Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2623 0 pikir 15 Nauryz, 2010 saghat 06:33

Dәuren Quat. Toydy oilaghandar toyyp sekiredi

Jyl basyn jana lepes, jalyndy úrannyng bәsekesimen bastaghan tildi, jaqty aitqyshtardyng arasynan әdettegidey general-deputat Ghany Qasymovtyng dauysy erekeshe estilgeni esimizde shyghar. Býgingi zamannyng sayasy oiyndaryna oray sayasy jobalardy jórgek etip qayta tua salghandardyng biri osy Ghany Qasymov deytin azamatymyz bolghandyqtan ba, onyng әiteuir, kerek uaqytynda kerek sózdi jariya etuden janylghan jeri kem. Búl joly da ózgelerden qara ýzip shyqqan ol bas bostandyghynan airylyp, jazasyn temir tordyng ishinde ótkerip jatqandargha raqymshylyq jasayyq dep sayray jóneldi. Raqymshylyqty ol 2010 jyldyng qúrmetine súraghan joq, әriyne. Ýlken sebepti, jalpy halyq japyryla atap ótuge tiyis úlan-asyr merekeni aldygha sala otyryp súrady. Óitkeni biyl, Inshalla, Elbasymyz jetpis degen jastyng jelkenin kermek! Kórdiniz be, mәselening mәnisi qayda?.. Ádette ras, bizding elde  búqaralyq sipat iyelenip, memelkettik dengeyde atalatyn aituly datalarda  abaqtygha qamalghandardyng jazasy jenildetilip ishinara bostandyq alatyndary bar. Degende, sóz joq  Astanadaghy «Qazaq eli» monumentinde shaghyn eskertkishi boy kóterip ýlgergen Preziydent Nazarbaevtyng mereyli jasqa jetkenin әigileytin bir kýn (6-shilde) qaytkende Qazaqstandy sәn-saltanatqa bóleytini haq.

Jyl basyn jana lepes, jalyndy úrannyng bәsekesimen bastaghan tildi, jaqty aitqyshtardyng arasynan әdettegidey general-deputat Ghany Qasymovtyng dauysy erekeshe estilgeni esimizde shyghar. Býgingi zamannyng sayasy oiyndaryna oray sayasy jobalardy jórgek etip qayta tua salghandardyng biri osy Ghany Qasymov deytin azamatymyz bolghandyqtan ba, onyng әiteuir, kerek uaqytynda kerek sózdi jariya etuden janylghan jeri kem. Búl joly da ózgelerden qara ýzip shyqqan ol bas bostandyghynan airylyp, jazasyn temir tordyng ishinde ótkerip jatqandargha raqymshylyq jasayyq dep sayray jóneldi. Raqymshylyqty ol 2010 jyldyng qúrmetine súraghan joq, әriyne. Ýlken sebepti, jalpy halyq japyryla atap ótuge tiyis úlan-asyr merekeni aldygha sala otyryp súrady. Óitkeni biyl, Inshalla, Elbasymyz jetpis degen jastyng jelkenin kermek! Kórdiniz be, mәselening mәnisi qayda?.. Ádette ras, bizding elde  búqaralyq sipat iyelenip, memelkettik dengeyde atalatyn aituly datalarda  abaqtygha qamalghandardyng jazasy jenildetilip ishinara bostandyq alatyndary bar. Degende, sóz joq  Astanadaghy «Qazaq eli» monumentinde shaghyn eskertkishi boy kóterip ýlgergen Preziydent Nazarbaevtyng mereyli jasqa jetkenin әigileytin bir kýn (6-shilde) qaytkende Qazaqstandy sәn-saltanatqa bóleytini haq. Qazaqstan túrypty, úlyq kisilerding qybyn tauyp sóileudi  óner dengeyine deyin  «ósirgen» Aslan Musin siyaqty jigitter aman bolsa, Elbasymyzdyng jetpisin jer-jahan týgel toylauy mýmkin. Biraq, asabalyqqa asyqqan Aslandy Preziydent Nazarbaevtyng ózi ýkimetting jalpaq jiynynda tiyp tastaghanday synay tanytty. Al, sol kýni Almaty oblysynyng Aqsu audanyna qarasty birneshe auyldy (Qyzylaghash, Eginsu, Kóltaban) tasqyn alyp, qorghansyz auyl adamdary ajal qúshyp jatqan edi. Erteninde,  13 nauryz kýni Preziydent ýkimet qúramynan jasaqtalghan shaghyn toppen shúghyl kezdesip, sugha ketken marqúmdardy  bir minut eske alyp ýnisizdik jariyalady. Sodan song atalghan oqighagha kinәli basshy-qosshyny qatang jazalau kerektigin eskertti. Viyse-premier Áset IYsekeshevting qúzyryna berilgen top qysqa merzimde apattyng sebebi men saldaryn anyqtap, Elbasyna mәlim etpek. Qazaqstanda qylmysty isting qyryndysyn aqtaryp jazu ýshin Edgar Alan Po nemese Artur Konon Doyl siyaqty qiynnan qiystyrudyng qajeti shamaly, biz bylay isteymiz: aldymen qynyr qazaqtardy  der kezinde qauipti aimaqtan arqalap kóshire almaghan auyl әkimin shyryldatyp úsataymyz da aiyp-anjysyn tarttyryp, abaqtygha aidaymyz. Sosyn onyng qasyna alapat tasqyngha qalaq ústap shyqsa da qalqayyp qarsy túrugha shamasy jetpegen gidrotehnikterdi qosaqtaymyz. Bitti sharua. Óitkeni, bizde múnday josyqsyz ólim, auyr qaza, qaraly habargha shendi shekpendiler jauap bermeydi. Jazagha tartylmaydy. Mәselenki, jyl basynan beri tabighattyng tarpang minez tanytyp túrghanyn biletin Tótenshe jaghdaylar jónindegi ministr Bojko tauly ónirlerde, arnaly ózen boylarynda, alyp bógender salynghan nysandargha tayau qonys tepken eldi-mekenderding qauipsizdigin qatang baqylap, shetin jayttardyng aldyn alugha qaramaghyndaghy qyzmetkerlerimen saqaday-say túrugha tiyis edi. Onyki qashanda qasqyr shauyp ketken qotandy ainalyp ýretin qoytóbetting tirligi - oqigha bolyp oibaylap qalghan jerge kókshireyip keledi de ketedi. Sol shirkindi kim shikirә etip jýrgenin bilmedik, tym qúrysa bir deputat «otstavkagha barsyn» dey almaydy ghoy. Osy joly da Bojkonyng tóbesinen búlt ainalmasyna kepilmiz.

 

El ishi óstip óksikke tolghanda qyzmetin tastap shyghugha tiyis túlghanyng biri - Premier-ministr Mәsimov boluy kerek edi. Ol da qara mәlin týstes múrtyn qaraly qauymgha kórsetip, birdene-sirdeneni jybyrlap, jylbysqalap mingirledi de úshaghyna minip tayyp túrdy. Oghan da әli otstavkanyng auyly alys bayqaymyn.

 

Alapat tasqyn jútqan Qyzylaghash auylynyng tragediyasy Aq Ordada bir minutke jariyalanghan ýnsizdikpen bitkenge úqsaydy.  Sebebi, biz  búl súmdyqqa mәn berip, bir kýn aza tútugha da jarymadyq. Ata Zanymyzdaghy basty baylyghymyz - adam ekenin de úmyttyq.

 

Telearnalardyng ýzip-júlyp, montajdap bergen beyne kórsetilimderi  men aqparat agenttikteri tartqan sholaq habarlardan ghana qúlaghdar bolghan qylyng búqara da «o, súmdyq-ay!» degennen әrige bara qoyghan joq. Nege deseniz, kópshilik әlgi súmdyqtyng súsyn sezine almady. Sezine almaghan sebebi qyzylaghashtyqtar aitqanday «BAQ shyndyqtyng betin býrkep qaldy». Ágәrәki, osynday apat kórshi Qyrghyzstanda (Qúday betin ary qylsyn) bola qalsynshy, Habar arnasynan bastap ash-jalanash júrttyng jútaghan qalin kórsetkende kózimizdi atyzday eter edi. Sondyqtan sózding qysqasy:

 

Birinshiden, Qyzylaghash oqighasy barlyq arnalar men baspasóz betterinde ashyq talqygha salynyp, tasqynnyng qandy auzyna jútylyp, ajal qúshqan marqúmdar turaly mәlimet tolyq jariyalanugha tiyis. Tabighat apatynday tilsiz jaudyng taban astynan shyghyp taptap keterin bizding beyqam júrttyng bile jýrui ýshin de qajet búl mәlimet.

 

Ekinshiden, qar mol jaughan tauly ónirler men su qoymalarynyng auzyndaghy eldi mekenning júrtyn shúghyl kóshiruge jauapty memlekettik qúrylymdar dayyndyqty quzap, Ýkimettik qúram elimizdegi erekshe aimaqtardyng qauipsizdigin baqylap shyghyp, naqty sharalargha kirisui kerek.

 

Ýshinshiden, Kenes ókimetining túsynda jasalyp toz-toz tozy shyqqan Qazaqstannyng qauipti aimaqtary turaly kartagha ýniletin uaqyt sheginen asyp barady. Asyp barady deuimizge mysal ekologiyalyq problemalargha baylanysty qazaq jerinde kóbeye týsken ónirlerden kóptep tabylady.

 

Tórtinshiden, Qazaqstannyng әr azamaty: tau jebelegen jylqyshysy, anshysy, balyqshysy jergilikti әkimshilikterde esepke alynyp, kimning qayda jýrgeni qatang baqylauda boluy kerek. Alys auyldardaghy baylanys qúraldarynyng júmysyna ýkimettik dengeyde nazar audarylu qajet.

 

... Kerek... qajet... tiyis... Kerekter men qajetterdi búdan әri de tolyqtyra beruimiz kerek. Sonday kerekterdin  bastysy retinde biz jetpis jyldyqqa asyghyp, jelpinip jýrgenderdi  bolashaq mereytoy iyesinen tezge saludy da talap etuimiz kerek. Toy qamyn oilaghansyp toyynghandar qashanghy sekire berui kerek?!.

 

«Abay-aqparat»

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5480