng biri. Osydan sәl búrynyraqta osy kisi ózi bastap aparyp, kezinde Shәkәrim qajyny syily qonaq retinde kýtip, qolynan dәm tatyrghan kelinderining biri, jasy 96-daghy Aqlima әjeymen tanystyrghan edi. Al odan búryn ol bizdi jasy 90-daghy Shәkәrim atty soghys jәne enbek ardagerimen kezdestirgen bolatyn. Búl qariyanyng atyn 1916 jyly qajynyng ózi qoyghan eken.
Juyrda Múhtarbek bauyrymyz tilshi qosyna telefon shalyp, kezekti janalyghymen qúlaghymyzdy eleng etkizdi. "Abaydan taraghan taghy bir erkek kindikti azamat Qytayda túryp jatqan kórinedi. Sony dәleldeytin gazet maqalasy men óz deregim jәne bar", - dedi ol. Kóp keshikpey әlgi eki materialdy alyp bizge keldi de.
"Aqylbay úrpaghy Aqqoy fermasynda" degen qysqa habar Mongholiyanyng Bayólke aimaghynda shyghatyn "Jana dәuir" atty gazetting biylghy shilde aiyndaghy №4 sanynda jariyalanypty. 24 bettik búl basylym Bayólkede 1966 jyldan bastap jaryq kórip kele jatyr eken. Múhtarbek әlgi maqala shyqqanda osy ónirde issaparmen jýripti.
Ol jóninde biz ne bilemiz?
Semey pedagogika institutyndaghy tarih ghylymdarynyng kandidaty Múhtarbek Kәrimov bizben jii habarlasyp túratyn azamattardyng biri. Osydan sәl búrynyraqta osy kisi ózi bastap aparyp, kezinde Shәkәrim qajyny syily qonaq retinde kýtip, qolynan dәm tatyrghan kelinderining biri, jasy 96-daghy Aqlima әjeymen tanystyrghan edi. Al odan búryn ol bizdi jasy 90-daghy Shәkәrim atty soghys jәne enbek ardagerimen kezdestirgen bolatyn. Búl qariyanyng atyn 1916 jyly qajynyng ózi qoyghan eken.
Juyrda Múhtarbek bauyrymyz tilshi qosyna telefon shalyp, kezekti janalyghymen qúlaghymyzdy eleng etkizdi. "Abaydan taraghan taghy bir erkek kindikti azamat Qytayda túryp jatqan kórinedi. Sony dәleldeytin gazet maqalasy men óz deregim jәne bar", - dedi ol. Kóp keshikpey әlgi eki materialdy alyp bizge keldi de.
"Aqylbay úrpaghy Aqqoy fermasynda" degen qysqa habar Mongholiyanyng Bayólke aimaghynda shyghatyn "Jana dәuir" atty gazetting biylghy shilde aiyndaghy №4 sanynda jariyalanypty. 24 bettik búl basylym Bayólkede 1966 jyldan bastap jaryq kórip kele jatyr eken. Múhtarbek әlgi maqala shyqqanda osy ónirde issaparmen jýripti.
"Adamnyng basy - Allanyng doby", degen ras-au. Úly Abaydyng úrpaghy Qytaydaghy Ile men Qúljada ghúmyr keship jatyr degenge kim senedi. Bayjúmaúly Álghapar Kýnes audanynyng Aqqoy fermasynda túrady eken. Bayjúmanyng әkesi Dәnispan Aqylbaydyng balasy deydi. Búlar múnda Qazan tónkerisi jyldarynda auyp kelip, qyzay ruynyng ishine kirip mekendegenin Álghapar aqsaqal tilshige әngimelep beripti. Al Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng shóberesi Azatbek esimdi azamat Tarbaghatayda túrady eken.
Mine, kishkentay habardaghy derekter osynday. Biraq, ol ózi kishkentay bolghanmen, manyzy jaghynan óte ýlken bolyp túr. Óitkeni, búghan deyin Abaydyng sol Aqylbayynan taraghan erkek kindiktiden jalghyz Aydar men onyng jalghyz úly Daniyardy ghana biletinbiz. Jergilikti etnograf Moldabek Janbolatúly osydan birer jyl búryn shygharghan "Tobyqty Shynghystau shejiresi" atty ýsh tomdyq kólemdi enbekte de Dәnispan, Bayjúma, olardan taraytyn Álghapar esimin taba almadyq. Sonday-aq, Azatbek esimdi adam da shejirede joq.
Biraq oghan Múhtarbekting qarsy aitar uәji bar. "Óziniz tanysqan Aqlima әjeyding myna bir aitqan әngimesi oiynyzda bolar", - deydi ol. - Búl kisining kýieui, yaghny Shәkәrim qajynyng atalas tuysy Sәken Ýrkimbaev 1932 jyly Úlan audanyna sot bolyp taghayyndalady. Olar sol jaqqa kóship kele jatqanda jolda birden endi ghana asqan úldary Aydarbek auyryp, shetinep ketedi ghoy. Sonda Daubay degen jerde otyrghan Abaydyng Aqylbayynyng úrpaqtarynyng ýiine týsedi. "Aqylbaydyng bәibishesi men eki úly 1928 jylghy kәmpeskeden qashyp, osy jaqqa auyp kelipti", - demep pe edi әjey.
Múhtarbek osyny aita otyryp, olar 1932 jylghy asharshylyqta Qytay jaghyna auyp ketpesine kim kepil deydi. Búl da jón sóz. Aytty-aytpady, bir nәrseni teriske shyghara salu op-onay. Sondyqtan biz aldaghy uaqytta múnyng anyq-qanyghyna jetuge uaghdalastyq. Dese de, búl jóninde uaqyttan oza qalam tartyp jatqanymyz sol, mýmkin bireu bolmasa bireu osy habargha oray óz bilgeni bolsa ýn qosa ma deymiz. Orys halqy Pushkiyn, Tolstoy úrpaqtaryn alystaghy Amerikadan tauyp, bir-birinen sýiinshi súrap jatqanda, biz nege múnday mәselede qalys qalugha tiyispiz?!
Dәulet SEYSENÚLY, Semey.
«Egemen Qazaqstan», 2007-08-29