Býgin - dýniyejýzilik jazushylar kýni. Búl kýn - Halyqaralyq Pen-klubtyng 1986 jyly qantardyng 12-i men 18-i aralyghyndaghy 48-shi kongresining sheshimi negizinde atalyp ótiledi.

Bizding elde jazushylar merekesi deytindey arnauly kýn joq. Alayda, qazaq qalamgerleri is-әreketi әr kez elding kózinde. Búl sózimige dәlel jeterlik. Qazaq әdebiyeti qaghazgha týsipAbaydan keyin ózining jana bir kenistigine kóterilip kele jatqan kezde  zansyz biylik sanalatyn sovet ókimetining qasapshylarynyng qoldarynan qaza boldy.

Oqyrmandy qaydam, óz basym sovet ókimeti túsynda qaryshtap ósken qazaq әdebiyetinin  ishinen 60-70 jyldardaghy últ mәselesin astarmen ymdap, tughan elin jyrlau arqyly qazaq әdebiyetin asqaq biyikke kótere bilgen bir shoghyr toptyng enbegi ghana últ әdebiyeti aldynda tendessiz dep bilemin.

Sovet ókimeti túsynda aqyn-jazushy boludyng sәnge ainalghanyn jәne onyng óte tabysty «kәsipke» ainalghanyn osy júrt úmyta qoymaghan shyghar. Sony bilgen talaylar qalamger atanyp aghymdyq, ótpeli dýniyeni mәngiliktey kórip, shabyttana jazyp, júrtta adasyp qalghan Asan balanyng kýiin keshkeni esimizde.

Býgin - dýniyejýzilik jazushylar kýni. Búl kýn - Halyqaralyq Pen-klubtyng 1986 jyly qantardyng 12-i men 18-i aralyghyndaghy 48-shi kongresining sheshimi negizinde atalyp ótiledi.

Bizding elde jazushylar merekesi deytindey arnauly kýn joq. Alayda, qazaq qalamgerleri is-әreketi әr kez elding kózinde. Búl sózimige dәlel jeterlik. Qazaq әdebiyeti qaghazgha týsipAbaydan keyin ózining jana bir kenistigine kóterilip kele jatqan kezde  zansyz biylik sanalatyn sovet ókimetining qasapshylarynyng qoldarynan qaza boldy.

Oqyrmandy qaydam, óz basym sovet ókimeti túsynda qaryshtap ósken qazaq әdebiyetinin  ishinen 60-70 jyldardaghy últ mәselesin astarmen ymdap, tughan elin jyrlau arqyly qazaq әdebiyetin asqaq biyikke kótere bilgen bir shoghyr toptyng enbegi ghana últ әdebiyeti aldynda tendessiz dep bilemin.

Sovet ókimeti túsynda aqyn-jazushy boludyng sәnge ainalghanyn jәne onyng óte tabysty «kәsipke» ainalghanyn osy júrt úmyta qoymaghan shyghar. Sony bilgen talaylar qalamger atanyp aghymdyq, ótpeli dýniyeni mәngiliktey kórip, shabyttana jazyp, júrtta adasyp qalghan Asan balanyng kýiin keshkeni esimizde.

Sodan barsha júrt biletindey Tәuelsizdik jyldary bizding әdebiyet qatty nauqastanyp (aurudyng aty ataqqúmarlyq, toptyq mýdde, óz laghyn teke qong, әdebiyet arqyly әleumettik mәselelerdi sheshu, dәstýrli sovettik әdeby minezden qol ýzbeu, rulyq, jaltaqtyq, biylikke jaghynyp jan saqtau) kýni býginge deyin beti beri qaramay keledi. Solay bola túrsa da, tua da talantty qalamgerler sýbeli shygharmalaryn alashyna úsynyp, júrty ony baghalap ta jatyr.

Dýniya әdebiyetin qaydam, qazaq әdebiyetining ókilderi repressiyagha, qughyngha kóp úshyrap, kózine qamshy kóp tiygen әdebiyet. Onyng aighaghy keshegi Jýsekenderding alghashqylardyng biri bolyp 1931 atylyp ketui. Keyinnen beyuaz Biaghandardyng ózin joyyp jibergen qasapshy ókimet.

Kózi ashyq, kókiregine últ anasynyng shuaghy úyalaghan úl-qyzdardyng «elge qaytarayyq» dep bastama kóteruine sebep bolyp otyrghan ózi ýiinde myrzaqamaqtaghy Qajyghúmardyng taghdyry sonyng qughyn men qyrghynnan kóz ashpaghan әdebiyetting búltartpas dәiegi.

Úyat bolghanda, qughyn Qazaqtyng óz ortasynda da bar. Sonyng biri jazushy Alpamys Bektúrghanov. Ol kisi «jemqorlyq bylyqqqa aralasy bar» dep Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi Baqtyqoja Izmúhambetovke jariya týrde jala japqan dep tanylyp, tamyzdyng 13-inde sot ýkimimen bir jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan bolatyn.

Sózdi sozbay Azattyq radiosynyng veb-saytynda 2009 jyldyng 1 nshi qazanynda jaryq kórgen maqaladaghy Qazaqastan Jazushylar odaghy basqarma tóraghasy Núrlan Orazalin men Qazaqstan jazushylar odaghynyng Batys Qazaqstan oblysyndaghy bólimshesining diyrektory aqyn Aqúshtap Baqtygereevanyng aitqan sózderin keltireyik.

Núrlan Orazaliyn:

«Onyng ketkendigi jarghygha sәikes bolghan nәrse ghoy. Bitti. Aytyldy. Isti bolyp jatyr eken soghan baylanysty ketti. Basqa eshtene aitpaymyn»

Aqúshtap Baqtygereeva:

«Bektúrghanov myrza oblys әkimi Baqtyqoja Izmúhametovke dәlel, dәieksiz jala japqan dep esepteymin. Ol әkimge taqqan aiybynyng eshbirin dәleldey almady. Bektúrghanovtyng әkimge qarsy shyghuynyng astarynda әkimdi әshkere etu emes, basqa bir ózining qiytúrqy mýddesi bolghany anyq. Múnday әreketterimen neni ansaghanyn men bilmeymin. Alayda, Qazaqstan jazushylar odaghy Bektúrghanovtyng is-әreketin adamgershilik qalypqa syimaytyn is dep baghalap, yaghny odaqtyng ishki júmys tәrtibine say emes dep tauyp, ony odaqtyng mýsheliginen shyghardy»

Mine, әlgi birin-biri baqan alyp qualaghan júrt. Biz eshkimge býirek búryp otyrghanymyz shamaly. Bir saual qaldy kókeyde. Jaraydy, әkimge kenesshisi qarsy shyqqan shyghar, aitqan shyghar. Biraq, Alpamys Bektúrghanovtyng qyzmetindegi isting onyng shygharmashylyghyna qanday qatysy boluy mýmkin. Mýmkin odaq múnday әkmige qarsy shyqqan jazushynyng odaqqa mýshe bolugha qúqysy joq dep tapqan bolar. Onda otyz jetidegi sovet ókimetine ól-ólgenshe qarsy bolyp, últ sýigeni ýshin ghana jazalanghandardy da búl odaq aqtalghanyna qaramastan búryn qylmysty bolghan dep mýshelikten shygharyp tastap jýrmey me ózi?! Sonda búl qay odaq? jazushylar odaghy ma ózi?!

Oyymyzdaghyny aittyq. Júrt aityp jýrgen jeti jýz jazushynyng eshqaysysy eki tuyp, bir qalghanymyz. Bizding kónildegi әdildik. Ar jaghyn aghayyn ózi bilsin!

Núra Matay