“Arqada jer jetpeydi Burabaygha!” dep ghasyr búryn jyrlansa, sodan bermengi uaqyt ishinde osynau ghajap mýiisting mәrtebesin arttyryp, ekologiyalyq tabighy jýiesin damytyp, jetildiru baghytynda sol súlu aimaqtyng aidarynan jel estirer irgeli  shara qolgha alynbaghan eken. Kókshe ónirindegi osynau tabighat jauharyna tek Tәuelsizdik túsynda ghana shyndap kónil bóluding mýmkindigi tudy. Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng tapsyrysymen, sheshimderimen arnauly is-sharalar qolgha alyndy. Sol is-sharalardyng naqty is jýzinde oryndaluy qay dәrejede?

“Arqada jer jetpeydi Burabaygha!” dep ghasyr búryn jyrlansa, sodan bermengi uaqyt ishinde osynau ghajap mýiisting mәrtebesin arttyryp, ekologiyalyq tabighy jýiesin damytyp, jetildiru baghytynda sol súlu aimaqtyng aidarynan jel estirer irgeli  shara qolgha alynbaghan eken. Kókshe ónirindegi osynau tabighat jauharyna tek Tәuelsizdik túsynda ghana shyndap kónil bóluding mýmkindigi tudy. Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng tapsyrysymen, sheshimderimen arnauly is-sharalar qolgha alyndy. Sol is-sharalardyng naqty is jýzinde oryndaluy qay dәrejede?
Burabay – Shuchie kurortty aimaghy bastan keship kelgen uaqyt kósh-keruenining on boyyndaghy aqtaban jol sorabyna ýniler bolsanyz adamdar tarapynan jasalynyp jatqan jabayy taghylyq shabuyldar ýdey týspese әste sabyr-sayabyr tartyp, tolas kórmegendigin andar ediniz. Sonau Abylay dәuirinen bastalghan arayly aimaqty iygerip, óz kәdesine asyru qam-qaraketterinen qam¬qorlyqtan góri qorqaulyq, qorghashtap saqtaudyng ornyna ayausyz tonau sipattary eles berip otyrady. Abylay ghana Burabay¬dyng ishi-tysyn saqtau, aimaqpen irgeles jatqan Qyzyl aghash, Han kóli, Býrkitti, Qaraqalpaq tauy, Qylshaqty ózeni, basqa on san kólder men búlaq bastaularynyng ayaqasty qalmauyn qatty qadaghalap, kýzetip, ospadar әreketterge tyiym jasau sharala¬ryn shiratyp otyrghan. Mәselen Han kól¬inen mal suarugha tyiym salghan. Kezinde bizding “tasyna tanba salugha Abylaydyng ózi batpa¬ghan” dep tolghanuymyz sodan bolatyn. Úly han búl ónirden ókshe kótergennen son-aq Burabaydy kókpargha týsken serkedey bor¬baydan ilip alyp, әr túsqa júlmalay tartu, tonau, taghylyqpen talau bastaldy. Osy ýrdisting tizgin bermey ýdere dýrligui Omby¬daghy orys úlyghynyng Burabaydyng kindik túsynan oiyp alyp, Resey soldattary men aqsýiekterin qúrt auruynan emdeu, sauyq¬tyru ornyn ashumen oraylas keldi. Sibir ólkesi men alapat qazaq jerining bir de bir púshpaghynda kezdespeytin ghajap, móldir, kókiregine emdaua bolyp sinip keter shayyr¬ly, efirli auasy qúrt auruynyng betin qayyrar quatymen oqshaulandy. Osy bir ghalamat syrdyng tetigin tanyghan orys úlyq¬tary Burabaydy iygerip qana qoyghan joq,  iyektep iyelik etti, oilaryna ne kelse sony istep baqty. Az ghana jyl ishinde óz tarihyn toqsan jyldyng әr jaghynan bastaytyn býgingi Qaraghayly (Burabay) shipajayy týbegeyli ornap, qanatyn kenge jaya týsti. Aspanmen astasqan ghasyrlyq qaraghaylar ota¬lyp, sauyqtyru oryndary, olargha qyz¬met etetinderding baspanalary boy kótere bastady. Sóitip az ghana jyl ishinde birneshe myndyq túrghyny bar Burabay qystaghy irge bekitti. Kazachestvo tasqyny búl kezde Burabay tóniregine óz shengelin  batyra salyp  emin-erkin iyelikke kóshken. Stanisa beketter túrghyza bastaghan. Býgingi Bura¬baymen irgeles otyrghan Ivanovka men Alek¬sandrovka, Dorofeevka men Shuchinsk, Qo¬tyrkól men Vishnevka selolarynyng payda bolu tarihyn qara shekpendi, jóke ayaqtylar  qonystanuymen qatar qarastyramyz. So¬nymen ghasyrgha jetpes kelensiz kezende Burabaydyng ayaday aumaghy tórt qúbylasyn týgel qymtay qausyra qysqan qonystarmen qúrsaulandy. Kenestik kezende búl qúrsauly shenber odan әri shiratylyp Burabaydyng qylta moynyna týsken qyl arqanday tyny¬syn odan әri taryltyp túnshyqtyra túra¬lata bastaghan edi. Burabaydyng kýnshyghys qaptalyndaghy kýre jol bayyna kelip qús fabrikasy irge tepti. Kókshetaudyng basqa ónirinde jer qúryp qalghanday kurortty aimaqtyng saf auasyna u bolyp aralasqan qús sanghyryghyn sanghytyp jatqan fabrika dýrildep shygha keldi. Kók baqa tauyq etin jegen basshylar  “búl bir tabylghan aqyl boldy” dep tandaylary taqyldady. Kýnine san tonna uly sanghyryq qy fabrikadan shylbyr tastam jyragha tógildi. Ol kóktem tua erigen qar  suymen sarqyray aghyp Bura¬baydyng teriskeyindegi  Maybalyq, Shabaqty kólderine qotarylyp  jatty. Qoldan re¬kuli¬tivasiyalau, filitrasiyalap zalal¬syz¬dandyru eshkimning oiyna da kirip shyqpady. Óitkeni búl qosymsha qarjy, basy artyq júmys bolyp kórindi. Sóitip kurortty aimaqtyng ekojýiesi búzyldy. Búl azdyq etkendey, taghy bir týsi¬nen shoshynghan “danysh¬pan” shyghyp, kurort¬tardy  kókónispen qamtu ýshin sharuashylyqty Bura¬baydyng óz qoy¬nauy¬nan ashu kerek de¬gen úsyny¬syn úran etip kóterdi. Osynau әre¬kettin  týpting týbinde nege aparyp arandata¬ryn angharmaghan sholtan¬bay sheneunikter úsy¬nys¬ty qoldady da kó¬kónis  ósirumen ainaly¬satyn “Oqjetpes” sovhozyn qúrdy da ji¬berdi. Jәne ol aulaqtan emes tura Burabay¬dyng qalyng jynysty ortasyn oiyp alyp, boy kóterdi. Ol ýshin taghy da myndaghan týp qaraghay, qayyng otaldy. Kommunaldyq, kommunikasiyalyq qyzmet ýshin dep jer talqandalyp, tabighy búlaq kózderin shel basty, ekojýie setinedi. Sovhoz qanatyn kezge jayyp orman ishin obyrday ýngy jyljyghan sayyn kókóniske degen alqap ta daliya týsti. Kapusta, qiyar, qyzanaq týskirge qyruar su kerek eken. Ony qaydan almaqqa kerek? Burabaydyng aina kólderi túrghanda alystan su izdep nemenesine bas qatyramyz desti bilgishter. Sodan ajdaha  arandy na¬sos¬tar kólge túmsyq saldy. Búl tabighy su kózderin kóz aldymyzda ysyrapqorlyqpen paydalanu ghana emes, eng bastysy kólderding bir-birimen tabighy jasandy aryq¬tarmen baylanysyp jatqan tepe tendigin talqan¬dady, arna¬synan asa bastasa ekin¬shi, ýshinshi kólderge ózdiginen qotarylyp túrar tabighy su jýiesi kelmeske ketti. Osynau úly tabighattyng óz qolymen jasap berip ómirge kelgen tabighy su aidyndaryn qalypty arnada, yaghny tepe-tendikte saqtap túrghan Kýr¬kireuik ózeni songhy jyldarda mýldem sarqylyp, óz qyzmetin taghylyq bodauyna baylap berdi. Qazir onyng tabanyn  malta tastar ghana  basyp jatyr. Sóitip, tabighattyng ghajap sheberlikpen erinbey-jalyqpay jasap bergen ekojýiesi búzylyp, adamdar tarapynan jasalyp kelgen, әli de jasala bermek topas taghylyghynyng qúrban¬dyghyna ainaldy ayauly Burabay aimaghy. Kóz aldymyzda bolyp jatqan taghy bir ozbyrlyq – Abylay alanyn talqanday, qúrylys jýrgizuge kimning ary jetti eken, qay jetesiz rúqsat berdi eken deysiz. Súraq kóp, jauap joq! Kezinde V.A.Aleksandrov, N.D.Bek¬lemiyshev, I.A.Vladinskiy, V.D.Vla¬dinskiy, V.D.Dudeskiy tәrizdi kórnekti ghalymdar Burabay aimaghynan adamdar  densaulyghyna arasha týser em-shara ortalyghyn ashyp, halyqqa qyzmet etudi kózdegen izgi-múratty kóksese, býgingi iyegining astyndaghydan әride¬gini kórgisi kelmeytin basyr pighyldy bas¬shylar búl aimaqty ayausyz taghylyqpen tonaugha kóshken.
Jýirik kólikpen birer saghatta-aq Búrabaydyng ishi-tysyn adaqtay aralap shyghugha bolatyn Arqa tósindegi últaraqtay ghana mýiiste býginde 70-ten astam sanatoriyler men sauyqtyru oryndary júmys istep túr degenge tang qalasyz. Ony azsynsanyz Tәuelsizdik tizgini óz qolymyzgha tiygeli taghy da 20-gha juyq iri nysandar qúrylysy jýrgizilude degenge senesiz be? Ony da mise tútpasanyz, jartastar men qyrandar ghana úya salghan úshpa shyndargha deyin shyghandap shyghyp alyp, boy kótere bastaghan jekemenshik villalar tóbesin kórgende jaghanyzdy ústaysyz. Osyndayda qazaqtyng “kók qargha artyna qaramay әulie aghashtyng basyna sanghidy” degeni eske týsedi. Burabaydy әulie aghashqa teney alsanyz, qúdaydyng jeri qúryp qalghanday qiya shyngha shyghyp alyp ýy salghan jetesizderdi kók qarghagha tenemeske lajyng joq qoy. Búlardyng bәri de qaltaly oligarhtar, sheksiz biylik  iyeleri ekendigin ejiktep zertte¬mey-aq tanyp-biluge bolady. Búl jetesizdik emes, tughan jerding qadir-qútyn qashyrghan teksizdik, obyr, ozbyrlyqtan basqa týk te emes! Bar jaqsylyq ataulyny tek ózim kóreyin, keler úrpaqta sharuam joq deytin toghyshar¬largha ýkimet tarapynan, tiyisti ministrlik tarapynan,  tabighattyng taghdyryna tikeley jauaptylardan bir de bir pendening shyghyp, tәrtipke shaqyrmauy zyghardanyndy qaynatady-aq.
IYesiz iyekteuding kókesin Burabay aimaghy kóktem shyghyp, kól kóbesi sógilgennen qonyr kýzge deyin bastan ótkerip keledi. Jabayy tynyghushylar Qyrym men Qytaydan sabylyp  kelip jatady. Ár týp aghashy, әr shoqy tas manyna ayaq basyp bara almaysyz. Burabay  jyndar jaylaghan mekendey kýndiz-týni shulaydy da jatady. Ertenine ten-teng tezek, shaghylghan shisha, ýiilip qalghan kýl qoqysty kóresiz. Bes myng túrghyny bar qystaq dem alushylardyng artynda qalghan qoqysty tazartyp ýlgere almay dinkeleydi. Kommunaldyq qyzmetting jibi kýrmeuge kelmegen son, qoldy  bir-aq siltep kón-qoqysqa ie bola almay shashylyp-tógilip jatqany. Onyng ýstine kóktem sayyn audan ortalyghy Shuchinsk qalasy men Burabay qystaghy ala shapqyngha týsedi. Óitkeni qar jamylyp, múz jastanghan kósheler boyymen kólderge qaray jamyrasa aqqan nәjis aralasqan lay sular tasqyny elding esin shygharady. Óitkeni ghasyrlyq tarihy bar Shuchinsk qalasynda jóni týzu kanalizasiya joq degenge sizdi sendire alar ma ekenbiz.
Al kurortty aimaqtyng kindigi – Burabay júrty kanalizasiya, kollektor degendi kózderi kórmek týgili estigen de emes! Óitkeni nәjisindi aghyzyp әketetin  onday qúrylghy búl qystaqta ómiri bolmaghan. Ony boldyrayyq, kurortty aimaqtyng tazalyghyn saqtayyq, sanitarlyq normagha say ómir sýreyik degen han-qara búl aradan shyqpay túr. Audan, oblys basshylary jylda auysqanymen mәsele sheshiler emes.
Kurortty aimaqtyng tirligin tym sýmireytip jiberding deseniz, birer faktini sóiletip kórelik. Shuchinsk qalasynda 1982 jyly  paydalanugha berilgen tazartqysh qondyrghy júmys istep túr. Búl arada las sudy tazartu mehanikalyq jәne biolo¬giyalyq jolmen jýrgiziledi. Qondyrghynyng tәuliktik quaty basynda 16 myng tekshemetr dep belgilengenimen ol býgingi tanda 7 myng tekshe metr lay sudy ghana tazarta alady. Óitkeni tazartqysh qondyrghy 27 jylda bir de bir ret kýrdeli jóndeuden  ótpegendikten, ókpesin soghyp  zorgha túr.
Bir ortalyqtandyrylghan kanalizasiya jýiesining júmys isteydi degen aty bolmasa, zatyn zerdelep opa tappaysyz. Óitkeni ortalyqtandyrylghan jýie qala ýilerin, әsirese jeke menshik ýilerdi tolyq qamtymaghan. Shuchinskide 6134 jeke menshik ýy bar desek, kanalizasiya jýiesi sonyng bar-joghy 24 ýiimen ghana baylanys ornatqan! Osy faktiden-aq kanalizasiya jýiesining әdira qalaghandyghyn sezinu qiyngha týse qoymas. Bes jýzden astam ýiding septiygi, yaghny ýy janynan qazyp alghan lay su qotarylar úra-apany bar. Tәrtip boyynsha osylardaghy nәjis sudy “Burabay Su arnasy” kommunaldyq mekeme uaqytyly tazalap túrugha tiyis. Ókinishi sol, búl mekemede bar-joghy syiymdylyghy 3,6 tekshe metrlik eki-aq avtokólik bolghandyqtan septiktegi sarqyndyny uaqytyly tasyp ýlgere almaydy, әri tazalyqty betimen  jibergen túrghyndar “Burabay Su arnasy” mekemesimen shartqa otyrudy, tólemderin óteudi mindet sanamaydy. Al olardy tizimgi alyp tәrtipke shaqyryp jatqan qystaq әkimshiligi de, kommunaldyq sharuashylyq basshysy da, epiydemiologiyalyq qyzmet¬tegiler de joq.
Tayauda jýrgizilgen bir reydte Burabay qystaghyndaghy lay nәjisti sudy tazartu júmysy tekserildi. Sonda talay soraqy¬lyqtar men berekesizdikting bet perdesi ashyl¬dy. Qystaqta 40 kóp qabatty jәne 1200 jeke menshik ýiler bar. Solardyng Jam¬byl, Qazaqstan, Kenesary kóshelerin¬degi 326 ýidi teksergende 26 ýiding ghana sep¬tik úrasy barlyghy mәlim boldy. 1200 jeke túrghyn ýilerding ekeui ghana shartqa otyrghan! Sonda әjetqanalaryndaghy las suyn qal¬ghandary  qayda jiberip jatyr. Oghan  elen¬dep otyrghan eshkim joq. Búl súmdyq qoy! Múnday da ózi túryp, ómir sýrip otyrghan eldi-mekenge jany ashymastyq bolady eken-au deysin. Búlardyn  kýnbe kýngi nәjisti layy qayda ketip jatyr sonda dep taghy da ejiktesek, tabighy kólderge degen jauap aldynyzdan shyghady. Ony aitasyz, qystaq halqy sho¬mylatyn monshanyng juyndy suy da septikke quyylyp әketilmey kóshe boylay sarqyray aghyp Shabaqtygha  qotarylyp jatyr. Sonda “Burabay-Tazalyq” mekeme¬sindegiler nelerin baghyp otyr?! Tekseris kezinde búl mekeme 31 ýimen ghana shartqa otyrghany mәlim boldy desek búl mekeme qystaq tazalyghyn betimen jibergen degen bagha beruge tura keledi.
Mine, kurortty aimaqtaghy tabighy su kózderin kóldeneng keler kesapattan qor¬ghaydy, әulie mekenning naq janashyrlary bolady degen basshylyqtyng syiqy, qyzme¬tining týri osynday! Qystaqtaghy ondaghan mekemeler, әsirese sauyqtyru oryndarynda sudy beybereket paydalanu, paydalanylghan lay sudy tazartu syn kótermeydi. Jeke¬menshik ýy iyelerin salghyrttyqtary ýshin  synasaq, memleket qúzyryndaghy mekeme¬lerding jauapsyzdyghyn eshtenemen aqtay almasaq kerek.
Shuchinsk qalasynda da, Burabay qysta¬ghynda da kón-qoqys salasyn konteynerler joq degenge kimdi sendiruge bolady. Sonday-ak qoqys tógetin poligon júmysynyng betimen jiberilgendigi sonday,  kez-kelgen túrghyn qoqysty oiyna kelgen ontayly jerge tóge saludy әdetke ainaldyryp alghan. Búl arada da baqylau joq!
Qystaqta da, Shuchinsk qalasynda da  kóshe boylarynda  janbyr, qar suy aghatyn nauasha¬lar, aryqtar qazylyp ornatylmaghandyqtan lay su óz betimen arna tauyp,  kól suyna baryp qosylyp jatady. Jәy qosylyp jatqan joq, kóshe boyyndaghy kón-qoqys, avtokólik mayyn ilestire aghyzyp әketip jatyr. Búl  qolaysyz kórinisting etek alghanyna da ondaghan jyldar boldy.
Audanda tabighatty tikeley paydalanatyn 158 nysan bar desek, solardyng tek  tórteuinde ghana kanalizasiya jýiesindegi sudy tazartu qondyrghysy ornatylghan. Shuchinsk qalasynda býgingi tanda júmys istep túrghan ýlkendi-kishili 85 jylu qazandyqtary qys boyy búl aimaqty qara týtinge túmshalap keledi. Ásirese, ormandy alqaptargha tiygizer ziyany jyl sanap úlghaya týskendikten búl ónirding jasyl jelekti qaraghaylary uaqyty jetpey qurap, jasyl qylqandy japyraqtaryn órt jalmaghanday sap-sary bolyp ketken. Janaghy jylu qazandyqtarynyng 18-de ghana týtin tútqysh qondyrghy barlyghyn eskersek búl baghytta da kónil túshyntar mardymdy eshtene de atqa¬rylmay otyr degen birjaqty qorytyndygha kelemiz.
Qaladaghy kanalizasiya  jýiesi, otyz jyl jóndeu kórmegen kollektr týbegeyli ja¬nartudy, zamanauy jana qondyrghylardy ornatudy talap etedi. Burabay qystaghyndaghy beybereket betimen aghyp jatqan nәjisti lay tabighy su kózderin lastaugha tikeley әser etude ekendigin eskersek kom¬munaldyq qyz¬metting búl әlsiz buynyn jedel týrde qalpyna keltirudi oblystyq dengeyde sheshu qajettigi tuyndap otyr. Óitkeni, audan da, qystaq ta óz kýshteri¬men búl kemshilikti tizgindey aluda qauqarsyz. Qyruar qarjyny qaydan tauyp bermek. Biraq Shuchie audanynda ótken kósh¬peli mәjiliste oblys әkimi A.Rau myrza týbegeyli shara qol¬danugha kelgende óz әlsiz¬digin bayqatyp aldy. Óitkeni, dýiim Qazaqstan ýshin tarihy manyzy bar kurortty aimaq¬tyng bolashaghyna qatysty mәseleni sheshude tabandylyq, bilgirlik, eng bastysy jana¬shyrlyq qajet edi. Búl aimaq ýshin memleket tarapynan az qarjy bólinbey otyrghan joq. Biraq onyng qaytarymyn kóre almay otyrmyz. Endeshe mem¬leket tarapynan bólinip otyrghan qyruar qarjy nege óz maqsatyna, yaghny ku¬rort¬ty ai¬maq¬ty jetil¬diruge, eko¬logiya¬syn  qorghaugha júmsalmay otyr degen zandy saual tuyn¬daydy. Onyng ýs¬tine Preziy¬dent Jar¬ly¬ghymen Shuchie – Bura¬bay kurortty ai¬maghy óz erkimen damityn ekonomika¬lyq aimaq dep ja¬riya¬landy emes pe. Búl  Jarlyqtyng ómir¬ge kelgeni¬ne de bir¬qydyru uaqyt ótse de kurortty aimaqtyng qaryshtap damyp ketkenin kórmek týgili, keleshegi búlynghyr tartyp bara ma degen  qauiptemiz. Aqmola oblystyq tazalyq-indetti qadaghalau departamentining bas dәrigeri Aleksandr Eremeev myrzanyng sózine sensek kurortty aimaqtaghy tabighy su kózderi tazalyq jaghynan qauipti qalde kórinedi. Suda bakte¬riya¬lyq  mikrob 7-10 esege artqan. Auagha kóteril¬gen  týtinnen qonghan tozannyng saldary¬nan  qor¬ghasyn 5-7 esege artqan. Al auyr metall qorgha¬syn¬nyng uly, densaulyqqa qater ekendigin kim bilmeydi. Endeshe Aqmola oblystyq qorshaghan ortany qorghau basqarmasynyng bastyghy Qayyrbek Shalabaev myrza mәlimdegendey alda qauipsizdik erejesi saqtalmasa Burabaydyng demalys aimaghyndaghy júmysty toqtatudan basqa  shara qalmay otyrghan synayly. Bile bil¬sek búl shara da aimaq keleshegin kemeldendire týsude  yqpaldy kýsh bola almaydy. Bizding biluimizshe, búl ótkir әri ómirlik mәni bar mәsele 2006 jyly-aq kóteriluge, kónuge yryq bermey bara jatsa batyl shara qoldanylugha tiyis bolatyn. Sodan beri de ýsh jylgha qadam bassaq ta atalmysh basqarma tek sausaq bezeu¬men otyrghan tәrizdi. Múnymen is biter me?
Tabighat, onyng ekojýiesi jandy organizm. Ol auruy mendegen nauqastay auyrlay týspese, uaqytynda aldy alynbasa, jadyrap, qatargha qosylmasy aqiqat. Olay bolsa kurortty aimaqtyng kýnbe kýngi tirshilik tynysyn tamyrshyday basyp, tiyisti sharasyn qoldanbasaq kýni erteng kesh qalamyz. Ókinemiz.  Opynamyz. Olay bolsa ay sanap, apta sanap ekologiyalyq qali  qiynday týsip otyrghan Shuchie – Burabay kurortty aimaghy uaqyt ozdyrmas irgeli de iri sharany irkilissiz qoldanudy qajet etip otyr degenge han-qaranyng nazaryn qadaghymyz keledi.
Shuchie-Burabay kurortty aimaghynda qalyptasyp otyrghan kemshilikterding sebep-saldaryn zerttep, naqty sharalar qoldanugha mindetti Qorshaghan ortany qorghau ministrining basshysynan qosshysyna deyin jemqor atanyp,  qylmyskerler qataryna qosylyp jatqanda biz tizbelep shyqqan shetin mәseleler tayauda óz sheshimin taba qoyar deu aghyn sugha qarap bal ashumen para-par ekendigi dausyz. Búl joly da basynan sory ketpegen búl aimaq әli de adamdar tarapynan jasalar qiyanattan zardap shege beretin bolar-au deysin.
Ghajap súlulyghymen qosa saf auasyn, asyl qoynauyn, aidyndy kólderin, móldir búlaqta¬ryn, jasyl jelekterin adamzat ýshin azyrqan¬bay bar myrzalyghymen syilay bilgen jer jәnnaty Burabay aimaghyn qorghap, saqtap qalu ýshin ayanbay kýreseyik, aghayyn. Búl býgingi de, keler de úrpaq aldyndaghy paryzy¬myz, Úly Jaratushy aldyndaghy adamy mindetimiz!
“Ashynghannan shyghady ashy dauys”, deydi qazaq. Ashynghannan ashy aityp jatyrmyz. Áriyne, Preziydentting kurortty aimaqqa baylanysty Jarlyghyn oryndau baghytynda búl ónirde aqtarylyp jatqan isti tipti de joqqa shygharghymyz kelmeydi. Talay sharua qolgha alynghany anyq. Biraq, solardy jipke tize bermedik. Qoldaghy bardy bizden eshkim de tartyp almaydy dedik te, negizgi nazardy oryndalmay jatqan mindetterge audardyq. Al onday mindetterding qyruar ekenin osy maqaladaghy derekterding ózinen de kórip otyrsyz.

Avtory: Tólegen QAJYBAY, jazushy. Kókshetau.

“Egemen Qazaqstan” gazeti №184-187 (25584) 27 mamyr 2009 jyl