Qashqyn kýieu saudalasyp jatyr
Qashqyn kýieubala Rahat Áliyev-Shoraz Qazaqstannyng Syrtqy ister ministri Qanat Saudabaevpen Venada kezdeskenin moyyndady aqyry. Avstriyalyq «Press» basylymyna bergen súhbatynda ol bylay depti: «SIM basshysymen kezdesuimizdi jariya etpeu turaly kelisim bolghan aramyzda. Bizding әngimemiz búdan әride qanday pozisiya ústanatynymyz turasynda órbidi. Songhy eki jarym jylda maghan týrli kinә artty, tipti syrtymnan sottady. Osynyng bәri - mening kóp biletindigimnen. Qazaqstandyq jogharghy shendi sheneunikter turaly jәne Nazarbaev turaly tym kóp bilgenim ýshin sottady. Saudabaevpen kezdeskende ol maghan mynany aitty: eger men Qazaqstannyng sayasy jýiesin jәne preziydent Nazarbaevtyng ózin synaudy dogharmasam, olar maghan oidan shygharylghan nәrselerdi jamay bermek».
Ázirge Q.Saudabaev ýnsiz. Áriyne, qojayynynyng rúqsatynsyz búl turaly tis jarmaydy. «Rahat Áliyevpen kezdeskeniniz ras pa?», degen súraqqa jauap bermey, tayqyp ketkeni de sondyqtan. «Ony Rahat Áliyevting ózinen súrandar», degen ol. Saudabaevtyng «aytpa» degenin Áliyev aityp qoydy. Osylaysha, Saudabaevtyng artyn ashyp berdi. Endi qayter eken ol? Bayaghy Bojko siyaqty «eto bred sivoy kobyly» dep qútyla ma?
Qashqyn kýieubala Rahat Áliyev-Shoraz Qazaqstannyng Syrtqy ister ministri Qanat Saudabaevpen Venada kezdeskenin moyyndady aqyry. Avstriyalyq «Press» basylymyna bergen súhbatynda ol bylay depti: «SIM basshysymen kezdesuimizdi jariya etpeu turaly kelisim bolghan aramyzda. Bizding әngimemiz búdan әride qanday pozisiya ústanatynymyz turasynda órbidi. Songhy eki jarym jylda maghan týrli kinә artty, tipti syrtymnan sottady. Osynyng bәri - mening kóp biletindigimnen. Qazaqstandyq jogharghy shendi sheneunikter turaly jәne Nazarbaev turaly tym kóp bilgenim ýshin sottady. Saudabaevpen kezdeskende ol maghan mynany aitty: eger men Qazaqstannyng sayasy jýiesin jәne preziydent Nazarbaevtyng ózin synaudy dogharmasam, olar maghan oidan shygharylghan nәrselerdi jamay bermek».
Ázirge Q.Saudabaev ýnsiz. Áriyne, qojayynynyng rúqsatynsyz búl turaly tis jarmaydy. «Rahat Áliyevpen kezdeskeniniz ras pa?», degen súraqqa jauap bermey, tayqyp ketkeni de sondyqtan. «Ony Rahat Áliyevting ózinen súrandar», degen ol. Saudabaevtyng «aytpa» degenin Áliyev aityp qoydy. Osylaysha, Saudabaevtyng artyn ashyp berdi. Endi qayter eken ol? Bayaghy Bojko siyaqty «eto bred sivoy kobyly» dep qútyla ma?
Rahat Áliyevting birshama uaqyttan beri nelikten ýnsiz qalghany endi belgili boldy. Ótkende ol: «Men eng aldymen Áliyev taqyrybyndaghy alypqashpa әngimelerding dәl osy kezde EQYÚ-gha tóraghalyq etip jatqan tústa elimning bedeline qosymsha kólenke týsirgenin qalamaymyn», dep jaqauratty. Aqordamen arada kelisim bolghanyn kóziqaraqty oqyrman týsingen sonda. Onyng aradaghy saudany shetpúshpaqtap aituynyng ózi sauda.
R.Áliyevting sabynday búzyluynyng sebebin gazetimizding ótken nómirlerining birinde («Hameleon», 23 aqpan, №15) izdep kórgenbiz. Jýrgen jerine shóp shyqpaytyn «ókil kýieubala» Avstriyagha da únamay qalghan synayly. Sebep jetkilikti. Búrynyraqta Gýlshat Áliyevanyng (Rahattyng әpkesi - red.) Beyruttaghy ýiinde Rahat Áliyevting ashynasy A.Novikova júmbaq jaghdayda qaza tapty. Onyng mәiitin Áliyevting sybaylastary Qazaqstangha diplomatiyalyq jýk retinde tirkep әkep, Ontýstik Qazaqstan oblysyna kómip tastaghan. Osy isti Livan polisiyasy qayta qozghap, qújattardy Avstriya prokuraturasyna ótkizgen. Búl az bolghanday, R.Áliyev jezdesi Isaama Horany ekeui halyqaralyq terrorshylarmen baylanysamyz dep jýrip, birneshe mәrte kózge týsken. Adam óltirgen qylmyskerdi, terrorshylardyng sybaylasyn, qala berdi memleketke opasyzdyq jasaghan adamdy Avstriya qaytpek? Múnday «bas aurudy» ózderi tilep alyp qaytedi? «Ash pәleden qash pәle, ózdering tergep-tekserip alyndar» demey me? Múnday jaghdayda órkeniyetti elderding kez kelgeni sóiter edi.
Rahat Áliyev ózine tyqyr tayanghanyn sezip jýrgen boluy kerek, qayyn atasy jibergen deldalmen kezdesip, «elding abyroyy» turaly aita bastady. Rahat Áliyev pen Qanat Saudabaevtyng kezdeskeni anyq. Sonda búlar ne turaly sóilesui mýmkin? R.Áliyevting әlginde aitqany bergi jaghy ghana. Bar kózirin ashyp tastaytynday Áliyev shylghy aqymaq emes.
Senimdi aqparat kózderinen estuimizshe, juyq arada Avstriya biyligi Rahat Áliyevti Qazaqstangha beredi. Bergende de, «eti seniki, sýiegi meniki» dep emes, basybýtin beredi. Rahat Áliyev-ting avstriyalyq basylymgha bergen súhbatynda: «Ángimemiz búdan әride qanday pozisiya ús-tanatynymyz turasynda órbidi», dep ashyq aitty. «Pozisiya» dep otyrghany «búdan әride sender qalay әreket etsender, men solay әreket etemin» degeni. Áriyne, Áliyevti búrynghy qayyn atasy әuejaydan kýtip ala qoymas (olay boluy da mýmkin ekenin joqqa shygharmaymyz), biraq oghan qayyn atasy Almatynyng irgesindegi Zarechnyy auylynda ornalasqan LA-155/8 týrmesinen oryn dayyndatyp qoyypty degen әngime bar.
Rahat Áliyev elge kelse, jay kelmeydi. Taghy bir joyqyn soghysty bastay keledi. Ol ÚQK-ni basqaryp túrghan kezinde jiyp-tergen «kompromattaryn» qoltyqtap kelmeytini belgili. Ony senimdi bir adamgha qaldyryp ketedi. Ol kim boluy mýmkin? Ápke-jezdesi me? Ózderining artyna qonyrau ilingen olargha senim joq. Endi kim? Áriyne, Múhtar Áblyazov. Bir kezderi it pen mysyqtay bolghan búl ekeudi ortaq jau jaqyndastyrghan. Qúbylmaly zamanda onday-onday bolyp túrady. Býgin jausyn, erten dossyn, al arghy kýni... Búl ekeuiniki «mening ja-uymnyng jauy mening dosym» degen prinsiyp. Basqa týk emes. Múnday әreket ekeuine de paydaly.
Kompromattar senimdi qolda bolghan song Rahat ta batyl әreket etpey me. Degenin istetedi, aitqanyn oryndatady. Jalpaq júrtqa kóz etip, «mine, qylmyskerdi ústadyq» dep ony Zarechnyy týrmesindegi arnayy jabdyqtalghan kameragha qamaghan song odan әri ne bolyp jatqanyn bile almaysyz. Ótembaev pen Ibragimovting taghdyry sekildi. Kanar araldarynda kýnge qyzdyrynyp jýr me, әlde sýiegi kamera búryshynda shirip jatyr ma, ol jaghy belgisiz.
Ras, Áliyevting jayy Ótembaevtan ózgesheleu. Birinshiden, Áliyevting qolynda óte kóp mәlimet bar. Ózi aitpaqshy, «joghary shendi sheneunikterge qatysty da, preziydentke qatysty da». Ekinshiden, oghan Darigha Nazarbaeva arasha týsui mýmkin. Búrynghy kýieuining ómirin saqtap qa-ludyng retin amaldap tabady ghoy, әiteuir. Ýshinshiden, Áliyevting qolynda «qarsylasyn» qoparyp tastaugha jetkilikti kompromat-bomba bar. Qayyn atasymen qasqayyp túryp saudalasugha jetedi.
Eger Rahat Áliyevti Zarechnyy týrmesine әkep qamasa, onda «ghasyr qylmystarynyn» ashyluy taghy birshama uaqytqa kesheuildeydi. Tarihtyng tegershigine tas kepteledi. Qay zamanda, qay elde bolsa da, asa auyr qylmystardyng ashyluyna bir erekshe jaghday sebep bolghan. Bizding jaghdayymyzda «erekshe sebep» - Rahat Áliyev. Eger kýieubala men qayyn ata qayta tatulassa, prosess kesheuildemey qaytedi? Bәlkim bir jylgha, bәlkim birneshe jylgha...
Zarechnyy týrmesinde qyzmet etken bir tanysym búl týrmede «qúrmetti qonaqtargha» arnalghan arnayy kamera bar ekenin aitqan bir kezderi. Olar «luks-kamerada» jatady, ne ishemin, ne jeymin demeydi. Týrme ghimaratynda iyghyna jibek shapan jamylyp jýredi. Ishi pysqanda qydyrady. Qalaghan uaqytynda kamerasyna qayta keledi. Tek kózge týsip qalmasa bolghany.
Rahat Áliyevti әkelse, Zarechnyida osynday «qúrmetti qonaqtardyn» qatary taghy bireuge kóbeni mýmkin. Búdan kim útady, kim útylady? Kim útatyny belgili. Útatyndar - at tóbelindey ghana top. Al útylatyn - halyq! Ádilet izdegen Qazaq halqy!
E.Biyeke.
www.zhasalash.kz
Týpnúsqada maqala "Rahat Áliyevti elge әkelmek ...Zarechnyidaghy týrmege" dep berilgen.