Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2888 0 pikir 1 Nauryz, 2010 saghat 06:11

Qajyghúmardy elge qaytaryp alyp, Memlekettik syilyqty beru kerek

Erlan Sairov basqaratyn Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty qytaydaghy qart qalamger alty tomdyq "Taghdyr" romanynyng avtory Qajyghúmar Shabdanúlyn әdebiyet salasy boyynsha Memlekettik syilyqqa úsynghan bolatyn. Qazaqtyng taghdyryn qashanda qaqpaqylgha salyp, saydan qughan sayaqtay qylyp ýirengen sayasatkersymaqtar qytay ókimetining qyraghy baqylauyna alynyp myrza qamaqta (ýy tútqyny) otyrghan Qajyghúmardy memsyilyqqa úsynu qate bolady dep ózara kýnkildeskenimen qalamgerler qauymy auyzbirshilik tanytyp jatyr. Olar Qajekendi elge de qaytaryp alu kerek, Memlekettik syilyqty da beru kerek deydi. Ótkende biz osynday talap kóterip Ashyq hatqa qol qoyghan aqyn, jazushylardyng tizimin bergenbiz. Sol tizim taghy da tolygha týsude. Suretterge qaranyz. Siz de ýn qosynyz. Qazaq qashanghy jýgensiz jýiening qúrbany bola beredi? Qazaqtyng kóz jasy qashan qúrghaydy?  Jýiening qúrbany bolyp kele jatqan bir taghdyr bolsa, ol Qajyghúmar Shabdanúlynyng taghdyry emes pe? Jer betinde jazyqsyz japa shegip jylaghan sherli jan bolsa, ol ansaghan Atajúrtyna jete almay zaryqqan Qajyghúmar Shabdanúly emes pe? Áytkenmende, " Qúday saldy, biz kóndik" dep kónterimizdi sýiretip jýre bermelik. Qúday da qúlshynghan qúlyn sýiedi. Biylikke auqym tughyzyp, yqpal etip, eldigimizdi bildirip, qadirmendi aqsaqaldyng abyroyly syilyqty iyelenip, Otanyna oraluyna septigimizdi tiygizeyik.

Erlan Sairov basqaratyn Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty qytaydaghy qart qalamger alty tomdyq "Taghdyr" romanynyng avtory Qajyghúmar Shabdanúlyn әdebiyet salasy boyynsha Memlekettik syilyqqa úsynghan bolatyn. Qazaqtyng taghdyryn qashanda qaqpaqylgha salyp, saydan qughan sayaqtay qylyp ýirengen sayasatkersymaqtar qytay ókimetining qyraghy baqylauyna alynyp myrza qamaqta (ýy tútqyny) otyrghan Qajyghúmardy memsyilyqqa úsynu qate bolady dep ózara kýnkildeskenimen qalamgerler qauymy auyzbirshilik tanytyp jatyr. Olar Qajekendi elge de qaytaryp alu kerek, Memlekettik syilyqty da beru kerek deydi. Ótkende biz osynday talap kóterip Ashyq hatqa qol qoyghan aqyn, jazushylardyng tizimin bergenbiz. Sol tizim taghy da tolygha týsude. Suretterge qaranyz. Siz de ýn qosynyz. Qazaq qashanghy jýgensiz jýiening qúrbany bola beredi? Qazaqtyng kóz jasy qashan qúrghaydy?  Jýiening qúrbany bolyp kele jatqan bir taghdyr bolsa, ol Qajyghúmar Shabdanúlynyng taghdyry emes pe? Jer betinde jazyqsyz japa shegip jylaghan sherli jan bolsa, ol ansaghan Atajúrtyna jete almay zaryqqan Qajyghúmar Shabdanúly emes pe? Áytkenmende, " Qúday saldy, biz kóndik" dep kónterimizdi sýiretip jýre bermelik. Qúday da qúlshynghan qúlyn sýiedi. Biylikke auqym tughyzyp, yqpal etip, eldigimizdi bildirip, qadirmendi aqsaqaldyng abyroyly syilyqty iyelenip, Otanyna oraluyna septigimizdi tiygizeyik. Taghy da eskertemiz: qol qoyatyn әr adam ózining aty jónin anyq jazyp, elektrondy poshtasyn tolyq kórsetui kerek. Tolyq tizim tiyisti oryndargha jiberiledi.

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5385